Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas:
Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja
Maa-ala sobib hästi põllumaaks, millel saab kasvatada peamisi põllukultuure, kui on hästi ära kuivendatud. 1.6. Boniteet Gleistunud leetja mulla (KIg) boniteet on keskmiselt 60 hp. Leostunud gleimulla (Go) boniteet on keskmiselt 56 hp. Leetja gleimulla (GI) boniteet on keskmiselt 55 hp Antud põllu kaalutud keskmine boniteet on 57 hp. 1.7. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas muld (KIg) – Gleistunud leetjate muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges,
Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Agromelioratiivsed võtted Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja
eluskeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Inimtegevuse tagajärjeks on sageli vältimatu eluskekkonna rikkumine või isegi hävimine. Nii juhtub see näiteks metsade raiumise ja maavarade kaevandamise korral. Kaitse eesmärk on inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine loodusele, sest täielikult vältida seda ei saa. Näiteks pärast maa-ala kasutamist tuleb riukutud keskkond taastada. Raiesmikule istutada uued puud, kaevandatud alad ja prügimäed tasandada ja metsastada. Looduskaitse põhimõtetest lähtudes tuleb loodusvarasid kasutada võimalikult säästlikult. Ühe loodusvara kasutamisega ei tohi kaasneda teise loodusvara raiskamist. Näiteks tuleb tulevase põlevkivikarjääri kohalt eelnevalt langetada ning ära vedada mets ja eemaldada viljakas pindmine mullakiht. Kui kaevandamine toimub rabastunud alal, tuleb esmalt ära kasutada turvas. Looduskaitset reguleerivad rohked seaduslikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped.
leevendamisele. Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga. Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid, pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi.
ja täidetakse uuesti värske materjaliga. Saavutamaks pidevat gaasitoodangut on vaja mitut paralleelset erinevas kääritusfaasis töötavat kääritit. Pidev töötlusrežiimil töötav biogaasitehas hõlmab endas põhikääritit ja eraldi järelkääritit. Biomassi lisades liigub osa läbitöötatud massist ülevoolutorustiku kaudu järelkääritusmahutisse. Energiaheina kasvatamise põhjuseid on palju: 1) Esiteks saab ära kasutada sööti jäänud maa-alasid, mida pole otstarbekas metsastada või sööti jätta nt külvikud ning poolooduslikud rohumaad.Energiaheina kasvatamine aitab säilitada kultuurimaastikku ja oskuslikul majandamisel võib suurendada selle väärtust. 2) On alternatiiviks fossiilsete kütuste tarbimisele, mis on lisaks väärtuliku tooraine raiskamisele viinud Maa suhteliselt ebastabiilsesse olukorda keskkonna saastamise tõttu 3) Võrreldes energiaheina energiavõsaga võib energiaheina kasuks öelda seda, et
Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid. Alusmets on hõre või keskmiselt tihe ning sagedasemad liigid on pihlakas, sarapuu, kuslapuu, paakspuu ja mage sõstar. Alustaimestik on liigirikas ja selle moodustavad maasikas, sinilill, lillakas, jänesekapsas, võsaülane jt. [2] Nende muldade puhul soovitaksin jälgida, millised taimed on sobivad kindlale mullale, tõin need ka eelnevalt välja, selle järgi on hea põllumassiiv metsastada. Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, sookastik, kõrvenõges jt). [2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina
vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust.Põllumajandusest kõrvale jäänud rohumaid on püütud ka metsastada. (Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?) Pärandkooslustega tegelevad: Teave pärandkooslustest on koondatud põhiliselt kahte kohta: pärandkoosluste kaitse ühingu (PKÜ) rohumaade ning keskkonnaministeeriumi Natura 2000 eelvaliku alade andmebaasi. Nende kahe andmebaasi võrdlemisel selgus üllatuslikult, et need kattuvad väga vähe: PKÜ rohumaade kirjed pärinevad suuremas osas väljastpoolt kaitsealasid, seevastu Natura
Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud, kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada. Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk. Põõsarindele kasvavad sarapuu, kadakas, kuslapuu, türnpuu. Metsad võivad haigestuda. Agromeliotariivsed võtted Leostunud mullad ei vaja lupjamist. Mullad, mis asuvad selle põllumassiivi aladel ei vaja lupjamist ning on neutraalsed. Ei vaja ka kuivendamist
