potensiaalsele kliendile lähenetakse ja kuidas müügiprotsessi alustatakse, seega on minule müümine ka natuke rohkem raskendatud. Antud kodutööd tehes tulin selle peale, kui palju võib üks väike negatiivne kokkupuude müügiinimesega terve firma mainet mõjutada pikas perspektiivis. Esimene müügisituatsioon Esimene müügisituatsioon toimus Tallinnas, Rävala puiestee Salon+ juuksurisalongis. Esimese asjana kui ma juuksuritooli istusin, lõi juuksur minuga kontakti, saime omavahel tuttavaks ning ta uuris välja, millised on minu soovid. Selle info põhjal tegi juuksur kliendianalüüsi, uuris millised on minu juuste hooldusharjumused – kas ma kasutan palsamit, kas ma kasutan fööni, kas ma kammin juukseid jne. Selle põhjal valis ta tooteid ning alustas lõikusega. Terve lõikuse vältel tutvustas juuksur erinevaid tooteid mida ta kasutas ja põhjendas miks ta just neid tooteid kasutab ning kuidas need tooted minu juustega kokku sobivad
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal
suvel 1500 krooni ringis. 1.3 Töötajad Antud ettevõttes töötab kaks juuksurit üks naiste- ja teine meestejuuksur. Töötajatel on olemas paberid, mis tõendavad nende oskusi. Palgakulud töötajatele on keskmiselt 13 440 krooni kuus. Tabel 1. Töötajate palgad Ametikoht Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustus Palgakulu 33% 1,40% I Juuksur 5000 1650 70 6720 II Juuksur 5000 1650 70 6720 Kokku 10 000 3300 140 13440 1.4 Vajalikud vahendid Ettevõtte käivitamiseks vajalikud vahendid on juuksepesemistoolid, föönid, sirgendaja, erinevad käärid mõlemale juuksurile, juukselõikusmasin, lõksud, lakid, vahud,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga KM3 Uurimustöö Teenindamise situatsioonid ja hinnangud Koostaja: Eneken Lakk Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TABEL........................................................................................................................3 1.1. Paide haiglas......................................................................................................4 1.2.Sõit Taisto bussiga..............................................................................................6 1.3.
5.Soengu ajalugu 6.Huvitavaid pilte juuksurite töövahenditest 7.Kokuvõte 8.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalugu“. Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed. Oma referaadis räägin juuksuri töö ajaloolisest kujunemisest, soengu ajaloost Eestis ja lisan mõned huvitavad pildid töövahenditest Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tekkimise esimesed märgid pärinevad egiptusest umbes V aastatuhat eKr.Nii kummaline kui se ka poleks tekkisid soengud primitiivses ühiskonnas varem kui riided, tuhandeid aastaid on inimesed pööranud suurt tähelepanu juuse ilu ja nende hooldamisele.Kauges minevikus soeng ei kaunistanud ainult
If it does need added
interpretation by someone other than the creator, than I question whether it has fulfilled its purpose."
- Charlie Chaplin, 1924
"Alkohol on hea tuju laenamine järgmisest päevast kõrge intressiga"-kender
Järgnev lõik on võetud raamatust ''Võru Veri ei Värise'' , mis on väljastatud Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 20. juubeliks :'' Oli sügis. Ühel päeval rääkis Argo Männimets õhinal kellestki, kes oli avanud päev varem tema silmad. Tundes Männimetsa, olin veendunud, et Argo oli langenud ''ajuloputuse'' osaliseks, kellegi Ain Saare poolt, kes oli minu klassis ja istus koos Kadi Kuusega minu ees. Argo kutsus mindki kaasa Ain Saare poole, et teda tutvustada. Ain küsis Argolt, kas mind saab usaldada. Pärast Argo jaatavat vastust hakkas omavaheline vestlus sujuma ning kuidagi märkamatult olime arutamas Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Kes mida teadis, kellel mis raamatud olid olemas ja mida lugenud. Mingil hetkel tuli Ainilt küsimus, et kas teeme koos midagi. Kuna olime nõus, siis sukeldus Ain paberitesse. Esimene tähtpäev, mis oli seotud Võruga, oli 21. 1 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus. Võru Veri ei Värise, Tallinn, 2007, lk. 9.
