see, mis meis on. Sellest järeldub, et meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis meis on selget ja distinktset. Meie oleme ebatäiuslikud . Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimene ei pea usaldama midagi muud peale oma mõistuse evidentsi, sest mõistus ütleb, et kõigil meie ideedel või mõistetel peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need meisse sisestanud ilma sellise tõealuseta. Kui Descartese teksti põhjal nõustuda Jumala olemasoluga, siis seljuhul tekitab minus küsimusi, kas Jumal ikka on täiuslik või on ta ikkagi sama ebatäiuslik kui kõik teised. Kui Jumal on täiuslikem olevus ja meie, inimeste, ideedel ja mõistetel, mida Jumal meisse sisestab, peab olema tõealus, siis miks ta sisestab meisse ebatäiuslikke ideid? Seega on raske nõustuda, et Jumal on täiuslik olevus.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes ideoloogiline sõda. See aga asendus infosõjaga, tänu meedia ja interneti arengule. Nõukogude Liidu järglane Venemaa on aga alles jätnud kõik võimalused valedeks ja võltsinguteks.Üheks sihtmärgiks on olnud Venemaale pidevalt Eesti. Meid rünnatakse igal võimalikul ja võimatul juhul. Venemaa süüdistab meid kõiges halvas. Me olevat isegi Venemaa vaenlane nr. 1 terves maailmas. Kõige ilmekamalt paistis vaenulik suhtumine meisse, seoses pronksöö sündmustega. Seda võib isegi nimetada riigipöörde katseks.Tänu Eesti rahva meelekindlusele ja halvim olemata. Raske on suhtuda hästi sellisesse kurja naaberriiki, nagu on Venemaa, kes läbi televisiooni ja ajakirjanduse püüab meid maha teha. Kahjuks osa Eestis elavatest venelastest usub Venemaa valet ja propagandat.Raske on öelda, mis muudaks Venemaa suhtumist meisse ja teistesse riikidesse ausamaks ja sõbralikumaks. Meie
saavutamise nimel. Mida lähemalt on eeskuju, seda reaalsem tundub ka oma unistuste saavutamine. Eestlaste seas on küll palju inimesi, kelle üle me võime uhked olla, ent on ka neid, kes välismaailmas meie latti alla tõmbavad. Euroopas on mitmetes kohtades eestlase stereotüübiks varas või lihtsalt kaabakas. Samuti on eestlased kuulsad oma alkoholilembuse tõttu ning seepärast oleme me maailmas kohati tuntud ka oma halvemast küljest. Välismaailma suhtumine meisse aga mõjutab vähemal või rohkemal määral meid kõiki. Kui igal pool suhtutaks meisse kui sulidesse ja kaabakatesse, siis oleks Eesti noortel veelgi raskem oma eesmärke saavutada. Musta mainet on väga raske taas puhtaks pesta. Niisiis oleks kõigile kasulikum, kui edaspidi oleks välismaal sigatsejate hulgas vähem eestlasi ning me võiksime uhkusega igal pool öelda, et oleme eestlased, mitte seda aga häbeneda. Mida parem on inimeste suhtumine teineteisesse,
Kui ka kõik see, mis Te õpetanud olete, ununeks, siis jäävad igavesti alles Teie julgustavad ja lahked sõnad. Olete aidanud rõõmul kurbusest jagu saada. Tihti piisas Teie sõbralikust pilgustki. Teie pole unustanud, et olite kunagi samuti laps, seepärast mõistate ka meie muresid ja rõõme. Hea õpetajana olete mõistnud meid ka ilma sõnadeta. Teiega võib kõike jagada. Klass peab lugu vaid õpetajast, kes hoolib oma õpilastest. Teie ei toppinud meisse kunagi tühipaljaid, kuivi fakte, vaid olite nagu avastusretkel koos meiega. Teie veensite mind, et võin saavutada enamat. Suur tänu, et õpetasite meid õppima vigadest. On õpetajaid, kes näevad õppimise eesmärki vaid heades hinnetes. Tänu Teile sain aru, et teadmised on väärtuslikud. Teadmised avavad uksi minu ümber ja minus eneses. Sõnad, mis õpetajal karvad püsti ajavad: "Mu isa ütleb küll, et ..." "Õpetaja, Emma neelas nööbi alla..."
