CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub
Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab veel tänaseni vaatamata oma pikale elueale. Minu vanavanaisa oli elupõline laevakapten. Tema süda ja hing kuulus merele. Elu eesmärk oli toita ja riietada oma paljulapseline perekond. Meri andis selle võimaluse: vanavanaisale kuulusid paljudes maades sõitvad laevad. Ta oli rikas. Ta oli loonud kauni Pärnu lahe kaldale kena maja. Kogu majapidamine, põllutöö ja loomapidamine oli jäetud aga naise ja laste kanda
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide
H. Pyle´i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused" Peategelane satub imepärasesse seiklusesse ja väljub neist alati kangelsena. Robinsonaad Õpetliku sisuga kirjanduslik teos merehädaliste seikulstest inimtühjal saarel. Sageli kirjutatud päevikuvormis. On saanud nime Robinson Crusoe raamatutest Eemale paisatud tavalisest keskkonnast. Mina-vormis, kirjutatud mõtted, tunded. Tekkinud 18. sajandi alguses Rudyard Kipling "Mowgli" Daniel Defoe "Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" Kriminaalkirjandus Pärineb 19. sajandiks. On kuritegu, kurjategija, ohver, uurija. Mõrvar selgub viimasel hetkel. Arthur Conan Doyle "Etüüd punases" Agatha Christie "Miss Marple" Georges Simenon Paik üksikud lossid, majad surnuaiad. Tänapäeval vastupidi, suurlinn. Õuduskirjandus 19. saj. Eesmärk tekitada lugejas põnevust ja hirmutunnet. Tavatud tegevuskohad (lossid, kummitavad majad, surnuaiad)
realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale. Tema tööd on marmorist, puidust, pronksist jne. Palju tegi ka mereteemalisi töid ,,Hülgekütt Pakri saarelt" 19.saj. lõpul töötas Peterburis, kus tsaaripere tellis mitmeid ausambaid. Ilusaim nendest on
Rasked kivid 140 kg 150 kg 160 kg 170 kg 180 kg Platvormi kõrgus 170 cm 160 cm 150 cm 140 cm 130 cm Kõik kivid paigutatakse 1 m kaugusele ja kohakuti vastava kivi platvormiga. Platvormide kaugus üksteisest on 175 cm. Sooritus toimub aja peale ning aeg seiskub, kui viimane kivi on stabiilselt asetatud platvormile. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega võib võtta minimaalselt kolm kohtunikku. Ametlikuks ajaks loetakse keskmist aega. 2. Meremehe kõnd (York) Kanderaamistik on standardse suuruse ja kujuga, kaaluga 410kg. Kanderaamistik on sümmeetriline ning seda saab kanda mõlemat pidi. Meremehekõndi on kahte klassikalist varianti: a) Meremehe kõnd aja peale. Kanderaamistik tõstetakse maast üles ning kõnnitakse 35 m mööda sirget rada. Aeg peatub kui kanderaami tagumine osa on jõudnud üle fini? ijoone. Ajalimiit on 75 sekundit. Raami võib uuesti üles tõsta ja sooritust jätkata kui see maha kukub
25.07. 1834) Ottery St. Mary 1781 suri isa Oopiumisõltlane Ärevus ja depressioonihood Astus armeesse Silas Tomkyn Comberbache' i nime all Ebaõnnelik abielu Sara Frickeriga 1804 reisis Sitsiiliasse ja Maltale Rahalised raskused Signeeris tööd S.T.C. või Estese Looming Ei suutnud teoseid lõpetada Sümbolism Üleloomuliku kujutamine Eelkäija Edgar Allan Poe'le Shakespeare'i loomingu uus filosoofiline ümbermõtestamine "Vana meremehe jutustus" "Christabel" "Kubla Khan" Saksa filosoofia tutvustamine Müstika William Wordsworth (07.04. 1770 23.04. 1850) Couckermouth 1778 suri ema Mõtisklus enesetapust 1783 isa suri Annette Vallon Mary Hutchinson Dorothy Wordsworth 1810 tüli Coleridge'iga 1812 suri kaks last Looming Tähtsaim teema loodus Fantaasia, ühiskond, suhted Surm, lein, Luulerevolutsioon Loomingule avaldas mõju Prantsuse revolutsioon
