Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon:
rotatsiooniline Tüüpiline eukarüootne membraan - ca 50% valk flip-flop Mitokondri sisemembraan - valk-lipiid suhe=3.2 Lateraalne difusioon Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Flip-flop Seotud tugevalt hüdrofoobsete Dissotseeruvad membraanide küljest Bioloogiliste membraanide koosseisu interaktsioonidega lipiididega lihtsamalt, näit. Kõrge ioonse jõu või pH
Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse. Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda
Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga
toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist. Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4.6) (hüdrofoobsete interaktsioonide tõttu). Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega. Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel
on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit. Toodab rakule membraaniga, sisemises on tegutsevad kui ensüümidena, vajalikku energiat. klorofüll. Võimelised ka ise
Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine Plasmodesm- membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel
lipiidid).Fosfolipiidi molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid, slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas
liikumissüsteemiks. Seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises 8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust. Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne, mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise- või välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi membraani. Loomarakul on ka kolesterool, mille ül on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Selle välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. 9.Millised ained sisenevad rakku passiivselt(kuidas), millised aktiivse transpordi abil? Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat. Molekulid
Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid).
hakkavad kuhjuma organismi ning põhjustavad seal põletikke. Selle vältimiseks on üritatud geneetiliselt muuta faage nii, et nad ei hakkaks kiirelt replitseeruma infektsioonisaiti jõudes ning ei lüüsiks liiga kiirelt rakke. Selleks on faagi genoomidest välja lõigatud eksportvalke kodeerivaid geene või sisestatud restriktaase ja holineid ekspresseerivaid geene (Nobrega et al., 2015). Holinid on väikesed membraanivalgud, mis akumuleeruvad rakumembraanis. Nende geenidesse on programmeeritud täpne aeg, millal nad muudavad rakumembraani läbitavaks endolüsiinidele. Endolüsiinide toimel toimub mureiini lagundamine ning selle tagajärjel rakk lüüsub. Seega holinite abil on võimalik infektsiooni aega pikendada ning vältida bakterirakkude massilist lüüsumist (Wang et al., 2000). Faage jaotatakse kahte gruppi, sõltuvalt nende elutsüklitest peale bakterirakku sisenemist. Ühel
Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal. Need valgud tegutsevad ainete transportijatena kui ka info vastuvõtjate ehk retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolestorool. Kolestorooli ülesanne seal on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Membraani välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. Läbi membraani liiguvad ained nii rakku kui ka rakust välja. Osa aineid liiguvad vabalt aga
Vabaenergia muut reaktsiooni poolt. Elektronid kaotavad energiat liikudes läbi hingamisahela kompleksidest I (või II) kompleks IV. 3. ETS 4 kompleksi. Kompleks I: elektronide ülekanne NADHCoQ, ensüüm: NADH-CoQ oksüdoreduktaas. Kompleks koosneb enam kui 30 subühikust ja töötab prootonite pumbana. Kompleks II: suktsinaadilt ubikinoonile, ensüüm: suktsinaadi dehüdrogenaas. 4 subühikut, neist 2 integraalsed membraanivalgud, 2 mitokondri maatriksis; 5 prosteetilist rühma (FAD, 3 Fe-S klastrit, CoQ). Suktsinaadi dehüdrogenaas on ühtlasi TCA tsükli ensüüm. Kompleks III: ubikinoonilt tsütokroom c-le, + ensüüm: CoQ-tsütokroom c oksüdoreduktaas. Ensüüm ühendab elektronide ülekande QH 2-lt tsütokroom c-le H pumpamisega maatriksist membraanidevahelisse ruumi
ainete kontsentratsioon. Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule.