saalisviibijad. Täna on see päev kus lõppeb kool ning tuleb teha valikuid, tuleb astuda üle lävepaku. Üks elu etapp on läbitud. See hetk on samas magus ja ka kibe. Õpetajad on mõjutanud meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast seda, kui oleme kogematta katki teinud teie isikliku vaasi. Aitäh neile ja teistele õpetajatele selle eest, et nad külvasid meisse tarkuse seemneid, millest kasvasid teadmised, millega elus edasi läheme. See hüvastijätt on ütlemata raske, sest viimased üheksa aastat oleme alati olnud koos ja toetanud üksteist. Kahjuks on meie read aja jooksul pisut hõrenenud, aga siin me seisame teie ees ja hakkame põhikooli lõpetama. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile õnne, tervist ja sihikindlust edasiseks eluks soovida.
meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja Hedi Kadover. (Margo) Täname südamest meie praegust klassijuhatajat, Aita Kivistik'ku.(Raul) Samuti täname teisi õpetajaid aastatepikkuse koostöö eest: 1. Kätlin Sass'i(Germo) 2. Liina Leinmets'a(Maret) 3. Heidi Pabor'it(Helen) 4. Marje Veiser'it(Kelli) 5. Kiira Pastarus'st(Maili) 6. Velve Mäetaga-Filimonov'i(Mari-Liis) 7
Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähendab seda et teie, meie kallid õpetajad, olete meie õpetamisega väga hästi hakkama saanud Lõpetuseks soovin ma tänada õpetajaid, kes on aastate jooksul meid harinud ning tarkusi jaganud. Samuti soovin ma tänada klassikaaslasi, kes on mulle aastate jooksul toeks olnud ja kellega ma olen toredaid hetki veetnud. Teid ma ei unusta iial
hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid. Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond. Pärime vanematelt palju geenidega , näiteks iseloomu , oskused , võimed , haigused , nõrkused jne. Palju mängib ka rolli meie ümber olev keskkond . Näiteks kuidas meie sõbrad või vanemad käituvad . Kuidas nad meisse suhtuvad ja kuidas meie neisse , kuidas nad on meid õpetanud ja kasvatanud. Keskkond muudab palju meid , aga sama palju võib muuta meid ka pärilikkus. Seega inimese elukäiku muudavad nii pärilikkus kui ka keskkond , kui mitte samapalju , siis enam-vähem võrdselt. Koostaja:Maiu Talirand Klass:10.klass
Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda näidata ja isegi anda. Igatsuse abil seame endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajal realiseerida. Lõppkokkuvõttes väidan, et igatsus on hädavalik soovide realiseerimiseks; me vajame energiat, mida see tunne meisse süstib ja võimalusi, mida see meie jaoks avab.
punub häältest rada üles mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale Meelest ei lähe kuidagi su hääle kõla ja naer Ainsana hiilisid mu mõtteis, ei suuda muule mõelda Sinu ilusad näojooned, tumedad silmad, soojad käed Tahaks sulle alati öelda, kui palju sinust hoolin Usun sinusse, minusse, meisse Sest ma armastan sind. Peidetud kamber Koidu ajal üksinda majas Vaikselt, mõtlikult põrandal istun Tunnen tühjust, sest sünges paigas Ümbritseb mure ja hirm suur Miks ei ole saabumas minul Imelist hommikust tundi Mil päike särab ja sätendab Ja hing ei tunne mingit sundi. Sügaval sisimas, peidetud kambris, Lööb süda vaikselt ja tasakesi Sest mõistan, et minu armastust kandis Minust hoolinud arm salamisi. Siit tõusebki hinge soojuse allikas,
Iga elu saab uue mõtte ,kui öeldakse ''armastus.''Kuid see ei ole ka alati nii.Sest see võib tuua kurbust ja viha ,mis võivad nii haiget teha ,et keegi ei oska ega saa seda parandada. Iga inimese jaoks on armastus erineva tähendusega.Seda tuntakse ,nähakse ja kujutatakse erineval moel.Armastus on kui keemiline ühend ,mis koosneb erinevatest komponentidest:vihkamisest ja hoolimisest.Igas vihkamises on ka kübeke rõõmu ,mis leevendab meie raevu kaasinimeste vastu.Koos armastusega jõuab meisse uks ja lootus ,tänu millele saame saavutada oma eesmärki elus edasi minemiseks. Armastus ja sõprus on nagu pikk metsavaheline tee ,mille lõppu jõudmiseks tuleb ületada erinevaid takistusi.Koos sõpruse ja armastuse tundega saam ületada kõik võimalikud takistused.Sõprus ja armastus ravivad haiget saanud hingesid samamoodi nagu arstirohi meie organismi.
