4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust · Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel
Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike. Metallid ->0,7-2,2 ; Mittemetallid->2,3-4,0 Ühendite eristamine EN järgi: Kui EN vahe on E=0 siis on tegemist lihtainega. NT: N2 ; H2 MPKS. E väiksem kui 1,7 on PKKS. E suurem kui 1,7 IKS Metalliline side: Metalliline side avaldub tõmbejõuna elektrongaasi ja positiivsete metalliioonide vahel. Metalli aatomite lähenemisel üksteisele nende orbitaalid kattuvad ning moodustub nn molekulorbitaal. Molekurorbitaalid viivad reeglina kristalli tekkimiseni. Metalliline side on tingitud metalliioonide ja väga liikuvate ühistatud elektronide vastastikusest tõmbumisest. Metallilise sideme omapära arvestades saab seletada metallilisi omadusi Metallilised omadused: 1)on reeglina tahke, võib olla ka vedel(Tseesium,Frantsium, Elavhõbe)
molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga. Aatomivõre- võret moodustavate osakeste (aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis ja keemistemperatuuriga. Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides)
Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem: 1s2s2p3s3p 4
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
I. Protsessid elektroodil: · positiivsel elektroodil- lahuses olevate metalli ioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui metallelektroodil. Seepärast toimub metallioonide taandamine metall elektroodi pinnal, ehk üldisemalt tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. · negatiivsel elektroodil - metalli kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna
eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab
normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ?X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. ?X1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha...
moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. *põhjustab ainete sulamis-ja keemistemperatuuride tõusu. *vesiniksideme teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumisprotsessi. Metalliline side negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine
ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada selleks tuleb kuumutada kitiini tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. Seda valmistatakse peamiselt mitmete vähiliste koorikrüüdest, millest erisuguste töötlusviisidega eemaldatakse nii mineraalsed kui ka valgulised lisandid
Mittepolaarne tekib ühe ja sama mittemetallilise elemenid aatomite vahel. Nt: O2 Polaarne tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel.(esineb mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes org ainetes) Nt: H20 Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.(esineb akt metalli ja mittemetalli vahel, metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades) Na + ClNa+Cl- Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine(nt Fe, Al) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. .(esineb alkoholides, amiinides, karboksüülhapetes, vees, estrites ) Vesinikside H20's kus O on - ja H on +
Sel juhul oli 2,1 ning oli suurem, seega ongi iooniline side. Mittepolaarne kovalentne side peab võrduma 0-iga. Polaarne kovalentne side peab olema suurem kui 0 ja väiksem kui 1,9. Näide: H2S a) Koostise järgi on 2 erinevat mittemetalli; polaarne kovalentne side b) (H2S)=2,5-2,1=0,4 ; polaarne kovalentne side. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikunetõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust. Eksotermilistes reaktsioonides on läjteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksodermilistel protsessidel on soojusjuht H0. Siseenergia tal vähenev. Eralduv soojushulk. ON ÜHINEMISREAKTSIOONID!!! A+B=AB Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0
KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. INULIIN Inuliin koosneb omavahel seotud fruktoosijääkidest. Puhastatud kujul on inuliin valge kristalne pulber, mis lahustub külmas vees halvasti. Kuumas vees aga hästi. Looduses esineb inuliin põhiliselt taimedes, seentes võib
Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides.
Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal avastati, et elavhõbeda jahutamisel -269 kraadini kaob selle elektritakistus. Nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks. See on väga kasulik nähtus, sest kui takistus puudub, siis juhtmed ei soojene ja kadusid ei teki.
Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid
võrreldakse leitud potentsiaali väärtust tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Kvantitatiivne analüüs. Polarograafiliste lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ning koostatakse kaliibrimiskõver koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-s ning analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide. Kaliibrimiskõverad Järeldus Poollainepotentsiaali järgi (0,3 V) uritavas proovis olid Cu2+ ioonid ja kaliibrimiskõvera järgi tema kontsentratsioon on 0,2 mg/ml
Ei lagune keskkonnas (v.a. radioaktiivsed metallid). (Keskkonnas leiduvad metallid: peamiselt kõik Mendelejevi tabelis leiduvad metallid on loodusest leitavad [viide: https://www.thoughtco.com/how-many-elements-found-in-nature- 606635 ]). Tähtsamad omadused, metalliühendite lahustuvus ja selle tähtsus, sõltuvus pH-st. Metallid sõltuvad pH-st ja redokstingimustest. Lahustuvuskorrutis: [Pb2+]×[SO42-]>Ksp Lahustumine määrab metallide sisalduse vees; määrab loodusliku vee koostise. Metalliioonide sorptsioon, sõltuvus pH-st; metallide omaduste sõltuvus redokstingimustest. Metallide sorptsioon: seondumine tahke ainega. Tüüpiliselt metalliioonide sorptsioon väheneb kui pH väheneb (v.a. As ja Cr(VI) korral). Metallide omadused sõltuvalt redokstingimustest: d-metallid (B-rühmades), poolmetallid; võimalikud erinevad oksüdatsiooniastmed: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ sadeneb rasklahustuva Fe(OH)3-na Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall
1,160 1,250 2+ Zn Katselised tulemused erinevad veidi teoreetilistest, kuid saab kindel olla, et kontroll-lahuses on ainult Cd2+ ioonid. Kvantitatiivne analüüs. Polarograafiliste lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ning koostatakse kaliibrimiskõver koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-s ning analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide. Cd 2+ kontsentratsioon, Laine kõrgus, mg/ml ühikut 0,02 104 0,04 201 0,06 340 Kontroll-lahus 264 Sirge võrrand y = 5900x - 21 x=(y+21)/5900 => CCd=(264+21)/5900=0,0483 mg/ml Järeldus Kvalitatiivne analüüs näitas, et uuritavas lahuses oli kaadmium ioonid ja kaliibrimiskõvera järgi tema kontsentratsioon oli 0,048 mg/ml
Seriin proteaasid- segu kovalentsest ja üldisest hape-alus katalüüsist. Esindajad : Trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin, subtilisiin, plamiin, TPA Kõikide puhul osaleb katalüüsis seriin. · katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis - aminohapete kolmik, mis on iga lagundava ensüümi aktiivsustsentris, selle kolmiku abil lagundab ensüüm peptiitsidemeid ( teisi valke) triaad koosneb : seriin , ospartaad, histidiin. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Metalliioonid annavad osadele ensüümidele suurema aktiivsuse reaktsiooniks. Metallide üheks rolliks on toimimine elektrofiilsete katalüsaatorina, stabiliseerides elektrontihedust või katalüüsi käigus tekkivaid negatiivseid laenguid. Metalli ioonide teiseks rolliks on genereerida võimsaid nukleofiile neutraalse pH juuures.
toota energiat ATP vormis · Lisaks sellele on orgaaniline alusmaterjal transformeeritud läbi keskmise ainevahetuse ja kasutatud hädavajalike orgaaniliste molekulide biosünteesis, kus neist toodetakse uus bakteriaalne biomass või anorgaaniline C[3] · LOA on ka unikaalne roll pinnas olevate . raskemetallide keemias, ta madaldab metallide mudale/mullale kogunemist seeläbi et konkureerib efektiivsemalt vabade metalliioonide pärast. Ja samas moodustades lahustuvaid orgaani- metallilisi liiteid[4] Tehaste ja Taimede ja Vihmaveega Veetaimede põllumajandus loomade mullast vohamine kemikaalid laguproduktid Lahustunud Orgaaniline aine Eluks võtab osa kõigist vajalikud
Näiteks: NaCl keedusool Na+1Cl-1 Na loovutab 1e ja Cl liidab 1e Ioonilised ained: Koosnevad metallist ja mittemetalli ioonist. Väga püsivad ained Vesilahused on head elektrijuhid Lahustuvad vees Kõrge sulamis to ( näiteks NaCl-l 800o C ) Ülesanne: Millistes valemites esineb kovalentne side ? H2O, Ba(OH)2, H2S, N2, MgO, HF, MgCl2, CO2, NaF, Br2, CaF2, O3 Metalliline side Metallid koosnevad kristallvõrest, kus väliselektronid liiguvad vabalt ringi ka teiste metalliioonide ümber. Tekib elektrongaas. Tänu sellele püsivad aatomid kristallvõres koos. Metalliline side on väga tugev. Joonis Oksüdatsiooniaste - o.a. o.a.-ks nimetatakse elementide laengut ühendites / liitainetes. A rühma elementidel näitab rühma nr. laengut. Metallide laeng on alati + B rühmade metallidel on muutuv laeng, kuid kõigil on olemas ka laeng +2
Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesseVaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub
Kui sideme moodustavad erineva elektronegatiivsusega elementide aatomid, on siduv elektronpaar (elektronpilv) nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole - polaarne kovalentne side mittepolaarne - side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga iooniline - ioonide vahel tekkinud keemiline side. mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli vahel metalliline - metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides vesinikside - täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. doonor- aktseptorside - Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronpaari, nimet. doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal - aktseptor.
elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha.
järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid. 21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
võrreldakse leitud potentsiaali väärtusi tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Kvantitatiivne analüüs: polarograafilise lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ja koostatakse kaliibrimisgraafik koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-des ja analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide kontsentratsioon. Katsetulemused 1) Kvalitatiivne analüüs: Poollainepotentsiaali põhjal on näha, et lahuses oli Cd2+ ioonid. 2) Kvantitatiivse analüüsi korral: Leidsin polarogrammidelt vase polarograafiliste lainete kõrgused ja nendele vastavalt Cd2+ ioonide kontsentratsioonile lahuses koostasin kalibreerimisgraafiku h=f(C) Maht V Kontsentratsioon Kontsentratsioon Piigi kõrgus, mm
_ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest (rasklahustuvatest) ühenditest keskkonnas liikuvaks muutumine,_ Metalliioonide sidumine vees lahustumatute kompleksühendite koosseisus. Redoksreaktsioon muutuvad elementide
Gaasi molaarruumala ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel (V=22,4 dm³/mol). Keemiline side aineosakeste vastastikmõju, mis liidab nad molekulideks, iooniühendiks või kristalliks. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, mis esineb aatomite vahel molekulides. Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Metalliline side negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas). Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2 Liitaine koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl
Polaarne kovalentne side tekib erinevate elementide aatomite vahel. Kui üks element on märgatavalt mittemetallilisem, tõmbab ta ühist elektronpaari tugevamini enda valdusesse. Ühine elektronpaar on tõnnatud elektronegatiivsema elemendi poole. mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdelt mõlema aatomi vahel. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side. Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side
·Kovalentsed sidemed TERTSIAARSTRUKTUUR Hemoglobiini ahel 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine ·Metalliioonide koordinatsioon mikrotorukeseks Peptiidrühma ruumiline struktuur I Peptiidrühm on jäik tasapinnaline struktuur resonantsi tõttu on peptiidside olulisel määral kaksiksideme iseloomuga NC side on 0.13Å lühem kui CN üksikside
=MM+MM Osalaeng- iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Side on seda polaarsem, mida suurem on aatomite elektronegatiivsuste erinevus. Iooniline side- on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. = M+MM Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. (metall lihtainena). Vesinikside- on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H VÕI N-H sidemeid. Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, aga tugevam kui molekuli vahelisne side. Vesiniksideme teke põhjust ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu. Katalüsaator- on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Moodustab lähte ainega vaheühendi, aga lõpuks vabaneb ikka esialgses koguses. Elusorganismide puhul on
harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani võiks võrrelda peene võrguga ehk sõelaga, milles on kindla suurusega poorid ainete läbiminekuks. Erilisteks mehhanismideks, mille abil toitained tungivad rakku, on lihtne difusioon, fosforüleerimisega seotud transport, aktiivne transport ja metalliioonide transport: Lihtne difusioon - lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile – CO2, O2, H2O. Selle mehhanismi aluseks on mikroobirakus vastava aine ärakasutamine, s.o. kontsentratsiooni vähenemine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet nt vaba glükoosi sisaldus mikroobirakus väheneb glükoos-3- fosfaadi tekkel. Enamasti eelneb lihtsale difusioonile ekstratselluaarne ainete hüdrolüüs.
