1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Metsahäiringud Referaat õppeaines Metsakasvatuse erikursus Juhendaja Hardi Tullus Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1Metsahäiring.......................................................................................4 2Abiootilised metsahäiringud...............................................................5 2.1Tuli..................................................................................................
puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust.
01.2014 - 09.04.2014 Praktika eesmärgid: Praktika õppekavajärgsed väljundid · Korraldab masina transpordi objektile · Seadistab harvesteri parameetreid · Teeb erinevaid raieid vastavalt nõuetele, kasutades ratsionaalseid töövõtteid · Hooldab metsa metsakasvatuse põhimõtetest lähtuvalt · Teeb koostööd raie korraldaja, teiste raietegijate ja kokkuvedajaga · Jälgib masina korrasolekut ja teeb tehnohoolet · Arvestab pimedal ajal töötamise
sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine, ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude rajamist, mis eeldas ühistööd. Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel . Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid. 1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest algas sõda. Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorir kasutama 1864.aastal Pärnu jõel. Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi, labida abil. 1920ndatel sademeterohkel aastatel polnud sügava vee tõttu suuremate jõgede süvendamine käsitsi enam jõukohane ja Veeteede valitsus tellis 5 ujuvekskavaatorit,
tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust. Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed.
ja ülalpidamisest; hoolitseb rahvaraamatukogude ja muude hariduslike ja kultuuriliste asutiste ellukutsumise eest, hoolitseb rahvatervishoiu ja arstiabi andmise eest ning suvitus- ja ravitsuskohtade tervishoiu ja heakorra eest, korraldab hoolekannet, hoolitseb põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse arendamise eest, korraldab põldude, metsade ja aedade kaitset kahjurite vastu ning võtab tarvitusele abinõusid maakuivenduse ning -niisutuse ja metsakasvatuse arendamiseks, korraldab elanikele juriidilist abi, hoolitseb alevike ja asulate heakorra eest, hoolitseb avaliku korra ja julgeoleku eest jne. Volituste oli on lihtne: järjest periooditi 3 ja 4 ja siis 5 aastat. Igal perioodil oli kohtukontroll (halduskohtul). I periood oli muudel järelevalveorganitel protestiõigus, st kui kellelegi midagi ei meeldinud või ei sobinud, siis mindi kohtusse. II ja III perioodil olid sellised järelevalveorganid, kellega kaasnes palju karmim järelevalve
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011
Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused.
GISi kombineeritud kaarte saab kasutada metsa uuendamise programmides ning tänu sellele teatakse, millised keskkonnatingimused on puuliikidele olulised ja kuidas mõjutavad need puu kasvu (McKendry et al., 1991). 1.2 Metsa majandamine Metsa inventuuriandmete ja monitooringu muutuste kogumine on metsakorraldamise seisukohast oluline. GISiga on võimalik luua mudelid juhendamaks neid tegevusi, näiteks puidu tagavara hindamine, metsakasvatuse ja tulekahjude haldamise tegevuskava või prognoosida küttepuude mahtu ja teisi puidu varusid. Lisaks neile hakkavad üha enam tähtsust omama ka elupaikade säilitamine, puhkamise võimalused ja raiete visuaalse vähendamise mõju. Samuti on küttepuude kättesaadavus kohalikuks kasutamiseks oluline metsakorraldamise probleem paljudes maailma paikades. GIS aitab hinnata küttepuude varu ja nõudlust ning suudab prognoosida potentsiaalseid küttepuude varude vajadusi tulevikuks (McKendry et al
nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Praktikumi arvutustöö Iseseisev töö õppeaines Metsaselektsioon Juhendaja: dotsent Veiko Uri Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1. Variatsioon-statistiline analüüs................................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale
kavandamine. Eestis on kokku 17 metskonda: igas maakonnas üks, välja arvatud Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus on kaks metskonda. Metskondi juhivad metsaülemad, neile alluvad spetsialistid ja metsnikud. Metsakasvatusosakonna (2 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa uuendamise,kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine ning selle tegevuse koordineerimine. Osakond töötab välja metsauuenduse, metsakasvatuse ja erinevate metsakasutusviiside strateegiaid ja nende elluviimise kavasid, koordineerib metsamajandamisel tehtud tööde seire teostamist, töötab välja metsa majandamise planeerimiseks ja analüüsimiseks vajalikke normatiive, viib läbi või tellib uuringuid ning analüüsib metsakasvatuse ja kasutuse tulemuslikkust, koondab andmeid ja peab arvestust metsaõigusrikkumiste ja metsakahjude üle, kogub, töötleb ja analüüsib metskondadelt saadud