kõrele, soo- loorkull jt Esteetiline väärtus Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit. Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel – KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud Peamine asjaolu: kaevandaja eelistab kaevata majanduslikel kaalutlustel välja nii palju, kui vähegi võimalik. Ametnike passiivsus ja teadmatus korrastamisnõuete seadmisel (nt lastakse metsastada ühe puuliigiga) Seadusandlus ökoloogilise ja maastikulise külje suhtes väga üldsõnaline Tööstus- ja kaevandusmaastiku kujundamise aspektid Tuleb arvestada: Kaevandusala iseärasused (pindala, tüüp jne) ja paiknemise kontekst (tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid
Siia kuuluvad ka loodusliku taie stikuga kallakulistel aladel paiknevad mullad, kus pärast taimkatte hävimist võib vallanduda erosioon. Füüsik/keemilised omadused: huumusvaesed, keemine pinnalt, ph, neutraalne, põuakaartlikud, Bioloogiline aktiivsus: väheneb erosiooniastme suurenedes. suvel väga madal aktiivsus. Kasvukohatüübid: sinilillkuusik- männik-kaasik, jänesekapsa kuusik-männik. Sobivus põllu-metsamaana: tugevasti erodeeritud mullad tuleks metsastada. Nõrgalt erodeeritud sobivad põllumaaks. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad - Tehismullad ja pinnased Tunnused: pealismuld kahjustatud või hävinenud Tekib: inimtegevuse tagajärjel Eemaldatud tehismuld Tx-on eemaldatud valdav osa org aine akumulatsioonihorisondist Segatud tehismuld Ty- org aine akumul.hor 50% ulatuses segatud alusmullaga Maetud tehismuld Tz- rikkumata profiiliga looduslik muld maetud kuni 80 cm puistangu alla
– võimaldab paremini pidada jahti Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e eraldisteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu)- sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud- 1) seemnetekkelised; 2) võsutekkelised 2. Rindelisus- puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu- 1 rinne, liitpuistu- 2 rinnet. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu
Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8. Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata Maakuivendus Jõgede, ojade õgvendamine ja süvendamine Mikroveestik kraavid, dreenid Järvede veetaseme alandamine
suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud. * Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada. Taimkatte arengulugu Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad.
Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et huumusesisaldus ei langeks alla normaalse taseme. Samuti sobivad leetjad mullad rohumuaaks, nad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on 1,0-1,4 Mg kuiva heina hektari kohta. [4][11] Kui tugevalt erodeeritud mullad tuleks metsastada, siis nõrgalt erodeeritud muldi võib vajadusel haritava maana kasutada, kuid samas peaks võtma kasutusele erosiooni tõkestavaid agrotehnilisi võtteid. Erosioonialal kasvava metsa boniteet on kõrge (I-III), peapuuliigiks on soovitavad nii kuusk, mänd kui ka kask. [4] Rähksete gleimuldade kasutamine sõltub eelkõige huumuskatte väljakujunemise astmest ja rähksusest. Kuigi sellistel muldadel on üldiselt kõrge fütoproduktiivsus ning korraliku
mõjutab metsa uuenemise kiirust. Taimestikus hakkavad vohama kõrrelised (niidustumine, stepistumine, väga kuivades tingimustes nõmmestumine). Liigniisketes paikades intensiivistub soostumine. Hakkavad domineerima need liigid, mis enne kasvasid seal allasurututena. Juurde tulevad mitmed lämmastikulembelised liigid. Äärmuslikes kasvukohtades on muutused väiksemad. Loometsades toimub raie tagajärjel niidustumine. Kuna seal on liiga kuiv ja valge, on äärmiselt raske uuesti metsastada. Nõmmemetsades suureneb kanarbiku ja kõrreliste osatähtsus. Palumetsades - kuivemates, pohla kkt. suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars. Laanemetsades suureneb raie tagajärjel oluliselt metskastiku ja maasika osakaal, niiskemates laanemetsades hakkab vohama naat
Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal. (10) Madalikel valdavad põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad tänu igal aastal tekkivale huumuskihile. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Tasandikel kasvavad peamiselt tamm ja pöök. Mägedes peale tamme ja pöögi vell kask ja mänd. Mäestikes leidub ulatuslikke soostunud kanarbikunõmmi, mida paiguti püütakse metsastada. (10; 13) Metsad katavad umbes 21 miljonit hektarit territooriumist, mis nüüdseks vähenenud on. Paljud hekid ja üksikud puud ja salud loovad eriomase pargimaastiku ilme. Iseloomulikult kohtuvad siin nii laiade kui ka kitsaste lehtedega puud. On aga säilinud vähe metsi peamiselt hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on nendelt aladelt kadunud ka metsloomad.
Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad D MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud 80cm Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha
Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad - kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud - 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad - D - MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad - Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad - DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad - Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm - Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha
võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi aladel, kus puudel on Ühe tonni kuivaine madalamatesse osadesse või jõgedesse. moodustunud pindmine juurestik (siin moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 Erosiooniohtlikel aladel tuleks nõlvad ja kahjustatakse ka mändi). tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). veelahkmed metsastada ning seal kasvavaid metsi Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks majandada kaitsemetsadena, kus raied on rohkem on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb kulub vett 900- piiratud kui tulundusmetsades. peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud 1100 tonni
Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi. Minimaalne eraldise pindala alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne
külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks
seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid) või on ala asukoht ebasoodne (väikesed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.) Suurte ja viljakate põllumassiivide metsastamist ei saa Eestis üldjuhul lugeda õigustatuks. Eestis toimub küllaltki intensiivselt ka endiste põllumade looduslik metsauuenemine (peamiselt pioneerpuuliikidega). Juhul kui looduslikku uuendust pole, maaomanik aga soovib ala metsastada, tuleb kasutada metsakultiveerimist. Kasutatavad kultiveerimisviisid Kuna endised põllumaad on üldjuhul viljakad, on seal ka intensiivne rohttaimestiku kasv ja seetõttu metsakülv ei ole üldiselt edukas. Seepärast on endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine (erandiks on harilik tamm, mida võib ka külvata). Puuliikide valik See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid küsimusi. Kuna ka
1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada mineraalväetiste mõju puutaimede ja metsakultuuride arengule ning kasvule. Väetuskatsete tulemused näitasid, et selliseid jääksoid on võimalik metsastada väetiste abil; ilmtingimata on vaja anda fosforväetist (P2O5 toimeainet 100 kg/ha). Lämmastik- ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest on mõnel pool nappus olnud ka kaaliumist ja lämmastikust. Katsete tulemustest nähtub, et kui koos fosforväetisega antakse ka lämmastik- ja kaaliumväetist, siis nende toimeaine annus ei tohiks olla suurem fosfori toimeaine annusest.
mineraalaineid, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Suured veehulgad uuristavad mulda uhtevagusid. Reljeefi kõrgematelt osadelt kandub seetõttu mulda ära, mille tagajärjel kujunevad väheviljakad erodeerunud mullad. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Seda ära hoida aitab kõige paremini mets. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Metsade mõjul äravool jõgedes ühtlustub, nad vähendavad äravoolu kevadel ja suurendavad seda madalveeperioodil. See on väga tähtis, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Aurumine Mets ja evapotranspiratsioon
elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on oma olemuselt pigem rakenduslik ja holistlik. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8. Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata Maastikuökoloogia ja biogeograafia peamine vahe seisneb selles, et
annaabi.ee 