NT: Alexandre Dumas (vanem) ,,Krahv Monte-Cristo" Ajalooline kirjandus. Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus vastupidamine metsikus looduses · Päeviku vormis · Tsivilisatsioonist eemale sattunud Kriminaalkirjandus. Pärineb 19. saj. Üks loojaid oli inglane Arthur Conan Doyle, edasiarendaja Agatha Cristie, ning Georges Simenon. Eriliik detektiiviromaan. · Peategelane on salapolitsinik sisu kuriteo lahendamises
b) Majakeses, mis oli kinnitatud suure kõvera männi okstele:Õige c) Haralise männi juure all 2. Mis oli Kunksmoori tegelik nimi? a) Mariie b) Emmaliine c) Emmeliine:Õige 3. Kuidas käis Kunksmoor suurel maal ravimtaimi korjamas? a) Kummipaadiga b) Suure kollase õhupalliga:Õige c) Laevaga 4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest nõiateed ja sai kiiresti terveks:Õige 6. Mis olid kapten Trummi meelistegevused? a) Vesivärvidega värvimine ja uisutamine b) Jalgrattaga ja tõukerattaga sõitmine c) Markide ja märkide kogumine:Õige Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass 7
Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus
otsima piraatide loodud või leitud paradiisi, mis hindu sõnul pidavat asuma Komooridel või Madagaskaril. Tema esimene peatus Aafrikas oli Lõuna-Aafrika vabariigis, Durbanis. Ta kavatses reisida sealt edasi mööda Aafrika põhjakallast kas Mosambiiki või Madakaskarile. Durbanis asub üks maailma suurimaid sadamaid. Kevini plaan reisijätkamiseks oli otsida endale mõni sobiv laev ning tollega üle mere oma kujutletavasse sihtkohta seilata. Nõnda sai tutavaks ta meremehe Carvalhhoga kes oli oma aluse, Songaga teel Mosambiiki, Quelimanesse. Nad tegid vahepeatuse Beiras, mis asus juba samuti Mosambiigis. Seal nägi autor esimest korda kuidas meremehed ööklubides pidutsemas käivad. Quelimanesse jõudnud jätkas ta oma teekonda kohaliku taksoga mida nimetati champaks. Need veokastiga autod sõitsid ühest linnast teise ja neisse mahutati alati nii palju inimesi ning loomi, kui vähegi sai.
võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus. Nad ei soovinud teineteist tappa, seega vigastasid vaid üksteist. Lk 120. 10
Teisel maalil nimega ,,Coca" oli kujutatud vanaaegset kuiv aine topsi valgete täppidega ja punast värvi põhjaga, mille peal oli kirjutaud sõna coca ja selle kõrval oli hunnik valget pulbrit. See pulber kujutas endast ilmselgelt narkootikumi kokaiini. Minu jaoks oli see omalt poolt koomiline, kui ka reaalsus tänapäeva maailmas. Narkootikumid on juba meie ühiskonnas igapäeva teemaks saanud, mis on kurb tõsiasi. Maal ,,Õnnesärk" kujutas riidepuul, kuid õhus rippuvat meremehe stiilis pikkade varrukatega särki. Sellel oli juures inglise keelne silt, et mitte segada. Minu jaoks tähendas antud maal särk seda, et õnn on küll olemas, kuid ei taha, et teda segatakse. See maal läheb kokku praeguse majandusliku olukorraga riigis, kui ka terves maailmas. Maalil ,,Menüü" oli hakklihamasin, mida just hetkel kasutati, kuna selle juures oli kauss, mille sisse voolas peenestatud liha. Seda maali vaadates hakkas kujutulusvõime tööle
avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus. Nad ei soovinud teineteist tappa, seega vigastasid vaid üksteist. Lk 120. 10.Miks haaras Hamlet Horatiolt mürgipeekri ja paiskas selle põrandale?
Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta eiras neid kahtlusi, arvates, et need ajapikku kaovad. Ta oli rumal kui arvas, et suudab eirata oma veenides vere asemel voolavat merevett. Ta püüdis küll väga huvituda talupidamisest, kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival maal hingata, samamoodi närbus Hanneski vähehaaval, oli halb oma naise vastu ja pahur ka kõigi teistega. Mees arvas, et kindlustas omale mugava elu, kuid tegelikult tegi haiget nii endale kui ka teistele. Miks otsida armastust kaugelt, kui tegelikult on see otse nina ees? Hannes oli enda arvates Niidasse meeletult armunud ja see tegi talle haiget, kui tüdruk teise mehega ringi patseeris. Taali oli vaid meelelahutus, kerge suveromaan
· Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua: · REALISTLIKEKALURIELUKUJUTISI:HÜLJEKÜTT PAKRI
2) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 3) isikut tõendavate dokumentide väljaandmine; 4) migratsiooniasjade korraldamine; 5) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 6) viisaasjade korraldamine; 7) migratsioonijärelevalve korraldamine ning haldussunni kohaldamine; 8) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine 4. Isikut tõendavad dokumendid: · Isikutunnistus · Eesti kodaniku pass · Välismaalase pass · *Meremehe teenistusraamat , meresõidutunnistus 5. Integratsiooniprobleemid Eestis: · 60 % välispäritoluga rahvastikust ei oma Eesti kodakondsust · välispäritolu rahvastik kasutab suures osas oma emakeelt, milliseks on sageli vene keel · välispäritolu rahvastik on alaesindatud sotsiaal- ja ärisfääri kõrgematel positsioonidel 6. EV kodakondsuse andmise otsustab Eesti Valitsus. 7. Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta
· Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut · Isu meremehe elust täis · Vestlus Lassiga · Jõuab Ingelandi, avastab, et Aet Elme on surnud · Kokkuvõtvalt reisi kohta Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad jooksevad põrnitsedes Ekke Moori järele ega jäta temale haukumast." · Praost usaldas, hindas tööd, kasutas Ekke töökust ära
1. Töötuskindlustus 2600 * 0,008 = 20,8 eurot 2. Sotsiaalmaks (NB! Kuna tegu on reederiga, tööandja ei pea maksma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, sellega sotsiaalmaksu määr on 20%) 2600 * 0,2 = 520 eurot 2020. aasta tuludeklaratsiooni esitamisel: Kuna meremees on Eesti maksuresident, peab ta deklaratsiooni esitamisel tuludesse kirja panna ka 5000 eurot töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt (Välismaalt teenitud tulu). Sellel juhul meremehe 2020. aasta brutotulu on kokku 1500 * 6 + 2600 * 6 + 5000 = 29 600 eurot. Kuna aasta brutotulu kogusumma on suurem, kui 25 200 eurot, siis muutub tulumaksuvaba miinimum nulliks. Töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete mahaarvamised jäävad kehtima. Tulumaksuga maksustav tulu 29 600 – 24 * 6 – 30 * 6 – 41,60 * 6 – 52 * 6 = 28 714,40 eurot Aasta tulumaks = 28 714,40 * 0,2 = 5 742,88
Lem. Eesti kirjanikud on seikluskirjandust vähe viljelenud. Eesti keeles on aga ilmunud mitmeid mahukaid seiklusjuttude sarju: "Seiklusjutte maalt ja merelt", kriminaal- ja ulmeromaanide sari "Mirabilia" ja "Põnevik". Valgustuskirjanduse ideid inglise kirjanduses kannab Daniel Defoe (1660 1731) inglise kirjanik, kes pidas ka kaupmehe- ja ajakirjanikuametit. Maailmakuulsuse saavutas ta oma romaaniga "Robinson Crusoe" (1719 1720), mille täielik pealkiri on "Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused, kes elas kakskümmend kaheksa aastat täielises üksinduses ühel Ameerika ranniku asustamata saarel, Orinoco jõe suudme läheduses, kuhu teda oli heitnud laevahukk, milles hävis kogu laeva meeskond välja arvatud tema ise, ning jutustus tema ootamatust vabastamisest piraatide poolt. Tema enda kirja pandud.". Defoe kirjutas selle teose väga kiiresti kõigest kolme kuuga. Ainet sai ta meresõitjate päevikutest
ning teda ennast iseloomustab see ka väga (maailmareis) ning selle iseloomustuseks on näiteks tema plaadil laul" Tahan lennata" ning ka "Oskari laul" räägib sellest, kuidas inimene võib tunda rõõmu isegi kõige vähemast ning nautida elu, isegi kui ta peab elama paadi all. See iseloomustab sellist rändava inimese tüüpi... boheemlast natuke. Laule on tal palju ka merest ning seilamisest, suht paljud laulud räägivadki rannaküladest ning meremehe elust. Näiteks ka laul "Laevatrümm", see on selline jõuline laul ning räägib kaptenist nagu kapten olema peab. Ka armastusteemat võib leida tema laulusõnades, näiteks "Matilde" ning see räägib kuidas armastus on kõige parem ning sa võid kõik maha jätta, et lihtsalt tunda õnnehetki. Ta on kasutanud hästi palju riimi abab, näiteks : ballaad (lk 30) ning ka abba : ja aabb : Tal on ka lugusi Vilsandist ning üks hea näide on "Vilsandi laul" riim on huvitav.