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................................................................4 1.1
nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead, kes olid kellegi tundmatu poolt hukatud, sulgi ei tohtinud raisku lasta ja nii asuti kanasid kitkuma, koer Tommi sai kanapead endale närimiseks
Juukselõikused on asümeetrilised - juuksed on lõigatud erineva pikkuse ja mahuga. Ülaltoodud fotod on pärit internetist. Juukselõikust teostatakse kääridega, fileerkääridega, habemenoaga, juukselõikusnoaga (ziletiga) ja juukselõikusmasinaga. Juukselõikuse töökäigus kasutatakse juukselõikuse kamme, juuksesalgu kinnitamiseks juukseklambreid ja juuste niisutamiseks veepritsi. Järgnevalt tööriistade iseloomustused. Kammid Läbi aegade on kamm olnud juuksuri kõige vajalikum tööriist. Ilma kammita ei tehta juuksuritöökojas ühtegi tööoperatsiooni. Materjalid, millest kamme valmistatakse, peavad olema tugevad, vastupidavad ja ei tohi deformeeruda kuumas vees ning kammi piid ei tohi olla teravad. Kamme valmistatakse luust, kapronist, plastmassist, puust. Kammi vorm oleneb selle kasutamisest. Juukselõikuskamm - ühel pool on hõredamad ja teisel pool tihedamad piid. Kammid on erineva pikkuse ja suurusega
Nüüd, 1807.a arvati ta siin astronoomiaprofessori ja tähetrni direktori kohale. Gaussi ema oli aus kohusetruu naine, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne. Poeg oli tema uhkuseks sünnist alates. Kui väike „imelaps “, kelle fenomenaalne areng äratas kõigis imestust, hiljem lootused täitis ja isegi veel ületas neid .Dorothe oli veendunud et ta poeg saab kuulsaks, kuigi näis vahete vahel kahtlevat oma unistuste täitumises. Nii küsis ta kord, kui Gauss oli üheksateistkümne aastane, tema sõbralt matemaatik Farkas Bolyailt, kas on loota et Gauss midagi silmapaistvat korda saadab.Kui Bolyai hüüdis : << Temast saab Euroopa suurim matemaatik ! >> puhkes Dorothe nutma. Gauss ise hoolis vähe oma kuulsuse välisest särast, aga ta emale tähendas see palju. Kui Gaussi ema jäi pimedaks siis hakkas ta tema eest hoolitsema, kuni ta ema suri. Dorothea elas 96 aastaseks, suri 18 aprill 1839.aastal
Minu arvates ta pole meie lähissugulane." "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka.
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku
tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole
Juliette`i Romeo de Ville Juliette istus avatud akna alla ja uuris lossi eesõu, kus käis sama vilgas elu nagu ikka. Mingi joobund mees vehkis platsi keskel oma nahast kotiga ja kisas arusaamatus keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?"
Vanamees võrdles teda sama väljaku teises otsas aknapeal askeldava pagarida, väites, et pagar tahtis ka kunagi rännata ja ta teebki seda millalgi, aga hetkel kogub ta varandust. Ja et pagareid tahetakse rohkem oma tütrele abikaasaks võtta kui kerjuseid. Poiss siis pettus ja mõtles oma unistuste neiu külale, raudselt on seal ka pagar. Vanamees aga lehitses raamatut kuni jäi ühe lehel pidama. Poiss ootas veidi ja katkestas teda nõnda nagu vanamees oli enne temaga teinud ja küsis, et miks vanamees talle seda kõike räägib. Vanamees vastas: Sest sa elad oma elu Oma Loo järgi ja hetkel oled allaandmas. Ma tulin sulle appi. Alati tulen appi, aga iga kord mitte sel viisil. Mõnikord olen ma lahendus või mõte. Muudan asjad otsustaval hetkel lihtsamaks, aga inimesed ei märka seda. Siis tuli aga poisile meelde see peidetud varandus, millest ta und nägi. Vanamees aga ütles, et kui poiss tahab varandusest midagi teada saada, siis peab ta andma kümnendiku oma karjast
igaüks oli asjatundja hobuste alal, äratas umbes veerand tunni eest Beaugency värava kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i linna üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. See tähelepanu oli noorele d'Artagnanile (nõnda oli selle teise Rocinante rüütli Don Quijote nimi) seda talumatum, et ta ka ise taipas, kuivõrd naeruväärsena näib ta selle setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
Anni riided olid linnamoelised ja see andis mõista, et ta on jõukast talust. Jaan arvas, et tüdruku pere otsib teda juba, kuid tüdruk ütles, et otsigu, nad on isaga kahekesi. Nad olid veel kaua koos, seisid lume sees. Anni päris Jaani kohta, kuid Jaan ei tahtnud väga oma kodusest olukorrast rääkida, tundis häbi oma vaesuse pärast ja vastas vaid lühikeste vastustega. Siis tuletas ta jälle Annile meelde, et ehk ta isa otsivat juba teda. Anni ei lasknud end aga eksitada, ja küsis, et kas Jaan ikka jala tagasi jaksab minna, ta arvas ka, et Jaan võiks mõnelt külamehelt küüti paluda, siis ütles, et ta tuleb neid vaatama, ja et Jaan teistele tervisi saadaks, ning andis paar saia veel lastele kaasa. Jaan ei tahtnud võtta, kuid Anni ütles, et võib lastele saata, mida ise tahab ja pani saiad Jaani kuuetaskusse. Siis jätsid nad hüvasti ja Anni läks minema. Jaanil ei olnud lootsutki küüti saada, ja ta hakkas jala kodu poole minema.
nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
korraga vaatasid kõik jõe poole. Aus härra kostis üks kel kõige rohkem julgust oli
juba kolmas erinev klienditeenindajaga, kellega olin kokkupuutunud. Kiirelt sain oma kohvi kätte ning istusin lauda, avasin oma sülearvuti ning mõtlesin kiirelt e-mailid üle vaadata. Eelnevalt olin silti näinud, et pubis on traadita internet täiesti olemas, kuid ma ei saanud selle ühendamisega hakkama. Pöördusin abi saamiseks teenindaja poole, kes tuli mulle appi. Pärast viieminutilist vaeva nägemist oligi interneti ühendus olemas. Seekord istusin ma letile üsna lähedal ning kuulsin kuidas teenindajad omavahel suhtlesid, järsku kostis kiljatus ning nende poole vaadates selgus, et naissoost teenindaja oli endale kohvi peale valanud kogemata, millele järgnes kohene leti tagant lahkumine. Minu üllatuseks, kui teenindaja tagasi tuli, oli ta pluusi ära vahetanud. Tavaliselt olen märganud, et kui teenindaja end söögi või joogiga kuidagi ära määrib, siis ei tehta sellest väljagi
On olemas rohkelt informatsiooni allikaid ja kontakte, et saada hakkama selle lühikese kooli aja jooksul. Sa taipad, et kursustel, õpilastel ja õpetajatel on palju pakkuda. Kui sinu ülikoolis pole täpset tundi impordi/ekspordi kohta, siis otsi üles professiorid, kellel on kogemusi sellel alal ning, kes oskavad sind juhendada. Ma saatsin Georgetowni professor Michael Czinkotale emaili, kus mainisin, et olen huvitatud individuaalsest õppest impordi/ekspordi kohta. Ta vastas, kus küsis mu resümeed ning mu mõtteid, mida ma soovin saavutada selle õppega. Eeltööga olid mu mõtteis mõned tooteid, millega töötada Aasias. Pärast mõningaid diskussioone, leppisime kokku, et mul on kahe-osaline projekt. Esimene põhineks uurimisel, kus ma uuriksin tarbija vajadusi ja impordi olemust, eriti Aasias. Teine osa sisaldas õpinguid viski ekspordi kohta Vietnami. Kaasõpilased on väga kasulisud eeltöö tegemisel, kuna ülikoolid aina kasvavad
Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka.
Mina tegelane istus ohvitseride sööklas ja sõid. Kui kapten oli söömise lõpetanud, siis tegi ta nalja oma vigases itaalia keeles ja aasis preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele. III Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks. IV Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade. Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama
Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
üksikisiku õiguste ja vabaduse arvel. Teiseks ei kujutanud ta endast sellist ohtu, mis oleks olnud võrdväärne tema karistusega. Taavet polnud mingi mässaja ega dissident, ta pidas rahulikult oma talu ning ei teinud kellelegi halba. Pealegi ei kasutanud ta pooli oma valduses olevaid maid, suurem osa põldudest seisis söötis ja majanduslikult oli nende talu üldse halval järjel. Aniluige viimasele talupidajale oligi jäänud vaid tema puhas süda, eneseväärikus ja ausus, kuid need ei maksnud midagi, kui teda konarlikul külavaheteel minema loksutati. 8)Romaani põhjal võib öelda, et autor suhtub eestlastesse lugupidamise ja austusega. Muidugi ei puudu tema maalitud pildist kriitika selle rahva sallimatuse suhtes, kuid sellegipoolest on eestlased talle südamelähedased. On ta ju isegi üks neist, ning arvas sulase Jaanuse sõnade läbi (olgugi et oli
Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. "DAIDALOS"
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide
PULMAD Rühmatöö Juhendaja: Koostajad: Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 [Pulma] eelarve....................................................................................................................... 4 Registreeritud abielu............................................................................................................... 5 Pulmapidu............................................................................................................................... 5 Peomenüü:.............................................................................................................................. 6 Peokava:....................................................................................
Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