metall ise jääb negatiivselt laetuks. Toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise nii keemiline- kui ka elektriline töö. Laetud osakeste elektrilist olekut antud faasis iseloomustatakse elektrokeemilise potentsiaaliga , kus zF väljendab laetud osakese elektrilist energiat antud faasis ja on laetud osakese potentsiaal faasi anud punktis. (=-) Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja tekitavad elektrilise kaksikkihi. Metalliioonide keemiliste potentsiaalide erinevus metallis ja lahuses on võrdne ioonide metallist lahusesse viimise elektrilise tööga zF, seega oks-red=zF (-potentsiaalide erinevus metalli ja lahuse pinnal) Väljendame oksüdeerund metalli ja redutseerunud lahuse keemilised potentsiaalid: ja , kus on standardsed keemilised potentsiaalid ning a on aktiivsus, seega saab avaldada: (Nernsti võrrand)
(=anioonseid) pesuaineid ja karboniseeritud soodat (soda ash). Kodus villa pestes võib kasutada neutraalset (või nõrgalt happelist) nõudepesuvahendit, mis looduse säästmise eesmärgil võiks olla täielikult biolagunev. Spetsiaalsed toorvilla (pesemata lambavilla) pesemiseks mõeldud pesuvahendid on kallimad ja samuti on nende hankimine keerukam. Villa pesemisel on oluline vee kvaliteet. Täpsemalt vee karedus ja mitmevalentsete metalliioonide sisaldus. Soovitav on pesta villa vees, mille CaCO3 sisaldus ei ületa 70mg/l, suurema sisalduse korral on soovitatav kasutada lisaks pesuainele ka veepehmendajat. Mitmevalentsete metalliioonide (näiteks raua) sisaldus vees võib põhjustada hiljem probleeme villa (lõnga) värvimisel, muutes soovitavat värvitooni. Kodustes tingimustes sobib villa pesemiseks väga hästi vihmavesi või siis vihmaveega segatud kaevuvesi.
Läbi paksu kihi filtreerimisel tiheneb eelistatult vaid filtreeriva pinna vastas paiknev massikiht, kuhu koondub peaaegu kogu filtratsioonitakistus. Difusioon Difusiooni teel väljuvad kiudude seest lahustunud ained. Difusiooniteooria võrrandeid kasutades on võimalik arvutada, et üksikust tselluloosikiust eraldub leelis 1 sek jooksul, 1 cm3 suurusest kiukimbust aga rohkem kui tunni jooksul. Adsorptsioon Tselluloosikiul on märgatav adsorptsioonivõime metalliioonide suhtes. Leeliselises keskkonnas on adsorptsioonitsentriteks tselluloosi karboksüülrühmad. Ioonide valentsuse suurenemisel adsorptsioon kasvab. Pesul omab praktilist tähtsust Na+- ioonide adsorptsioon, sest see toob kaasa leelise kadu pestud massiga. Vahutamine Vahutamine tekitab pesul suuri raskusi ( eriti trummelfiltritel ). On tingitud pindaktiivsetest ainetest, esmajärjekorras seebistunud vaik- ja rasvhapetest. Seebid vähendavad vee pindpinevust leelise ja
ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või peroplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani võiks võrrelda peene võrguga ehk sõelaga, milles on kindla suurusega poorid ainete läbiminekuks. Erilisteks mehhanismideks, mille abil toitained tungivad rakku, on lihtne difusioon, fosforüleerimisega seotud transport, aktiivne transport ja metalliioonide transport: ** Lihtne difusioon--lahustumatud ained sisaldavad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradeindile--CO2, O2, H2O. Selle mehhanismi aluseks on mikroobirakus vastava aine ärakasutamine, s.o kontsentratsiooni vähenemine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet, näiteks vaba glükoosi sisalduses mikroobirakus väheneb glükoos 3fosfaadi tekkel. Enamasti eelneb lihtsale difusioonile ekstatselluaarne ainete hüdrolüüs.
