juhiks Perikles. Temast sai kolmeks aastakümneks Ateena silmapaistvaim riigimees ning poliitika peamine suunaja. Ateena riigikrd muutus järjes demokraatlikumaks, st lihtrahvale soodsamaks. Tema ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvalejättes riigiteemadele pühendada. Kalliase rahu: Sõda Ateena mereliidu ja pärsia vahel lõpetati väidetavalt Kalliase rahuga, mille kohta pole tegelikult teada, kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel
Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13
veel Ateena peajumal. See täiuslikem dooria-joonia segastiilis ehitisi valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Parthenon oli ehitatud peripteeriana, mõõtmed u. 70X30m ja sambad olid u. 10 m kõrged. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidiase. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohuna
AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l.
sõjameheomadusi.Kõik pidid looma perekonna,sest abieluta olemist tauniti.Demokr. Ateena:Ateena riik oli tavatult suur.Ateenas valitses aristokraatia varasel perioodil.Solon kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi.Tema reformid panid aluse demokraatia arengule.Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.Selle kukutamise järel kehtestati kõigile võrdsed õigused.Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi.Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid.:Kõik linnriigid hoolitsesid kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku kasvatamine oli pere enda asi.Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal
d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega
sõjameheomadusi.Kõik pidid looma perekonna,sest abieluta olemist tauniti.Demokr. Ateena:Ateena riik oli tavatult suur.Ateenas valitses aristokraatia varasel perioodil.Solon kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi.Tema reformid panid aluse demokraatia arengule.Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.Selle kukutamise järel kehtestati kõigile võrdsed õigused.Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi.Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid.:Kõik linnriigid hoolitsesid kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku kasvatamine oli pere enda asi.Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal
täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid
Nimeta neli tingimust. 10. Kuidas valiti Ateena rahvakoosolekul ehk ekleesial kõrgemad riigiametnikud? Mis oli selliste „valimiste“ eelis, mis puudus? 11. Mis oli Ateenas killukohus ehk ostrakism? 12. Milline roll oli Sparta riigi ajaloos Lykurgosel, milline roll Ateenas Periklesel? 13. Mis aastal toimusid 1) Maratoni, 2) Termopüülide ja 3) Salamise lahing? Kes olid lahingutes tähtsamad väepealikud ning millised olid lahingute tagajärjed? 14. Mis oli Ateena mereliidu loomise eesmärk? Kuidas mõjutas liidu loomine Ateena rolli Kreeka linnriikide seas? NB! Kontrolltöö raames peab teadma ja oskama selgitada kõikide tumendatud kaldkirjas mõistete, isikute ja sündmuste tausta!
sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad
Kr • Mõistis esimesena, et ka lihtrahval peavad olema õigused • Kuulsamad ümberkorraldused aastast 594 e. Kr • Tühistas talupoegade võlad • Keelas võlgnike orjadeks müümise • Jagas Ateena kodanikud 4-klassi • Rahvakoosolek sai rohkem õigusi • Deemos sai õiguse osa võtta kohtumõistmisest • Reformide tulemused • Kergendas lihtrahva olukorda ja elu • Aastal 507 e. Kr kehtestati Ateenas demokraatia Ateena • Ateena Mereliidu kujunemine • Võimsaim Kreeka linnriikide ühendus • Eesmärgiks Aasias asunud Kreeka linnriikide vabastamine • Muutus kiiresti Ateena ülemvõimuks oma liitlaste üle • Demokraatlik Ateena • Hiilgeaeg riigimees Periklese ajal • Otsustajaks rahvakoosolek • Kuulusid täiskasvanud kohaliku päritolu mehed • Võisid töötada riigiametites ja kohtunikena • Valiti ametisse loosi teel • Kodanikeks ei saanud võõramaalased ja orjad • Oli 5
Maapaos olevad Ateena naised ja lapsed nägid linna hävimist pealt. Themistokles saatis oma orja Xerxese juurde läbirääkimiste alustamiseks, kuid see reetis Ateena ja soovitas Xerxesel kreeklasi Samose juures Salamise väinas rünnata. Kreeka trieeridel õnnestus Pärsia laevastik võita. Selle lahinguga võitsid Kreeklased ka sõja Pärslaste vastu. Kreeka-Pärsia sõdade ajal loodi poliste vahel mereliit. See oli finants ühendus, mille tegevusena peamiselt korjati raha ühisesse mereliidu kassasse, millega parandati ja täiustati laevastikku. Delose saarelt, kus kassa esialgselt asus, toodi see hiljem Ateenasse. Ateena muutus kõige tugevamaks poliseks ja see hakkas oma tahtmisi teistele linnriikidele peale suruma. Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised.
Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles. Arhitektideks ja ehitusmeistriteks olid Iktinos ja Kallikrates. Frontoonide kujude ja friisil asuvate metoopide autoriks oli Pheidias ja arvatavasti ka tema õpilased Agorakritos ja Alkamenes. Friisil on kujutatud muu hulgas gigantomahhiat, kreeklaste ja amatsoonide võitlust, stseene Trooja sõjast ning kentaurideja lapiidide võitlust
eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Demokraatlik Ateena Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud; Solon- tema reformid panid alus eAteena domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad
Zeusi tempel Olümpiast, 6.sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses, mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33 · klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol: Nike tempel- joonia stiil, Parthenon- dooria stiil muud ehitised klassikaline periood: 1)Ateena akropol väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena tempel Parthenon (neitsitempel) tähtsaim Ateena pühamu, kus hoiti riigi aardeid ka mereliidu kassat, Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi (asehaldur) Mausolose hauakamber- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater
linna all. Pärast 10 aastat kestnud piiramist ja vahelduva eduga peetud lahinguid õnnestus kreeklastel kavalusega (Trooja hobuse abil) linn vallutada ja purustada. Homerose ,,Ilias" kirjeldab sõja 10.aastat. Sellesse on kaasatud ka jumalad, keda arvatakse sõja peamisteks põhjusteks. Jumalate tahtmise järgi toimub kogu sõjakäik all maa peal. Peloponnesose sõda (431 404 eKr) Sparta juhitud Peloponnesose Liidu ja Ateena Mereliidu vahel peetud sõda. Kumbki tahtis Kreekas ülemvõimu. Sõja vallandas Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust võistlusest tulenenud kokkupõrge. Ateena laevastik sõdis Peloponnesose rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. 3. Kreeka mütoloogia.
12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond
Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades.
Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks
kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Geruusia- muid juhtimisülesandeid täitev Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste vanemate nõukogu (üle 60-aastased). osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule. koosolekul.
382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja vallutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel, oma ülemvõimule. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rünnakuga Teeba, ajasid spartalased välja ja kehtestasid suhteliselt demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tõusid Pelopidas ja Epameinondas. Sõlmiti liit Teeba ja Ateena vahel. Siit alates hakkas Sparta ülemvõim Kreekas nõrgenema. 377 taasrajasid Ateenlased mereliidu, kust jäid välja Pärsiale alluvad Väike-Aasia linnad, ja kus Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk- Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid
Kui olekski, siis meie ei teaks sellest midagi. Kui saavutaks teadmise olemisest, ei suudaks iialgi seda edasi anda. Hiljem nimetati sofistide kõnekunsti eristikaks. Selle eesmärk pole kindlate tõdedeni jõudmine. Vaidluskunst. Hiljem Platon naeruvääristas oma teostes tuntud sofiste. 30 44. Kreeka poliitika ja kultuur klassikalisel ajajärgul (VI-V) Kreeka-Pärsia sõjad ja Ateena I mereliidu tekkimine Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk, mis kestis kogu V saj. esimese poole, on tähtsaimaks etapiks orjandusliku ühiskonna arenemises paljudes Euroopa-Kreeka maakondades, esmajoones Atikas. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad
Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike-Aasia rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine 478 läksid Väike-Aasia Ioonia linnad tülli Sparta ülemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel Delose liit e Ateena mereliit Egeuse mere äärsete, peamiselt ioonia linnriikide liit ühiseks võitluseks Pärsia vastu ateenlaste juhtimisel. Liidu keskuseks (liidukassa asupaigaks) määrati Apolloni pühamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt
need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs
Ateenlased võtsid Väike-Aasia kreeklaste poolt pakutud ülemjuhatuse sõjas Pärsiaga rõõmuga vastu ja 478/7 a. talvel sõlmiti nn Delose liit, mis edaspidi tuntud peamiselt Ateena mereliiduna. Selle peamine korraldaja oli Aristeides. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja panna ei suutnud või ei soovinud, kohustusid maksma andamit (phoros) ühisesse liidu-kassasse, mis paiknes mereliidu sümboolses keskuses Apollonile ja Artemisele pühendatud joonlaste ühispühamus Delose saarel. Seal pidi koos käima ka liitlaslinnade esindajate nõupidamine. Liitlased jätkasid edukat sõda, vallutades järkjärgult veel Pärsia võimu alla jäänud linnu Egeusel ja Väike-Aasia rannikul. Kuid üsna varakult ilmnes ka ateenlaste kindel võim teiste üle need, kes liidust lahku lüüa püüdsid, sunniti karmilt liitu tagasi.
alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule. Liitlased maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevdasid selle raha eest oma laevastikku. Liitlaste katsed liidust välja astuda summutati relva jõul. Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seeläbi riigi sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik (demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu). Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial puudusid riigi valitsemisel igasugused eesõigused.
alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule. Liitlased maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevdasid selle raha eest oma laevastikku. Liitlaste katsed liidust välja astuda summutati relva jõul. Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seeläbi riigi sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik (demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu). Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial puudusid riigi valitsemisel igasugused eesõigused.