ATPaas (Ca-pump): väljutab rakust liigse Ca+. Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani
süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri kirjeldamiseks? b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all? a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel. b) Lateraalne asümmeetria - asümmeetria monokihi piires: valgud ja lipiidid võivad moodustada kogumeid (klastreid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Transversaalne asümmeetria - ristimembraani asümmeetria: valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt; lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev 4
101. Mida nim. laetud osakeste permeaabluseks? Valem. Permeaablus on läbivus(läbilaskevõime). D p = n × × a 2 × x 102. Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K+, Na+, Cl- jaoks? K = -97 mV Na = +66 mV Cl = -90 mV 103. Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal? ioon = -97 mV, samasugune, kui K ioonil. 104. Millega saavutatakse ioongradiendi stabiilsust? Ioongradiendi stabiilsust saavutatakse aktiivsete transpordiprotsessidega: membraanivalgud transpordivad läbi membraani kontsentratsiooni- või elektrilisele gradiendile vastupidises suunas, kasutades selleks metabolismienergiat. 105. Mis on K+-Na+ -pump? See on membraanide süsteem, mis toob esile ainete transpordi, mille järel toimub molekulide ülekandmine väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga piirkonda. Kasutades ATPaasi molekulide energiat pump toob Na-ioone rakust välja ja viib K-ioone sisse. 106. Kuidas töötab K+- Na+-pump
klatriinkaetud vesiiklina rakku, edasi endosoomi, kus rauaaatomid vabanevad madala pH tõttu ligandilt ja liiguvad tsütosooli, järele jääb apotransferiin, mis ei dissotsieeru endosoomides ja viiakse raku pinnale, kus see vabaneb retseptorilt. 4. Mis on retseptorite retsükleerimine retseptoreid viiakse membraanilt rakku ja hiljem tagasi, milleks on vajalik? Neurotransmitterite puhul sünaptilise plastilisuse jaoks. MEMBRAANIVALGUD JA MEMBRAANIPOTENTSIAAL 1. Membraanivalgud 25-75% membraani massist ja nende erinevad klassifikatsioonid: integraalsed valgud transmembraansed, membraaniga assotsieerunud valgud kovalentselt ankurdatud; perifeersed valgud pole otseselt membraaniga seotud, vaid läbi adaptervalkude või lipiidide. 2. Transportervalgud (uniporterid üks ioon liigub piki gradienti, sümporterid kaks iooni liiguvad samas suunas, üks piki gradienti, teine vastu, antiporterid kaks iooni liiguvad
väljastada jääkaineid · osalevad rakkude paljunemises · osalevad signaalülekandes väliskeskkonnast rakku · osalevad rakk-rakk interaktsioonides Koosnevad valkudest, fosfolipiididest, steroolidest ja süsivesikutest. Lipiidid moodustavad kaksikkihi ning lipiidide vahele on mahutatud teised komponendid. Valgud võivad moodustada klastreid ja lipiidid võivad moodustada klastreid. Membraanivalgud · Perifeersed ehk välimised valgu - on harilikult globullaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotseerida. · Integraalsed ehk sisemised valgud on tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Membraanist võimalik eraldada ainult membraani denatureerides. Võivad olla transmembraansed või ainult olla ühes lipiidikihis. · Lipiid-ankurdatud valgud Membraantransport
Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga),
15 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed- membraan kontrollib läbilaskvust). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
Monokiht - tekib vee pinnal väikese koguse rasvhapete lisamisel vette; COOH- rühmad kontakteeruvad veega, hüdrofoobsed sabad suunatud õhku. Kaksikkiht - moodustub polaarsetest lipiididest(fosfolipiidid) polaarses solvendis (vees); hüdrofoobsed sabad on peidetud kaksikkihi sisse Pöördmitsellid - tekivad aamfi-paatsetest molekulidest apolaar-setes solventides. Normaalsed mitsellid - tekivad vees amfipaatsete molekulide kõrgemate kontsentratsioonide korral. ATPaasid on katalüütilised membraanivalgud ("pumbad"), mis on võimelised ATP hüdrolüüsi läbi viima ja kasutama vabanevat energiat, et muuta valgu konformatsiooni. NUKLEEINHAPPE KOOSTISOSAD LÄMMASTIKALUSED a) Pürimidiinalused b) Puriinalused U uratsiil (RNA) G guaniin (DNA, RNA) T tümiin (DNA) C tsütosiin (DNA, RNA) A adeniin (DNA, RNA) PENTOOSSUHKRUD (esinevad furanoosi kujul) · b,D-riboos (RNA) · b,D-2-desoksüriboos (DNA) FOSFORHAPPEJÄÄK Nukelosiidid = N alus + suhkur.