R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas. Teosed: Kalevipoeg, Linda, Koit, Hämarik Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom- Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile. Alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna, I näitus toimus 1887 Peterburis, samal aastal läks ennast Pariisi täiendama. 1889. a
1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi
Midagi sellist sealt ülevalt näha polnud, kuid noorim otsustas et tema jääb ülesse puulehtede peale magama. Hommikul ärgates, avastas ta, et mehed olid läinud ning tema sinna jätnud, eemal kaugel merel nägi ta laeva millega oli tulnud, ning mis nüüd väga suurel kiirusel kaugustesse sõitis. Ning nõnda kohtus ta hiiglase ning tema isaga. Parim näide armastusest on '' Maailma lõpus '', vaatamata meremehe ja hiiglase füsioloogilisele erinevusele, klappisid nad väga hästi vaimselt. Vaimne osatähtsus on tohutult suur, arvesse tuleb veel võtta, et sellel saarel ei osanud keegi rääkida, vaid üksikut häälitsemist oli kuulda kui sedagi. Esialgu oli meremees hiigel naise juures ettevaatlik ning natuke kohatu, hiiglane ei osanud ju rääkida kuid ometigi mõistis ta alati mis meremees öelda tahtis, ja seda kõike mõistis ta vaid ühest pilgust mida nad vahetasid
aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadmata kadunud soti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade desifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad ühendusse kapten Granti lapsed Mary ja Robert, kelle olukorrast liigutatuna asutakse nende isa otsima.
18.KT ja Na vanus on 8-18 . 19.Skaudid ja Gaidid on üks organisatsioon , mille põhimõtte on sama mis on NK ja KT. 20.KT organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. 21. Koonus lõkke, täht lõke , T- kujuline lõke , püramiid lõke. 22.See oleneb kui paks on palk. 23.Telkmisplasti saab valida selle järgi : vastavalt koha , kus saab teha lõkked , kus saaks puhast vett jm. Võttad kõik telgi jupid lahti ja hakka kokku panema . 24. Seasõrg , liugev aas , surmasõm , meremehe sõlm. , lipusõlm, vaiasõlm, palgisõlm. 25.Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides. 26.Klassikaline kompass magnetnõel näitab alati Maa magnetilise põhjapooluse suunas. 27.Põhjanael asub taeva põjapoolusest praegu umbes 42 kaareminuti kaugusel. 28.Kompassi osad: põhjasuuna nool, kinnitusnöör, joonlaud, suurendusklaas, pööratav nõelekarp. 29.Põhi N , lõuna S, ida E ja lääs W, kirre NE, kagu SE, edel SW, loe NW
1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes.“ Hamlet“ Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi
Kreutzwaldi portree ning allegooriline kompositsioon "Ärkamine nõidusunest. Kuigi Johann Köler suri 113 aastat tagasi, on tema nimi jäädvustunud Eesti kultuuriluku kui Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Tema töödki said suurema kuulse ja aupaiste osaliseks peale surma. Amandus Heinrich on tõsiselt hea näide sellest, et kui sa midagi väga tahad ja selle jaoks ka vaeva näed, siis sa seda ka saavutad. Ta sündis Paldiskis, meremehe pojana mis tõttu tema töödes on palju mereteemat ja kalurite elu. Vaesuses virelenud A.Adamsonil oli väga varakult teada kelleks ta saada tahab ja millega oma elu siduda. Ta sihiks oli saada sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse,- skulptuuri õppima. Pärast ebaõnnestunud katseid tal õnnestus see ning temast sai vabakutseline kunstnik. Ta elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ning Itaalias kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka
tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2.4 Meremehe vormiriietus-ajalugu ja traditsioonid 8 2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või tavamiljöö kujundamine meremehele omaseks, laiemas mõttes ka kultuuriväärtuste levik meritsi
Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale. Loomingu paremikku kuuluvad teosed ,,Hämarik" ja ,,Linda". Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele. AMANDUS ADAMSON Weizenbergist hiljem alustas tegevust Amandus Adamson. Amandus Adamson sündis Paldiski lähedal, meremehe perekonnas. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias, täiendas ennast Pariisis. Ta alustas Peterburist 1878 ja lõpetas 1891 Pariisis. Töötas põhiliselt Peterburis. Aegajalt käis ka kodumaal. 1918 aastal tuli ta Paldiskisse tagasi. Adamsoni loomingus domineerisid puunikerdused ja marmorist teostatud tööd. Üldtuntud monument mis avati 1902 Tallinnas, Kadriorus on Russalka. Sajandi lõpul alustasid oma tööd Viru-Jaagupi taluperekonnas sündinud kaksikvennad Kristjan ja Paul Raud
· Lahkheli iseendaga · draama ,,Manfred" · Kompjalgsus- lonkas · ,,Laps olla muretuna · Armusuhe poisiga veel" Samuel Taylor · vend kasutas tema peal · ,,Lüürilised ballaadid" · müstika Coleridge'i elulugu Coleridge vägivalda · ,,Kesköö külm" tundus väga kurvana, · armus ülikoolieas · ,,Vana meremehe mis tekitas minus neidu, kes teda tõrjus jutustus" väiksese kaastunde. · üks poeg suri · ,,Khaan Hubilai" Hiljem temast uurides · abiellus, armastades · ,,Christabel" avastasin, et ta pidas
3.2000; sündinud Saar), kelle isa oli tuntud ajakirjanik, kupletist, följetonist ja kloun Hendrik Saar ning kellega tal sündisid tütar Ülle Malken ja poeg Ülo Ots ning oli kaks kasupoega Jüri ja Hendrik. •3. kord (1964–1975) Ilona Otsaga (sündinud Noor), kellega sündis tütar Marianne Georg Otsa looming “Võisteldes“ „Nii algas see kõik“ „Saaremaa valss“ „Mõtisklus“ „On hetki“ „Hõbedaselt helgib juuksekuld“ „Naeratus“ „Paili Raci laul“ „Meremehe laul“ „Elu, armastan sind „Maailm samme täis“ „Olgu jääv meile päike“ Tallinnas asub ka Georg Otsa nimelin muusikakool sealt on alustanud paljud pfofesonaalsed ja tuntd muusikud nind dirigendid nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli
Uuem rahvalaul Riimiline rahvalaul pärineb keskaja Euroopa tantsulauludest. Soomes on lõppriimiga rahvalaulu lauldud 19ndast sajandist Tekstist olulisemaks saab meloodia. Palju meloodiaid laenati rahvalikust pillimuusikast. Uuemad rahvalaulu tüübid: Töölaulud Jutustavad laulud ja ballaadid Pidupäevadega seotud laulud Lembelaulud Pilkelaulud Sõduri- Meremehe- Vangi- Hulkurilaulud Kiigelaulud Ringmängu ja –tantsu laulud VAIMULIKUD LAULUD Vaimulik rahvamuusika on välja kasvanud kirikukoraalides. Käsitsi kirjutatud koraalikogud on säilinud 17. sajandist Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid.