Näiv kiiruskonstant sõltub puhvri kontsentratsioonist, kuna see võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. Seriinproteaase: (segu kovalentsest ja üldisest happe-alus katalüüsist): trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin. Seriin on osa ,,katalüütilisest triaadist" seriin, histidiin, aspartaat. Asp-102 rolliks on orieteerida His- 57; His-57 toimib nagu üldine alus ja hape; Ser-195 moodustab kovalentse sideme peptiidiga, mida ta lõikab. 3. Metalliioonide katalüüs. Paljud ensüümid vajavad metalli ioonide juuresolekut maksimaalse aktiivsuse saavutamiseks. Metalloensüümideks nim ensüüme, mis seovad metalle tugevalt või vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks. Metall-aktiveeritud ensüümideks nim ensüüme, mis seovad metalle nõrgalt ning ainult katalüütilise tsükli käigus. + mehhanism loeng8/slaid19. 4. Koeensüümide komponendid või eelühendid on vesilahustuvad vitamiinid v
Praktiliselt kulgeb hüdrolüüs vaid esimese astme võrrandi järgi. Vaid väga lahjades lahustes esineb mõningal määral ka hüdrolüüsi teine aste. Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega lisatavast happest: Ka mitmelaenguliste metalliioonide hüdrolüüs toimub astmeliselt: CH3COO + H+ CH3COOH I Al3+ + H2O D Al(OH)2+ + H+ II Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 2+ + H+ III Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 3 + H+ Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes
suhteliselt nõrk 2.7. KRISTALLID 2.7.1. Keemiline side kristallides Kristallide omadused sõltuvad keemilise sideme liigist. Metalli kristallid, Valentsed (kovalentsed või atomaarsed) kristallid, Ioonkristallid, Molekulaarkristallid Metalli kristallid - Keemilise sideme moodustavad valentselektronid osaliselt täidetud väliskihtides. Metalli aatomid asetsevad kristallis nii, et valentselektronid saavad võimaluse vabalt liikuda kristalli piires. Olukorda võib vaadelda nii, et positiivsete metalliioonide vahel liigub elektrongaas. Elektrongaas tasakaalustab positiivsete ioonide vahelise tõukejõu Valentsed kristallid - Keemiline side luuakse elektronpaaridega (kovalentne side!). Kristallidele on iseloomulik kovalentsete sidemete küllastatus. Seega, kui elektron liigub kristallis ühes suunas, siis leidub alati teine vastassuunas liikuv elektron. Valentskristallides tuleb elektroni vabastamiseks keemiline side purustada. Tüüpnäited: teemant, räni, germaanium
reaktsiooni kiirust. 2. Hape-alus katalüüs, reaktsiooni kiiruse tõus on tingitud siirdeolekus ühe prootoni ülekandest. 3. Metall-iooni katalüüs- et saavutada maksimaalne aktiivsus vajavad paljud ensüümid metalliiooni juuresolekut. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponentideks on vesilahustuvad vitamiinid (v.a C VITAMIIN) Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme. Tänu koensüümidele saab
kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks. Polaarne side on näiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes. 11. Teised keemilise sideme liigid: Metalliline side, iooniline side ja selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja selle tekkimise tingimused, mõju aine omadustele ja tähtsus eluslooduses. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide- leelis- ja leelismuldmetallide korral. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid, hüdroksiidid)
aktiivsuse saavutamiseks. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. Kantakse üle üks prooton. ,,Spetsiifilises" hape-alus katalüüsis osaleb kas H+ või OH-, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. ,,Üldine" hape-alus katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid peale H+ ja OH-. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Ensüüme mis seovad metalle tugevalt või vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks nim metalloensüümideks. Ensüüme mis seovad metalle nõrgalt ning ainult kataüütilise tsükli käigus, nim metall- aktiveeritud ensüümideks. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponendid on vesilahustuvad vitamiinid
Otsese valguskiirguse toimel paber soojeneb tugevasti ning kuivab. See toob endaga kaasa elastsuse ja vastupidavuse vähenemise. Paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite (peamiselt metalliioonide) olemasolust. Valguse poolt materjalidele põhjustatud kahjustused on kumulatiivsed (ajas kuhjuvad) ning pöördumatud. Valguse toime materjalidele sõltub valguse lainepikkusest. Fotokeemiliselt on kõige aktiivsem ultravioletne ning violetne kiirgus (380 ... 420 nm). Violetne kiirgus kahjustab paberit ligikaudu 20 korda rohkem võrreldes näiteks sinise - rohelise kiirgusega (lainepikkusega ligikaudu 500 nm). Kollakas -
