93 a vastu võetud merealapiiride seadus Külgvöönd (erivöönd) vüib olla lähtejoontest kuni 24 meremiili Eestil pole. Rahumeelne läbisõit on RV õiguses sätestatud erand, mis täh, et kalalaevad peavad sõitma, et laev on rännaku asendis, sõjalaevad kahurid jm kaetud, ei saa lennutada ega vastu võtta lennukeid, ei saa teha mereuuringuid. Läbisõit peab olema katkematu ja kiire, peatuda võib juhuslikult navigeerimisel, juhuslikule tetetuleval põhjusel või rannikuriigi nõusolekul, hädaabi andes või abivajadusel. Erivöönd (ART 33), kontrollvöönd Majandusvöönd omaette uus instituut, mille osas lepiti kokku konventsioonis , et seda on vaja kehtestada, sest ei tahetud lubada, et riigids nii suured merealad oma teriitoriaalmereks kehtestaksid. Nt Lõuna AM riigid hakkasid kaitsma oma kalavarusid ressurss oli ohustatud, hakkasid rikkuse kaisteks kehtestama territoriaalmerd ühepoolses korras, kuni 200 meremiili lähtejoontest
Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus –
puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. majandusveed – kuni 200 meremiili; kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal, leavasõit vaba territoriaalveed – 3-12 meremiili; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal ülepüük – töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. akvakultuur e. vesiviljelus – kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes
Väetiste ja taimekaitse vahendite kasutamine põldutelt kanduvad väetised väga kergelt põhjavette ja muudavad selle joogikõlbmatuks. 14. Mõisted: MAHEPÕLLUMAJANDUS- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimakaitsevahendeid kasutav põllundus. MONOKULTUURNE RIIK- 15. Selgita majandus- ja territorjaalvete mõistet. Territorjaalvetes on igasugused tegevused lubatud ainutl ranniku riigi loal. Peatuda ilma rannikuriigi loata ei tohi. Majandusvööndis olevateks tegevusteks peab kül teatudjuhul luba küsima, aga siiski on seal olukord vabam. Sealt läbisõiduks ei pea küsima rannikuriigi luba ja võib ka vabalt peatuda. 16. Kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Põhjendage, miks need piirkonnad on kalarikkad. TV kaart lk 59 1. Nad on rannikulähedased piirkonnad kuhu jõed toovad toiteaineid. 2. Kui kokku saavad soe ja külm hoovus
-rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku)
lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam. V Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? V: Kui riik ei suuda temale eraldatud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Nt. müüjad on Angola, Namiibia, USA, Kanada.
See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele. Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega.
Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt. Sisevetes puudub üldise rahuliku läbisõidu õigus.. Välislaevad võivad sisemerre siseneda ja seal petuda ainult kaldariigi loal (va hädaoht, torm ja kaupu tuues ja viies). TERRITORIAALMERI – lähtejoonest mee poole avatud veeala. Seda eraldab siseveekoguest lähtejoon. Konventsioonis on, et selle laiuseks on max 12 meremiili. Kuulub rannikuriigi territooriumi koosseisu ja allub tema suveräänsusele Suverräänsus laieneb ka õhuruumile territoriaalmere kohal ja merepõhjale ja selle all asuvale maapõuele Riigil on seal kalastamise ainuõgus Riik peab garanteerima teiste riikide kauba- ja sõjalaevadele rahumeelse läbsõidu ehk ei tohi tega negatiivseid toiminguid (spioneerimine, kalapüük, salakaubavedu, jõu kasutamine jne).
Ülepüük ja reostused. Kvoot igal riigil kindel arv kala mida võib püüda ja siis müüa, toota jne. Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett. Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt: Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal. Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal. Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Suurimad kalapüüdjad lk. 100. Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad? Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia. VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
13) Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Teistel riikidel lastakse oma vetes püüda kala, sellega tegelevad riigid, kellel a) on suured kalavarud – Norra, Island, Kanada b) puudub laevastik – Vaesed aafrika riigid, nt. Angoola ja Namiibia 14) Mõisted: territoriaalveed, majandusveed, avaookean. a) Territoriaalveed – võõrastele sisenemine keelatud, 3-12 meremiili b) Majandusveed – igasugune majandustegevus toimub ainult rannikuriigi loal, kuni 200 meremiili c) Avaookean – rahvusvahelised reeglid
rannikuriigi ammutamine ja püük Parasvöötme Kuusk, Venemaa, •Fotosüntees (O2) loal kalapüük reguleeritud okasmets mänd, nulg, Soome, •Vähendab erosiooni/üleujutusi toimub rahvusvahel ebatsuuga Rootsi •Puhkemajandus (RMK) rannikuriigi loal iste muutumine nt. suurvesi (soomaa) või Kuidas mõõdetakse metsa puidu varu? Pindala kokkulepete madalvesi (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) metsa ga Tulvavesi- erandlik veetaseme tõus juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis.
kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas.
(luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene - lähtekivim - taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus territoriaalveed 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal. Maj. veed/vöönd kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal. Kalanduse vormid: · korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks) · hajali rannapüük - elatakse rannakülades, kala töödeltakse, müüakse sise-või välisturul)(väike ulatus) Ida- Aasia, Kagu-Aasia, Norra · kontsentreeritud rannapüük - suurima tähtsusega - laevad, maj
inimkonna ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele. Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega.
- sirge lähtejoon (kasutatakse olukorras, kus rannik on keeruline ja meil oleks ebamõistlik igat väiksemat jõnksu järgi teha. Seetõttu tõmmatakse sirged, millega ühendatakse kaugemad punktid ja tekib siukene mugav lahendus) SISEVEED: ❏ Siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud ❏ Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele ❏ Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse (rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täielikus ulatuses (kaptenile jääb oma õigus, aga ta on kohustatud alluma rannikuriigi jurisdiktsioonile) ❏ Sõjalaevadei allurannikuriigi jurisdiktsioonile TERRITORIAALMERI:
d) Mahepõllunduses on madal saagikus ja kõrged hinnad Tõene 6. Mida saab riigi valitsus teha rannikumere kalavarude säästmiseks? Nimeta vähemalt kolm võimalust. Mis vahe on majandusvetel ja territoriaalvetel? 1. Määratakse püügi piirmäärad 2. Piiratakse püügipäevade arvu 3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7. Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine? Monokultuuride kasvatamine põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja -
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas.
) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega? (kaubakala kasvatamine; kalavarude taastootmine noorkalade üleskasvatamise eesmärgil; kalaturism.) 64. Miks ei ole kalapüük maailmamerest enam viimastel aastatel suurenenud? (ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi loal]; 200+ meremiili ja sealt edasi on AVAOOKEAN [kuulub kõigile - kalapüük jne kokkulepete alusel].) 67. Selgita KALANDUSE VORME! (RANNIKUPÜÜK - väikesed salgud, 1kordne toodang [nt õhtul võrk sisse ja hommikul välja jne], Aasia riikides levinud, kala üritatakse kohe realiseerida;
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
Maailma suurimad kalapüüdjad: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Euroopa suurimad kalapüüdjad: Norra, Iirimaa, Hispaania Kalatoodete eksportijad: Norra, Hiina, Taani, Kanada Tähtsamad kalandusevormid: 1) avamerepüük (suurem osa maailma kalatoodangust) 2) rannikupüük (eriti Ida- ja Kagu-Aasias) 3) ookeanipüük (rikkamad riigid: Jaapan, USA, Venemaa) 4) kalakasvatus (akvakultuurid) territoriaalveed 3-12 meremiili. Keegi ei tohi viibida ilma rannikuriigi loata. majandusvöönd(-veed) - -200meremiili. Laevasõit on vaba, kalapüük ja maavarade kaevandamine ainult rannikuriigi loal. Avaookean laevasõit vaba, kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Kalapüügi õiguste müümine: kui ise ei taha/ei suuda antud mahust püüda, võib õiguse müüa teistele. Kuidas saab inimtegevus mõjutada mereelustikku? naftatransport (reostus) majandustegevus (reoveed) võõrliikide sissetoomine 3. METSANDUS
Lageraie Sadematerohkel Vee-erosioon Jätta metsakaitseribasid, maa-alal kuivenduskanaleid Lageraie nõlvadel Erosioon, maalihe Jätta metsakaitseribasid, terasspõllundus Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? Selgita, mida nende vööndite piires teha tohib. Territoriaalveed- 3-12 meremiili rannikust; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal. Majandusvöönd- Selleks, et kalavarusid paremini majandada. Kuni 200 meremiili rannikust. Vaba laevasõit. Igasugune majandustegevus ainult rannikuriigi loal.Avaookean- Kõigile kuuluv. Tegevus toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Pinnakihtides asuvad kalade peamised toidu- ja elupaigad. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. 6. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. ajandusvöönd - kuni 200 meremiili, kalapüük, maavarade kaevandamine, M laevasõit vabas vetes ja kehtib ülelennuõigus. Territoriaalveed - 3-12 meremiili, igasugune tegevus on rannikuriigi loal lubatud. 7. Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme 1) Keemiline reostus: Väetised-Põllumajandusest merre jõudev väetis (väetised imbuvad läbi pinnase põhjavette, satuvad koos sellega ojadesse ja jõgedesse ning sealt liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad
Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik
politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse. Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d) meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks. Utoopia ametnik käitus õigesti/valesti seoses piirile toodu kastiga. Arkaadia on/ei ole vastutav diplomaatide käitumise eest. Ikka, sest nad on riigi esindajad.