Niprnaadi rännakust mere ääres, kus ta peatus ühe naise majas. Seal kehastas mees meremeest, kes oli mandrile väheseks ajaks puhkama tulnud, et siis jälle tagasi merele sõita.Toomas jutustas naisele oma põnevatest meresõitudest ja ilusatest maadest, kus ta oli viibinud. Naisele hakkas Niperaadi nii väga meeldima ning ta palus, et mees enam merele ei läheks ja hakkaks hoopis metsas töötades leiba teenima, et ta unustaks meremehe ameti sootuks ning tuleks naise juurde elama. Ta rääkis mehele mere headusest, et see uhub pärlid kaldale ja nii saavad nad rikkaks ning siis ehitavad nad endale suure uhke lossi. Nipernaadi lubas seevastu ainult, et läheb küll merele tagasi, aga tuleb kindlasti kunagi tagasi, kulugu sellele kasvõi pool elu. Kuid naine ei jätnud oma jonni ja üritas Toomast uuesti ümber veenda, et ta piigale kohe meheks tuleks, mitte alles aastate pärast. Talv oli
mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks. Loomingust Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää
A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas, sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestusammas. Ta oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega. Kolmas oluline eesti rahvusliku kunsti alusepanija on Amandus Adamson, kes sündis 1855. Aastal Pakri saarel. Sündinud meremehe perekonnas, üldhariduse omandas Tallinnas Toom-Vaesteülikoolis ja keisrikoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompeavaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures. Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude
Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga, et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama. Peekris on mürgitatud jook, seda plaanib kuningas Hamletile pakkuda, Laertese mõõk on nürimata ja mürgine. Võitluses lähevad mõõgad vahetusse.
kirjandusvoolu. Huvitava võttena on neisse põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" (1895), ,,Õnn ja töö" (1901), ,,Jõulupuu" (1910) ning ,,Sooharimine ja südameharidus" (1916). A. L. Weizenberg suri 22. novembril 1921 Tallinnas, sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestussammas. Teine Eesti soost skulptor Amandus Heinrich Adamson, sündinud 12. nov. 1855 Pakril, oli rohkem realistliku suuna esindaja. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas, mistõttu kajastaski ta oma loomingus tihti mereteemat ja kalurite elu. Üldhariduse omandas ta 1862- 1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea veastekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870- 1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873
Ta sündis Võrumaal kingsepa pojana. Lapsepõlves kaotas isa ja seetõttu pidi ta noorelt tööle hakkama. Õppis tisleriks ja seejärel läks skulptuuri õppima Berliini. Eeskujuks olid antiikskulptuurid. Tema parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad mütoloogiast. Meelismaterjal oli marmor. Tema töö ,,Linda", ,,Koit ja hämarik". Elulõpu veetis Eestis, kus ta ka suri. Amandus Adamsnon (1855- 1929) Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi kunstikadeemias ja seejärel oli Pariisis. Kujutab mereteemat ja allegooriat, kasutas marmorit, puitu, pronksi. Töötas ka Peterburis, kus tsaari pere tellis palju ausambaid. (nt Russalka). Tema tööd: ,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval ootel" Elu lõpu veetis Paldiskis ning ta on maetud Pärnusse.
kunstiakadeemias. Lisaks maalimistöödele oli ta aktiivne ühiskonnategelane. August Weizenberg (1837-1921) Sündinud Venemaal kingsepa perre, esimene eesti soost skulptor, kes hariduse sai Peterburi, Berliini, Müncheni kunstiakadeemias. Töötas Roomas. Oma töödes lähtus klassitsistlikust vormikäsitlusest. Põhimaterjal marmor. ,,Linda", ,,Koit", ,,Hämarik" Amandus Adamson 1855-1929 Sündis Paldiskis meremehe peres, kunstihariduse sai Peterburi kunstiakadeemias, täiendas end Pariisis. Materjalid marmor, aga ka pirnipuit. · Meri, mütoloogia ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" Kristjan ja Paul Raud 1865-1943/1865-1930
ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. 11 ,,Lendav Hollandlane" Romantiline ooper kolmes vaatuses. R.Wagneri libreto rahvalegendi ja H.Heine novelli põhjal. Esietendus toimus 2. jaanuaril 1843 Dresdenis. Tegelased: Daland, norra meremees bass Senta, meremehe tütar sopran Erik, jahimees tenor Mary, enda ämm metsosopran või alt Hollandlane bariton Tegevus toimub 1650. a paiku Norra rannikul. SISU I vaatus · Kaljusel kaldal on Dalandi laev varju leidnud ja mehed saavad puhata heitlusest tormiga. · Äkitselt ilmub Dalandi laeva kõrvale viirastuslik laev ja sellelt astub kaldale
ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. 2. Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. 21. Milliseid reisidokumente väljastab Siseministeerium? KODANIKULE: -Pass -Meremehe teenistusraamat -ID kaart MITTEKODANIKULE: -Välismaalase Pass -Elamisluba -Meresõidu tunnistus -Ajutine reisidokument -Pagulase reisidokument 22. Milliseid reisidokumente väljastab Välisministeerium? KODANIKULE: -Diplomaatiline Pass -Tagasipöördumise tunnistus MITTE KODANIKULE: -tagasipöördumise luba(kehtib 12 kuud) 23. Mis vahe on reisidokumentides kasutataval paberil ja kommertspaberil? -Turvapaberit valmistatakse ainult puuvillast ja see ei sisalda kemikaale.
aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80
Elus hakkama saamiseks peavad mõlemad suureks kasvama ning teineteise iseärasustega harjuma ning üksteise eest hoolitsema. Kuigi hoolitsemine võis väljendada mitut moodi, nii vägivallas kui haavade parandamises, sellele vaatamata hoolisid nad üksteisest. Alati on olnud meestel vajadus millegi uue ja huvitava järele, millegi ohtliku, midagi mida mitte keegi mitte kusagil ei ole kogenud, ega näinud. Vaatamata meremehe ja hiiglase füsioloogilisele erinevusele, klappisid nad väga hästi vaimselt. Esialgu oli meremees hiigel naise juures ettevaatlik ning natuke kohatu, hiiglane ei osanud rääkida kuid ometigi mõistis ta alati mis meremees öelda tahtis, ja seda kõike mõistis ta vaid ühest pilgust mida nad vahetasid. Hiiglane oleks justkui too mõtteid lugenud, kuid see poleks olnud ju võimalik, kas tõesti on siis võimalik, et piisab vaid silmadest, kas see ütlus
Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Uutmaa asus 1928.a. õppima "Pallasesse" Nikolai Triigi ateljeesse. 1938.a. omandas ta Tartu Ülikooli juures keskkooli joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus.
Tema isa abiellus uuesti 1827ndal aastal Mary Ann Bull’ga, kes jagas oma abikaasa tugevat armastust looduse vastu. (Viide 2. http://www.olmsted.org/the-olmsted-legacy/frederick-law-olmsted-sr ) Kui noor Olmsted oli lõpetanud 1838ndal aastal Phillipsi akadeemia ja oli valmis astuma Yale’i ülikooli, nõrgenesid tema silmad sumahhi mürgistuse tõttu ja ta loobus kolledži plaanidest. (Viide 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) Pärast töötamist meremehe, kaupmehe ja ajakirjanikuna asustas Olmted 1948 aasta jaanuaril talu lõunarannikule, mille tema isa aitas tal omandada. Selle farmi algne nimi oli Akrely Homestead, mis nimetati Olmsted’i poolt ümber Tosomock Farm. Hiljem andis omanik Erastus Wiman sellele nime „The Woods of Arden“. (Viide 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) 13. juunil abiellus Olmsted Mary Cleveland (Perkins) Olmsted’ga, kes oli ta venna Johni lesk.
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja
petersell,zelatiin,hapukoor,lõhemari) Hiinakapsa,tomati,kurgi ja õuna toorsalat (Hiinakapsas,tomat,kurk,õun,segumahl,sidrunihape) Reede Kartulisibulapüreesupp (kartul,sibul,porrusibula valge osa,köögiviljapuljong,sool,pipar,muskaatpähkel,rõõskkoor,till) Snitsel ja valge kaste (sealihakarbonaad,muna,jahu,sool,pipar,piim,köögiviljapuljong) Meremehe makaronid (Makaronid,sool,õli,paprika,petersell,pipar,sealiha) Kartulikanasalat (Kartul,kana,porgand,sibul,muna,hapukoor,sool,pipar) Tiramisu (muna,nisujahu,suhkur,rõõskkoor,hapukoor,kohv,kakao,kaneel) Porgandikapsa toorsalat (porgand,kapsas,äädikas,suhkur) Kodune seljanka 1
Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. 5 meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80
annaabi.ee 