või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil
7. Kirjeldage tsütokroomi struktuuri ja omadusi. Tsütokroomid b, c1, a ja a3. Tsütokroom b ja c1 heemi sisaldavad valgud. Kompleks III elektronide ülekandjad. C1 paikneb membraani tsütosoolsel küljel. b koosneb umbes 400 aminohappest. Tsütokroom a ja a3 heemid. kompleks IV. Cu tsentrilt liiguvad elektronid heemile a ja siis heemile a3. Heem a3 ja CuB moodustavad binukleaarse tsentri. A ja b tsütokroomid integraalsed membraanivalgud. C tsütokroom integraalne või perifeerne. 8. Kirjeldage tsütokroomi reduktaasi kompleksi struktuuri. Selgitage kuidas elektronid kantakse üle ubikinoolilt tsütokroomidele c1 ja b (b-566 ja b-562) ning lõpuks tsütokroomile c. Esiteks difundeerub täielikult redutseeritud ubikinoon membraani tsütosoolsele poolele, kus ta seondub oksüdatsioonitsentrisse. Ubikinooni 2 elektroni lahutatakse siin. Esimene elektron liigub Rieske valgu Fe-S
radu. Selleks on neil erinevad signaalid Membraanidevahelised valgud: · konservatiivne mehanism- viiakse maatriksisse ja seejärel seob sekundaarne signaal vastavat valku sisemembraanis (Cyt c1) · mittekonservatiivne mehanism- valk sisaldab nn "stop-transfer" järjestust (Cyt b2) · Cyt C liigub vabalt läbi välismembraani läbi P70 poori, kui lisatakse heem, ei saa enam välja Membraanivalgud- sisaldavad ka hüdrofoobset ala, mis jääb membraani kinni- stop transfer signaal 23. Mitokondriaalsete valkude pakkimine. Kui valgud sisenevad mitokondri maatriksisse, seondub nende külge maatriks Hsc70, mis on tsütosoolse Hsc 70 tsaperoni analoog (struktuurilt ja funktsioonilt). Maatriks Hsc70 on seotud maatriksis mitokondri sisemembraani pinnale, transpordikanalite lähedusse. See seondub pakkimata valgu külge kohe siis, kui see
fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e
· Varieerub indiviiditi, enam kui 95% patsientidest on anesteesia ajal ravim kontsentratsioonil 1.1 MAC · Eakatel väiksemad MAC-väärtused, ei sõltu soost ega kaalust-kasvust Inhalatsioonianesteetikumide membraaniefektid: · GABA retseptor-kloriidkanal kompleks: anesteetikum avab klooriidkanalid, hüperpolariseerides raku · Na+-kanalid - interaktsioonid aromaatsete aminohapetega suurendavad ioonide voolu, tõstes niiviisi erutusläve · Membraanivalgud, mis "liiguvad" anesteetikumi toimel kiiremini & põhjustavad seeläbi membraanimahu suurenemist Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest I : Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osas amneesia. II : erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, võib liigutada, võib esineda deliirium. III : kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi.
kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e
faasiülemineku temperatuuriga? faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul (membraan sulab: geelias...poolvedel) Kaskikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temperatuuril sulab. 84. Mida tähendab mõiste amfifiilne molekul? Integraalsed membraanivalgud on amfifiilsed: membraanis paiknevad hüdrofoobsed aminohappejäägid väljaspool lipiidset kaksikkihti asuvad eelkõige hüdrofiilsed jäägid 85. Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel membraanidel madalam faasiülemineku temperatuur? Soojendamisel toimub fosfolipiidses membraanis faasiüleminek mille käigus tekib desorienteeritud struktuur. Selle faasiülemineku temperatuur Tm sõltub membraani fosfolipiidsest koostisest
polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. nongated resting ion channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated ion channels). Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral
Glükolipiidid Kolesterool Membraani bilipiidkiht on ebasümmeetriline Bilipiidkihi eksoplasmaatilises pooles osas on glükolipiidid, fosfatidüülkoliin ja sfingomüeliin, tsütoplasmaatilises pooles aga fosfatidüülseriin ja fosfatidüületanoolamiin. Fosfolipiidi translokaasid-paigutavad lipiide ümber lipiidse kaksikkihi kihtide vahel endoplasmaatilises võrgustikus ja plasmamembraanis. Membraanivalgud Bilipiidkiht on solvendiks membraanvalkudele. Nii nagu membraani lipiidid, nii ka paljud valgud on võimelised lateralseks difusiooniks. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel kaksikkihil, on just membraanis olevad valgud need, mis toimetavad spetsiifilisi funktsioone: ainete transport läbi membraani ioongradientide tekitamine signaalide vastuvõtt ja edasiandmine vahendab membraanidele tsütoskeleti kinnitumist
Ka endotsütoos, eksotsütoos ja fagotsütoos nõuavad energiat, kuid ei klassifitseeru klassikalise aktiivse transpordi alla (see on vähemalt kolloidkeemia õppejõu väide). Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub o LIGANDTUNDLIKUD, mis avanevad, kui ligand seostub e. reguleeritakse regulaatorainete e ligandite abil. o MEHAANILISELT REGULEERITUD pidevalt avatud e
temperatuuriga? (erinevad rasvhapped) faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul (membraan sulab: geelias...poolvedel) Kaskikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temperatuuril sulab. 84. Mida tähendab mõiste amfifiilne molekul? Integraalsed membraanivalgud on amfifiilsed: membraanis paiknevad hüdrofoobsed aminohappejäägid väljaspool lipiidset kaksikkihti asuvad eelkõige hüdrofiilsed jäägid 85. Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel membraanidel madalam faasiülemineku temperatuur? Soojendamisel toimub fosfolipiidses membraanis faasiüleminek mille käigus tekib desorienteeritud struktuur. Selle faasiülemineku temperatuur Tm sõltub membraani fosfolipiidsest koostisest
annaabi.ee 
