35 Kokku: 21,28 100 44 Joonis . Väljavõte uuritava põllumassiivi nr 59756255724 mullakaardist Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld
liivsavi 3 v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti; keskmiselt rähkne liivsavi rls – rähkne liivsavi v0_1ls1_40-70/r_3;_2ls_1 – nõrgalt raudkivine 40-70 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti: keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüpprofiil: A-Bw-C A - huumushorisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C – mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga.
Kokku 11 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld r_3ls_1 tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Ko leostunud muld v°_1ls_145/r_2ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge
8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks. Esimene kestuseks on 2 miljonit aastat ja selle aja jooksul oli Põhja- Euroopa, sealhulgas ka Eesti, kaetud korduvalt mandrijääga. Eri jääaegadel tungisid
ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi v°1ls260-75/r1ls2 – nõrgalt radukiviveeriseline 60-75 cm tüsedune keskmine liivsavi/ nõrgalt rähkne keskmine liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Leetjas muld (KI) – A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Leostunud muld (Ko) – A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim Gleistunud leetjas muld( Klg)- A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont
C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahkefaasi mahust. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. Bw(g)- metamorfne sisseuhtehorisont gleistumistunnustega. g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Go- leostunud gleimuld. AT-BwG-CG. Kihisemine 30-60 sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral looduslikus taimkattes
EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus) Ea- leethorisont (kergema lõimisega ja happelises mullas; keemist ei esine) Elð- näivleetunud horisont (näivleetunud muldadel ülemine lõimis kergem, alumine raskem) B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont Baf- automorfse raua sisseuhtehorisont (esineb ainult pruun näivleetunud mullal, kerge lõimisega horisont) Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all) Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim, Ea horisondi all) C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu) R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid
merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides esinev koresus neutraliseerib mulda. Keemine alates 35 cm. A- huumushorisont. 0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld Mulla lõimisevalem: v°_2sl_10-30(35)/k°_3sl_130-75/k°_3ls_3 Maa hinnanguline boniteet: 55 hp. Alghindepunktiks on 74 hp. Mahaarvamised:mulla koreselisus 14%; maa kivisus 7%; madal toitainesisaldus 5%.
Gleistunud rähkmulld (Kg)- A-BCg-Cg Hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või rohekashallikate laikude ja kihtide teke. Orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest ning moodustuvad erinevad raudoksiidi ühendid. [1] Gleistunud rähkmulld lõimise valem vls28/vls, näitab, et 28 sentimeetrit on veerisega1 ja liivsaviga ning sellele järgneb veeris2 ja. kerge liivsav Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-Bw-C. Huumushorisondile järgneb tuleb metamorfne sisseuhtehorisont ning lähtekivim. [3] Koreserikka rähkmulla lõimisevalem vls18-23/v-kr, näitab, et tugevasti verise ja rähkset liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga. 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille siffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on
Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid.
tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga. Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid: 1. KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80). – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht tüsedusega 30-50 cm
kls65-80/rls nõrgalt raudkivine 65-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi kls50-80/rls väga nõrgalt raudkivine 50-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi kls70/rls väga nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüprofiil: A Bw C A huumushorisont Bw metamorfne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: AElBtC A huumushorisont El lessiveerunud horisont Bt tekstuurne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5
nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks,
kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne sisseuhtehorisont ehk akumulatsioonihorisont, mis on savistunud ja pruuni värvi ja sellele järgneb karbonaatne lähtekivim. [1,2] Klg gleistunud leetjas muld Profiil: A-Elg- Btg- Cg ja A-ElBg-Bg-(BCg)-Cg, võib esineda ka A-Bt(g)- BCg-Cg ja A- AEl(g)-Btg-Cg, A-Elg-Btg-Cg: Huumushorisont, sellele järgneb näivleetunud horisont, millele omakorda järgneb gleistunud tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb gleistunud
lõppemisse ja teise algamisse. Oma tunnete ja mõtete, ideede, mõttevälgatuste ja kogemuste kirjapanek on võimas viis ennast tervendada. Väljenduslik liikumine kannab sõnumit kui vabastame pingest keha, siis vabastame ka meele. Raamatus on antud lühikokkuvõte maailmas tuntud erinevatest keha tasakaalustamise meetoditest. (Taimeravi, homöopaatia, aroomiteraapia, lilleessentsid, ajurveeda, kinesioloogia, Aleksandritehnika, metamorfne tehnika, kiropraktika, refloksoloogia jt). Võttes vastutuse enese tervise ees, on oluline leida sobivam viis olla kohal, tunda oma tundeid ja armastada ning hoolida. Raamatu kolmandat osa käsitleb autor, kui tervendamise käsiraamatut. Ükski meie kehaosa ei ole eraldi seisev. Keha toimib kui tervik, iga osa on ühenduses teistega, toimub infovahetus. Oma kehas veedame me kogu elu see on meie kodu - , seega on tähtis enese füüsilist kuju tundma õppida ja sellega sõbraks saada
Lubjatarbekaartid-väetisannuste suurendamisel olemasolu.Kultuuristamine-inimese sihipära saak tõuseb teatud piirini-agr.max.Saagi tõus tegevus mullaviljakue tõstmiseks algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus- Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf- boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-
horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbilaskev ning annab seega mullale taimekasvatuse koha pealt väga head omadused. Savimineraalid ladestuvad mulda seoses karbonaatsete kivimitemurenemise ja karbonaatide leostumisega ja sellest tuleneb ka saviosakeste kuhjumine. Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega
öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel. I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2 Bm - metamorfne; Bt tekstuurne; Bh huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus-raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav IV Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20%
Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab. Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab,
asub vahetult happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla Bw-metamorfne sisseuhtehorisont. tekib A-horisondi alla kohapeale savistumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Bhs-huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont 4)C-lähtekivim 5)R-aluskivim 6)G-gleihorisont. Alalise liigniiskuse tingimustes. Lisatähised: ajutiselt liigniiske-g (roostetäpid) 20. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel:
Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega.
Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam nii üleval asuvast A-horisondist kui ka all asuvast B-horisondist, ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. B sisseuhte ehk illuviaalne horisont. Võib olla tekkinud saviosakeste, huumuse, rauaühendite või murenemissaaduste sisseuhtel ülemisest horisondist. Värvuselt tumedam nii eelnevast, kui järgnevast horisondist. Jaguneb sisseuhte iseloomu järgi: Bw- metamorfne horisont, Baf amorfse akumulatsiooni horisont, Bt tekstuurne sisseuhte horisont, Bh huumus-illuviaalne horisont, Bs raud-illuviaalne horisont, Bhs huumus-raudilluviaalne horisont. C mulla lähtekivim. Mulla tekkest peaaegu mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (va. gleistumine) R- aluskivim. Kvaternaarile eelnenud ladestust (devon, ordoviitsium, silur, kambrium)
Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Metamorfne horisont Bw on iseloomulik eelkõige vähe arenenud muldadele, muutused on toimunud kohapeal. Nii metsa-, rohumaa-, kui põllukaeve mullas tehti kindlaks keemine. Lähtekivim on kõigil sügavkaevetel vähe karbonaatne punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen. Põllukaeve valdavad mullad olid saviliivad ja keskmised liivsavid, rohumaakaeve lõimisliku koostise moodustasid enamuses kerged liivsavid ning metsakaeve lõimis oli saviliiv ja raske liivsavi
El eluviaalhorisont väljauhtehorisont, lessiveerunud horisont Ea leethorisont väljauhtehorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja keemilistest ühenditest vaesunud horisont. El_ näivleetunud horisont (glossic) väljauhtehorisont, on kujunenud raskemal lõimisel asuvate kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete
O1 O2 O3 või O1 O2 O3 lagunemisaste Of - fermantatiivne; Od - detriifne T - turbahorisont T1 T2 T3 või T1 T2 T3 A (A1) huumushorisont AO; AT; At - toorhuumuslik 2. Väljauhte ehk eluviaalhorisondid E (A2; EL; El; Ael) - lessiveerunud Ea (E; EL) - leethorisont Elg (Aelg) - näivleetunud 3. Sisseuhte ehk illuviaalhorisont B; B2; B2 Bm - metamorfne Bt - tekstuurne Bh - huumusilluviaalne Bf - raudilluviaalne Bhf - huumus-rauailluviaalne Baf - amorfset rauda sisaldav 4. Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivimid C2 (C2); C?; C?? D - aluspõhjakivimid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) - gleistumistunnustega g - gleistunud (roostetäpid)
See horisont on omane Lõuna-Eesti muldadele. Ka Kesk-Eestis võib olla väljauhtehorisont ning seda nimetatakse lessiveerunud horisondiks EL. See on omane leetjatele muldadele. Aineid ei viida minema, vaid need jäävad järgmisesse kihti pidama. Sisseuhtehorisonte tähistatakse tähega B. Sisseuhtehorisonte tähistatakse täiendavate tähtedega. Baf- automorfse rauarikas horisont eriti sage näiteks Põlvamaa muldades, see on omane ainult pruunidele näivleetunud muldadele. Bm- metamorfne sisseuhtehorisont, on omane meie kõige viljakamatele muldadele (leostunud muldadele) Järvamaal ja Lääne-Virumaal, see on hästi struktuurne ja hästi heade omadustega kiht. Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, see järgneb alati EL- ile, on kaa heade omadustega, kuid ta rikastub saviosakestega EL-i kihi arvel. Bhf- huumus- rauailluviaalne sisseuhtehorisont, omane liigniisketele leetunud muldadele, liivmuldades tavaliselt, kuid võib väga kõvaks tiheneda
allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite juures tähtsat osa mängida bioloogilised protsessid. Sel juhul on tegemist biokeemiliste setenditega. Biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid – lubjakivi, dolomiit, mergel metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest. Lubjakivid, dolomiidid tekivad organismide kaasabil moondekivim e. metamorfne – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e. moondunud kivim. Kõrgenenud temperatuur ja rõhk tähendab seda, et nad on suuremad rõhust ja temperatuurist, mis valitsesid kivimi tekkides. Numbriliselt väljendatuna on see vähemal 300 MPa (megapaskal) ja 200 °C. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on nt. kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor
70 ndatel esitati hüpotees , soojas kliimavöötmed pidi olema suurem suguküpses. Asi on eelkõige seletuse taga tervislikus eluviisil, eelkõige lähtuvalt slelest ,mis puudutab nii füüsilist kui ka psüühilist tervist. (kaloritest on puudu, nendel lastel algab hiljem puberteet. Proteiinid ka)Psüühilises on stress, mis lükkab seda puberteedi iga jällegi edasi. *kehaehitus- uuringud on näidatud kehaehituse tüüp tüdrukutel, metamorfne- varane, , hiline, ektomorfne- irratsionaalne .Poiste uurimus,kehatüüp imikueas olevatel poistel, kui 6 kuuselt oleks kehatüüp tugev ja muskliline, siis nendel algab puberteet varajasemas eas, võrreldes sellega kui pole muskulaarse tüübiga.Tüdrukutel puudub selline. *generatsioonide lõikes- varieerumine toimub ka sugupõlvede lõikes. Puberteedi iga menst. Kohta pärinevad ained erinevade maade lõikest 1840 on nihkunud viimase 120 jooksul üha varasemale eale,
annaabi.ee 