Sissejuhatus 5. Osa 2. Nõuded info edastamise ja teavitamise kohta 2.1 Millal teavitada 2.2 Mida teatada 2.3 Kellele teatada ja kellega ühendust võtta 6. Osa 3. Tegevused reostuse korral 3.1 Tavategevuse käigus tekkinud reostuse korral 3.2 Avarii või õnnetuse tagajärjel tekkinud reostuse korral 7. Osa 4. Riiklik ja kohalik koordineerimine. 8. Osa 5. Täiendav (mitte kohustuslik) informatsioon 9. Lisad o Rannikuriigi kaldatalituste aadressid o Sadamate kontaktaadressid o Laeva huvitada võivate kontaktaadresside nimekiri 10. Vajalike laeva jooniste komplekt: o Üldine paigutus o Tankide ja tsisternide plaan o Torustike plaanid o Tsisternide mahtude tabelid jne o Muud lisad laevaomaniku äranägemisel
Töö ei kandnud vilja, sest ükski sadam polnud nõus seda laeva vastu võtma, seepärast jäi laev sadamasse tagasi toomata, Naissaare taga peidus, sõitis Venemaale, kapten Veeteede Ametis musta nimekirja. EV õiguskaitse ei suutnud midagi teha, kuna kommertssadamad kartsid tasu saamata jäämist ja keeldusid laeva vastu võtmast. Arestimine pannakse toime sadamas kai ääres. kui laev merele sõitnud, lubab ÜRO konv tsiviilmenetlust toime panna laeva suhtes ainult siis, kui rannikuriigi seadused seda ettenäevad, aga EV seadustes seda kirjas pole. Teine huvitav nüanss, kui rasketes ilmaoludes tuuakse käsukorras tagasi merele läinud laev, kui midagi juhtub, siis kes vastutab. Piirivalve laeva kapten ei saa teise laeva juhtimist üle võtta. Kahju võib tekkida, keerulised küsimused. 1957.a konv-ga ei ole ühinenud riigid- miks? seepärast pole nad Genfi konv-ga ühinenud, et loodeti enamat saada. Brüsseli konv-ga ühinenud ei pea seda vajalikuks, et
Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba. • AVAOOKEAN üle 200 meremiili, kalapüük toimub rahvusvaheliste lepete alusel. • 90 % maailmamere kalast püütakse majandusvööndites. Kõige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud. Selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirde osas, Isalndi saare ümbruses.
kogu Euroopa Liidus .Tagada , et kalandustoodete liikumist oleks võimalik jälgida kogu tarneahelas võrgust toidulavani.Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse keskkonnajärelevalve seaduse sätteid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud. Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval
selles riigis. Lubatud on küll võõraste laevade lühiajaline ja rahumeelne läbisõit territoriaalvetest, ent sedagi ette teatades ja omanikriigi kontrollile alludes. Majandusvöönd ei ole enam riigi osa, kuid rannikuriigil on selles suured eesõigused kalapüügiks ja maavarade kaevandamiseks merepõhjast. Laeva- ja lennusõiduks on majandusvöönd vaba kõigile, sealt läbisõit ei vaja rannikuriigi luba ja seda ei kontrollita. Venemaaga tuleb territoriaalvett jagada Narva lahes ja erilis vaidlusi sealjuures ei tekkinud, vahepealne meri jagati lihtsalt pooleks. Ka Soome lahe kitsamas osas, Tallinna ja Helsingi vahel, võiksid kokku puutuda Eesti ning Soome territoriaalveed. Kuid soomlased on määranud oma territoriaalveed kõigest 3 miili laiuseks. Et mitte kurjasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