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi
Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Viimase kümne aasta jooksul on okaspuuressurssi kasutatud juurdekasvule lähedases koguses. Nõudluse kasvades puidu kasutamiseks energeetikas võib prognoosida lehtpuuressursi (nt seni vähem kasutatud hall-lepikute) senisest aktiivsemat kasutamist Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas 12 õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine,
kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 36. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? 37. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 10 000-11 000 a tagasi. ; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.; d) vikati kasutuselevõtt 4-7 sajandil ja põllunduse hoogsa arengu algus 4000 a tagasi; e) metsakasvatuse ja metsakuivenduse 1957 algus Eestis. Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Maaparandus drenaazkuivendusega ~1820.a. Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik
hukutava toimega. Järvedes, kus on viimasel ajal kiiresti kasvanud allohtoonsete huumusainete sissevool näiteks melioratsionitööde tõttu, võib olla mõttekas kontrahappe meetodit rakendada. 11..Maastike/siseveekogude kasutuse muutused holotseenis(pärast viimast jääaega), veeringe muutused. Veekogude kasutuse planeerimise ökolooglised ideaalpõhimõtted. ***Vastupidiselt tänapäevasele oli põllundus suunatud peaaegu alati inimese enese vajadustele. Statsionaarse põllunduse ja metsakasvatuse rajamine. Ainekaod valgalal kasvavad oluliselt. Biogeenide voog järvedessse tekitas laia tugeva litoraalivööndi, mis hoidis pikka ega ära muutused avavees. Sedimentatsioon profundaalis oli senini väga väike. Koos inimkonna arvukuse kasvuga toimusid olulised muutused. 20. saj. alguseks oli elektrijuhtivus saavutanud juba taseme 300 S/cm. Ökosüsteemides oli juba selline biogeenide varu, et veemassis toodetu seal ei lagunenud, vaid settis kiiresti veekogu põhja
Üks enimlevinud meetod selliste hüvede hindamiseks on tarbija maksuvalmiduse (ingl. willingness to pay) môôtmine. Osa neist kôrvaleesmärkidest, näiteks keskkonnakaitse ja sotsiaalsete aspektide arvestamine, on ühiskonna ja inimeste teadlikult vôi teadmatult asetatud normid. Suurt osa nimetatud eesmärkidest vôib saavutada, ilma et see avaldaks môju puidutoodangule. Seega ei ole erinevad eesmärgid omavahel vastuolus. Metsakasvatuse spetsiifiliste joontena võib mainida järgmist: 1. Puidu kasvatamine on olulises osas looduslik protsess, kus tootmisteguriteks on maa, puud, soojus, vesi ja CO2. Inimese osa on suhteliselt väike. Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada järgmisi metsamajanduse vorme: Ekspluateeriv metsamajandus, mida iseloomustavad rikkalikud metsavarud (näiteks Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõike teedeehituses ja muu
b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel
sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD
· Nt Nehatu soo Läänemaal, Otepää prk. Siirdesood · Tulevad jõhvikad mätastele. Soo moodustamise teine etapp enamasti · Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturva osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). · Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes.
Mets puittaimestiku kasvukoht pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Metsaökoloogia teadus, mis uurib puude ja teiste metsaorganismide suhteid ning puude ja abiootilise elukeskkonna suhteid. On metsakasvatuse loodusteaduslik alus. Metsistumine kodulooma või kultuurtaime isendite sattumine loodusesse ja kohanemine looduskeskkonnaga sedavõrd, et tekib enam või vähem püsiv populatsioon. M-se korral sarnastuvad Loomad välimuselt, käitumiselt ja keskkonnasuhetelt oma metsikuina elavate liigikaaslastega, sest toimivad looduslik valik ja liigisisene konkurents. Kultuurtaimedest on Eestis paiguti metsistunud nt. kultuurõunapuu, kollane nartsiss jne. Migratsioon (lad
muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine. Maakoha veebilansist oleneb metsa kasv, kusjuures ka mets ise avaldab veebilansile olulist mõju. 6. CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul. Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsakasvatuse seisukohalt pakub kõige enam huvi õhu koostises olev süsihappegaas. Õhu süsihappegaasi sisaldusest oleneb suuresti puistute tootlikkus. 1 tonni puidu ja lehtede produtseerimiseks kulub 1,72...1,84 tonni CO2. Selleks, et saada 1 kg CO2-te kasutab puu 21 m3 õhku. Üks hektar laialehist metsa neelab päikesepaistelise päeva jooksul 200-280 kg CO2-te ja eritab õhku 180-220 kg hapnikku. Mitmed uuringud on näidanud, et CO2 sisalduse suurenedes õhus kahe- või
Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suuremat valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna
jooksul). b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38
annaabi.ee 