koosnevad samuti sõnadest. Me peame jõudma asjade moodustamise viisi juurde, et vabaneda sellest iidolist. Näide. Autor määratleb kahesuguseid iidoleid, mis sunnitakse peale läbi sõnade. Esiteks nimed, mis on pandud olematutele asjadele. Kui asi on oma olemuselt fantastiline siis kuidas on võimalik sellist asja nimetada ühe sõnaga? Sellised sõnad on näiteks fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli jne. Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel
lõpuks oli teise kultuuri mõju nii suureks kasvanud, et isegi teoste kirjutamise keel muutus. Mõeldes laiemalt Eesti peale, siis uhkusega mainitakse, et meil on vaatamata väiksusele olemas oma keel ja riik. Miljoni ringis on neid inimesi, kes tunnistavad eesti keelt oma emakeelena- seda on maailma mastaabis väga vähe. Rahvusvahelisel areenil on ilmselge, et keegi meie keelt ära ei õpi ja nii on loomulik, et meie teeme seda ise, õppides teisi keeli. Nii koguneb meisse teadmisi ja oskusi, mis lõpus võivad anda suure eelise teiste ees. Eriti oluliseks muutub see nüüd, kui oleme osaks Euroopa kultuuriruumist ning kuulume Euroopa Liitu, kus on 23 ametlikku keelt. Kui Eesti riik ja inimesed sooviksid, et meie arvamust võetakse kuulda ja et sellega arvestatakse, siis on paratamatult teise maa keele ja kultuuri tundmisel tohutuid eeliseid. Vaieldes prantslasega mõne eluliselt vajaliku küsimuse üle, ei võta ta sind enam välismaalasena, vaid
Bakterite kasulikkus inimesele Sõna bakter kuuldes tekib enamikku meisse negatiivne sisetunne. Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning
huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla. Aitäh meie kindralitele, kes lasid meil nende endi vabast ajast oma taset parandada ja end neile tõestada. Me ju tahtsime ikkagi olla head ja kohusetundlikud sõdurid, mis siis, et mõnikord jäi kuuletumine vaid mõtetesse mitte tegudesse. Veel tahaksin tänada vanemaid, kes meisse uskusid ning ka enda kaasvõitlejaid, kellele võis alati loota. Kuid keda kahjuks enam selles jalaväes ei kohta. Oleme õppinud nii palju uut. Nüüd saame lugeda vaid siinviibijate silmist rahulolekut ja rõõmu. Tunneme uhkust, kuna edukalt on võidetud üks sõda elus. Selg sirgu, pea püsti ja marsime lippude lehvides edasi!
rahvahulk liigub allkorrusel ja kogub a'la reisifirmade lendlehti ja muud pahna enda Zara või Armani ostukotikesse. Sellise ürituse vajalikkus. Eks ta kindlasti suunav üritus ole, siit on võimalik leida just see õige keel, mida õppima hakata. Võibolla see isegi lähendab rahvusi, kasutades selleks just inimeste huvi mõne riigi keele vastu, mis võib kasvõi sellel samal üritusel tekkida. Selline üritus muudab natukene ka teiste riikide suhtumist meisse ja kindlasti on see vaid kasutoov järgmise aasta Kultuuripealinna projektile. Teoorias oleks see üritus äärmiselt huvitav ja ligitõmbav. Kuid nüüd teades, kuidas seda läbi viiakse, võiks selle ürituse isegi Euroopa turismi päevaks ümber ristida. Keele päeva puhul tuleb hoiduda igasugustest kõrvalekaldumistest ja hoida kindlat põhimõtet: välistada turundust üldharival üritusel. Isegi, kui see ürituse suurejoonelisemaks teeb.
Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja. Palume teid õnnitlemiseks siia ette meie juurde tulla. (Aplaus, palun) (Paus, õnnitlemine) Nüüd soovime tänada kõiki teisi õpetajaid. Aitäh!
Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja. Palume teid õnnitlemiseks siia ette meie juurde tulla. (Aplaus, palun) (Paus, õnnitlemine) Nüüd soovime tänada kõiki teisi õpetajaid. Aitäh!
Nad on väga heatahtlikud ning sõbralikud. Nad ei suhtu kellessegi kui väärastunud maailmavaatega inimesse. Sageli suhtuvad paljud inimesed moslemitesse just nõnda. Nad on ülejäänud maailma vastu tolerantsed. Soovin, et oskaksime neile samaga vastata. Tihti suhtuvad inimesed üksteisse liialt üldistatult. Iga inimene on erinev, iga muslim on teisest erinev. Paljude muslimite ühiseks jooneks on rõõmsameelsus ja tolerantsus. Kui suhtuksime neisse, nagu nemad meisse, siis paraneksid kindlasti ka rahvussuhted idamaadega.