eest oma laevastikku. Katsed liidust välja astuda summutati relvadega. Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius
30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärk (5.4. saj. eKr) - 5. sajandil eKr jõudis Kreeka ühiskond oma suurima majandusliku ja poliitilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osatähtsus kogu Kreeka kultuurielus suurenes niivõrd, et 5.4. sajandit on hakatud nimetama atika ajajärguks Perikles (u. 495429 eKr) - Periklese ajajärgul hakati Ateena Mereliidu kassasse laekunud raha kasutama Ateena sisevajadusteks ehitiste rajamiseks (akropolise väljaehitamiseks) ja kunsti edendamiseks. Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad
Reisi kestel tehti 2 korda pikem peatus, külvati maha teravili ja sõideti edasi alles peale lõikust. Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklaste järeltulijateks olid kartaagolased. 2. PELOPONNESOSE SÕDA 431-404 Peloponnesose sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparta juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia
Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis
490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud . Ateena impeerium Peloponnesose sõda (431 404 eKr) Sparta juhitud Peloponnesose Liidu ja Ateena Mereliidu vahel peetud sõda. Kumbki tahtis Kreekas ülemvõimu. Sõja vallandas Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust võistlusest tulenenud kokkupõrge. Ateena laevastik sõdis Peloponnesose rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma.
ülestõusuga 6-5 sajandi vahetusel, mida toetas Ateena. 490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased, ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu. See oli kreeklaste, eriti Ateena suur võit. Ateena mereliidu loomine. Sõda jätkus, kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus
võimaldada osaleda riigivalitsemises, algatas ta riigikassast palga maksmise. See oli suht väike, on nagu miinimumpalk. See kedagi rikkaks ei teinud, aga vaestele väga oluline. Tema ajal saavutas Ateena demokraatia oma hiilguse. Periklese suund välispoliitiaks oli imperialistlik, ta soovis suurendada võimu merel ja liitlaste üle. See oli türannia tegelt, aga käest seda anda ei saanud. Ta oli ka selgelt Sparta-vaenulik. Sellest tulenevalt sai alguse esimene suurkonflikt Ateena mereliidu ja Sparta vahel See oli I Peloponnesose sõda, jõud jäid võrdseks. Al 443 tuli Periklese kõrgaeg. Nime poolest oli see demokraatia, tegelikuses aga esimese mehe valitsus. Ateenlased ei juhtinud teda, vaid tema juhtis ateenlasi. Perikles oli samas hea ja tugev juht. Algas Ateena suur väljaehitamine. Ehitati kindlustuste süsteem, müürid, Pireuse sadama ja Ateenat ühendava koridori, millega muudeti Ateena suht vallutamatuks. Seni, kuni neil oli laevastik, polnud neil midagi karta.
rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi Ateena linn 5. saj suurim linn ja kultuurikeskus 50 000 100 000 elanikku ühe või kahekordsed majad, pottsepa- ja keraamikatöökojad Pireus Ateen sadam, Periklese ajal rajati müürid Mükeene ajal oli Ateena akropolil kuningaloss, hiljem kindlus, Periklese ajal muudeti see kultuurikeskuseks propülee = sissekäik akropolile Partenon jumalanna Ateena Tempel(tähtsaim põhamu, ,,neitsitempel"), seal hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat Erechtheioni tempel, pühendatud Athenale ja Poseidonile grüatiidid? naisekujulised sambad Kasvatus: poiste kasvatamine oli riigi asi, 7.a. kooli, Homerose eeposed pedagoog lapse/poisi juhendaja 18-20.a . piiriteenistus, siis said täiskodanikeks ja võisid osaleda koosolekutel rikkad normehed jätkasid enda harimist, et saada riigimeheks, kõne, vaidluskunst, sofisti loengud, gümnastika ??? 2.Ristiusk ja kirik II varakeskajal Vaimulikud ordud Kloostrid - vaimuelu keskused
siseasjadesse. Vallutati kogemata Teeba akropol. Kallutas avaliku arvamise sparta vastu . Teebast pagenesid oligarhia ja sparta vabased, lõpuks kukutati ja selle liidriks oli suhteliselt demokraatlikult meelestatud Epameinondas 4 saj kreeka poliitika täht.379 aastast oli Teeba liidreid ja tema juhtimisel muutus Teeba järjekindalt sparta vastaseks, ja selle keskmeks kreekas. 78-77 aasta vahetusel Ateenlased taastasid oma mereliidu, ometigi küllalt arvestatav poliitiline jõud. Teeba ja ateena olid põlisvaenlased, umbusaldasid üksteist kuid liitusid nüüd jälle sparta vastu. Selles liidus saavutasid teebalased aastal 371 Leuktra lahingus, kesk-kreekas,Teeba lähedal, Epa juhtimisel lõid need teebalased sparta väe puruks. Silmapaistev lahing, taktikaliselt oluline, ebastandartne, mõjutas kreeka sõjakuntsi. Spartalased rivistusi faalanksisse, kuna kilp on vasakus ja
Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles. Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Vaade Parthenoni templile loodest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon) Pontifex maximus - Rooma ülempreester. See oli Rooma religioonis kõige tähtsam seisus. Kuni aastani 254 eKr, mil sai koha endale plebei, kuulus see koht aristokraatidele. Sõna ``pontifex`` kasutati hiljem ristiusu piiskopide puhul (ka Rooma Piiskopi puhul). Tiitlit ``Pontifex Maximus" kasutati Rooma Katolikus Kirikus peapiiskopi ehk Paavsti puhul. Seda
annaabi.ee 