ülekasv. 16. Mida tähistab termin CFU? CFU – kolooniat moodustav ühik (mahu- või massiühiku kohta). 4. teema 1. Millega on otseselt seotud temperatuuri füsioloogiline toime ja mida see näitab? Temperatuurist sõltub ensümaatilise aparaadi aktiivsus ja sellest omakorda kasvukiirus. Madal temperatuur alandab aktiivsust ja sellega kasvukiirust. Kõrgetel temperatuuridel hakkama saamiseks on mikroobidel kohastumus – metalliioonide stabiliseeriv toime ja valkudes hüdrofoobsed aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH). 2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel? psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100). 3
Spetsiifilises katalüüsis osaleb kas prooton või hüdroksiidioon, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. Üldises katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid, mis soodustavad prootoni ülekannet. Spetsiifilise katalüüsi korral näiv kiiruskonstant ei sõltu puhvri kontsentratsioonist, üldisel sõltub. · metalli-ioonide katalüüs paljud ensüümid vajavad metalliioonide juuresolekut maksimaalse aktiivsuse saavutamiseks. Metallid toimivad elektrofiilsete katalüsaatoritena, stabiliseerides elektrontihedust või katalüüsi käigus tekkivad negatiivsei laenguid. Metalliioonid on võimelised genereerima võimsaid nukleofiile neutraalse pH juures · seriinproteaasid segu kovalentsest ja happe-alus katalüüsist. Katalüütilisse triaadi kuuluvad Ser, His, Asp
(Chemicalland21, 2012) Kosmeetikas ja seebis kasutatakse tetraaatrium EDTA-d kelaaditekitajana ehk üldarusaadavas mõttes teeb see kareda vee pehmeks. Tänu sellele saab seep vahutada ja mustust eemaldada. Seebid ja teised puhastusvahendid töötavad pindaktiivse ainena, kuid need tõmbavad ligi metalliioone, mida leidub vees ning see muudab pindaktiivse aine mõju väiksemaks. Töödates kui kelaaditekitaja, neutraliseerib tetranaatrium EDTA metalliioonide mõju, tänu millele saavad pindaktiivsed ained teha oma tööd. Lõpptulemuseks saadakse pehme vesi ja puhas nahk. Nagu uuringud näitavad on tetranaatrium EDTA ohutu, kui seda kasutatakse väikestes kogustes (Whitmore, 2013). Joonis 16. Tetranaatrium EDTA joonvalem 2.10. Värvained 2.10.1. CI 12490 CI 12490 kasutatakse seebis punakas-roosa värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). Selle molekulvalem on C30H31CIN4O7S ning selle joonvalem on esitatud joonisel 17.
Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused. 2+ *Cu(H2O)6] ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja temaga koordinatiivse kovalentse sidemega seotud molekulidest või ioonidest. Komplekside teket mõjutavad: Metalliioonide samaaegne esinemine, Erinevate ligandide samaaegne esinemine, pH, Metalliioonid lahustumatutes ühendites. *Doonoraktseptorside ehk koordinatsiooni(line) side -keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. * Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga, nimetatakse ligandideks
Soojuskiirguse suhtes on eriti tundlikud hügroskoopsed (vettimavad) materjalid. Otsese valguskiirguse toimel paber soojeneb tugevasti ning kuivab. See toob endaga kaasa elastsuse ja vastupidavuse vähenemise. Paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite (peamiselt metalliioonide) olemasolust. Valguse poolt materjalidele põhjustatud kahjustused on kumulatiivsed (ajas kuhjuvad) ning pöördumatud. Valguse toime materjalidele sõltub valguse lainepikkusest. Fotokeemiliselt on kõige aktiivsem ultravioletne ning violetne kiirgus (380 ... 420 nm). Violetne kiirgus kahjustab paberit ligikaudu 20 korda rohkem võrreldes näiteks sinise - rohelise kiirgusega (lainepikkusega ligikaudu 500 nm)
Metalliioon kiiritushaigustes. Samuti on mõne keemilise mürgi polariseerib ensüümi teatud osa, aktiveerides ensüümi. toimemehhanism seotud vabade radikaalidega. Nad võivad kindlustada ka elektronide või Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraani lipiide, funktsionaalsete rühmade ülekande. proteiide, nukleiide, DNA-d, RNA-d ja nõnda edasi. Kui Metalliioonide hulk peab olema optimaalne. Kui neid on vabu radikaale on palju, kutsuvad nad hapniku liiga vähe, kaotavad osad ensüümid aktiivsuse ning kui juuresolekul esile rakumembraani lipiidide neid on liiga palju, toimub ensüümide denaturatsioon. peroksüdatsiooni rakumembraani tekivad Ensüümimolekulis omab katalüütilist aktiivsust aktiivne soovimatud avaused
annaabi.ee 