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse
Varasemad sõdade põhjused, nagu religioon ja erinevad poliitilised vaatenurgad, pole kuskile kadunud, vaid täiustuvad. Kui areneb maailm, siis koos sellega arenevad ka kõik väiksemad kategooriad, sealhulgas sõjad ja kuritegevus. Tänu suurele arengule on maailm tegelikult jäänud väiksemaks. Pole probleemiks suhelda inimesega teisel pool maakera, nagu ta asuks sealsamas. Varasemad sõjad teistes riikides ei puutunud niivõrd meisse kui praegu: kasvanud ja kiirenenud infovahetus on suurendanud piire ja enam pole meie koduks vaid meie riik, vaid kogu maailm. Kaitsta tuleb kogu maailma ning selle tõttu on oluline leida lahendus ka teiste riigi probleemidele lisaks meie endi omadele. Võrreldes varasemate ajastutega on meie infoajastu edasi arenenud metsiku kiirusega. Keskajal ja renessanssiperioodil võtsid muutused aega aastaid ning aastasadu. Praegu on kaks aastat vana tehnika juba ajast ja arust
koolide loomise eest. Olid ju Gustav II Adolf see, kes pani aluse Eesti hariduse raudvarale, Tartu Ülikoolile, mis on tänaseni väga hinnatud ja kõrge tasemega ülikool. Suure miinusena tuleb siin kohal siiski märkida talupoegadele kehtestatud keeldu, mis keelas neil pikemaajalist õppimist ülikoolis. Rootslaste arusaama kohaselt ei tohtinud talupoeg olla targem, kui mõisnik. Olen arvamusel, et võlgneme suure tänu tolle aja Rootsi rahvale, sest neil oli meisse, eestlastesse, usku ja tahet, et meid õpetada ja harida. Paraku ei puudunud Rootsi ajast ka meie rahva alandamine ja „lüpsmine“, kuid sellest hoolimata kaaluvad rootslaste jõupingutused meie rahva heaolu nimel need miinuspooled üle. Marten Vaas XI klass
ülejäänud Euroopa riikide vahel. Läbi Eesti vete liiguvad mitmed olulised kaubateed. Samuti on Eesti, tähelepanuväärselt eduka e-teenuste loojana, eeskujuks mitmetele teistele liikmesriikidele. Meie riik tootis esimeste hulgas välja digiretsepti, e-valimised jpt. Tänasel päeval võib julgelt väita, et Eesti roll Euroopa Liidu poliitikas on tähelepanuväärne. Senise osaluse jooksul oleme oma kohustusi tublisti täitnud ning süvendanud asutajasriikide usaldust meisse. Meie riik on tõestanud oma pühendumust ühtse Euroopa arengusse, aidates vajadusel abivajajaid rahaliselt; uuendusmeelsust, mis väljendub e-riikluse arendamises, samuti koostöövalmidust ühtsetes sõjalistes õppustes. Oleme võrdsed võrdsete seas.
vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti. VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisest VABADUS = mitte AVASTADA, vaid KEELDUDA sellest, kes me oleme
Minu elu globaliseeruvas maailmas Gobaliseerumise ehk üleilmastumise all mõistetakse enamasti protsessi millega kaasnevad tihenev rahvusvaheline kaubandus ning tihenev kultuurivahetus. Globaliseerumist võib täheldada näiteks poliitikas, kultuuris ning majanduses. Võib öelda, et riigid üle kogu maailma soovivad saada võrdsemaks. Juttu globaliseerumisest võib kuulda pea iga päev. Kuidas aga mõjutab globaliseerumine otseselt minu elu? Üheks tähtsamaks asjaoluks pean ma kindlasti kultuurilist globaliseerumist, mille tõttu on võimalik reisida pea igasse maailma paika. See on minu jaoks kindlasti väga oluline, kuna olen oma elus küllaltki palju reisinud, ning minu silmaringi on see tunduvalt laiendanud. Tunnen tõelist rõõmu iga kord kui saan astuda lennukile ning sealt välja astudes avastan end täiesti uuelt kontinendilt ning täiesti uuest keskkonnast. See on suur osa meie pere traditsioonidest ning mul on ütlemata ...
Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse meelitada... Kuid vanasti nii ei olnud... Paljude inimpõlvede vältel on jõululaupäev ja esimene jõulupüha püsinud väga pere- kesksed
On hakatud aru saama, et tänapäeva kiire elutempo juures on tähtis ka tervislik eluviis. Inimesed on leidnud ajakirjadest midagi, mille poole edasi püüelda. Võib-olla polegi saledad kehad ajakirjade esikaantel nii väga halva mõjuga. Elustiilitööstus saadab meid pea igal sammul, igal klikil ja igal leheküljel. See ümbritseb meid igal pool, ning vähesel või rohkemal määral tarbime me seda kõik. Ajakirjades kirjeldatu ei pruugi olla alati tõepärane ja see sisendab meisse tihti väärarusaamu, mis kallutavad meie arvamusi. Elustiili kajastab peamiselt kollane ajakirjandus, mille eesmärgiks on klikkide, müügitulu ja müüdava reklaami arvukus. Kollane ajakirjandus on kui peidetud reklaam, mis võib mõjutada meie igapäeva oste poes. Sellegi poolest võib elustiilitööstus muuta meid oma tervisest rohkem hoolivamaks, ning minu hinnangul pole seal midagi halba. Marten Vaas
Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud, kui ainult oma mõistuse evidentsi. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. · Me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii
Shakespeare) Keegi on öelnud, et: ,,Tõsiasi on, et suurimat õnne tunneme siis, kui iseennast suudame avada. Olguks selleks sõnad, milles avalduvad meie mõtted ja tunded või olgu see tegu, millesse panustame rohkem ka oma hinge". Me armastame palju kõneleda, tahame näida seekaudu hoolivad ja mõistvad. Samas meie teod räägivad sageli meie tegudele vastu. Tahaksin keskenduda siinkohal enam tegudele. Mis on siis need teod, mis jäävad meisse ja mis suudavad meis tekitada tõelise tunde? Tegusid, mille kaudu ennast on palju. Kas me märkame neid või teostame neid on iseasi. Üheks selliseks on hoolimine. Hoolimine selle sõna tegelikus tähenduses. Hoolimine mitte sõnade vaid tegude kaudu. Olgu selleks lähedase aitamine, kellegi ärakuulamine, mõistmine ja toetamine. Toetamine läbi otsese teo, tema eest hooldamise, söögitegemise või muidu abiks olemise kaudu, et tal kergem oleks ja et ta paremini toime tuleks.
esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-magamise harjumused pärinevad kodust. Koolis või mujal võime ju püüda vahest varjata ja mitte välja näidata oma harjumusi, ajapikku tulevad need ikkagi ilmsiks. Sellegipoolest saab haridusasutus suunata õigemale teele. Olulised on mõlemad. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge. Vanematelt saab abi õppimisel. Ei piisa ainult sellest, et aidata koolitükke teha
Kõige negatiivsemad ja ootamatud muutused meie elus on aga õnnetuste tagajärgedel tekkinud. Need on ka ainukesed kogemused, mis inimesi väga ei arenda. Tavaliselt viivad avariist, kukkumisest või muudest taolistes sündmustest tekkinud kahjustused meid hoopis sugavale masendusse. Need võivad tekitada meis sügava kibestuse ja vihkamise teiste inimeste vastu. Ja ainuke asi mis meid siis veel tõsiselt üllatada võib ja head meelt tekitab, on see kui keegi meisse pärast seda hästi suhtub. Muutused üllatavad ja arendavad meid. Mingil teadmata põhjusel oleme me ise alati need kes ise kõike oma elus tekitavad. Nii võibki väita, et kõige suurema üllatuse saab inimene teha ainult ise endale, pöörates tähelepanu oma märkamatule arengule.
Iga inimene on ise oma nne sepp. Nagu vanasnagi tleb '' kes otsib see leiab '' . Postiivne mtlemine on rmus ellusuhtumine, enesekindlus ja heade eesmrkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt lahendada ja oma vimed paremini ra kasutada. Positiivselt mttlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele. Me saame ise oma nne kujundada. See sltub meist, kuidas me teistesse suhtume ja nemad meisse. Mei ei tohio vaatada inimese vlimist ilu vaid thtis on mis on tema sisemine ilu. Sisemine ilu thtis ja see rgib sellesdt isikust kik. Vga plju sltub inimesest endast ja teda mbritsevast elust. Ketriin Murrik Halliste Pk 5.kl 11.a
leida, kuigi see oleks minule väga vajalik. Aga kui ei leia siis ei leia. Ma arvan, et meie riigis ei huvitagi see kedagi muud kui mind iseennast. Nii, et lõppkokkuvõttes võin ainult öelda , et kui Eesti soov on saada ka heaoluriigiks, on sinna üsna pikk ja vaevarikas töö. Ja mulle tundub, et ega need Toompea härrad ja prouad ei näe eriti vaeva ka selleks, et ka tavakodanikel hästi läheks. Mida paremini neil läheb seda ükskõiksemalt meisse ühiskonda, suhtutakse. Ma loodan , et varsti saan ma sama teemalist memot kirjutada positiivses noodis. On ju teada vanasõna, et lootus sureb viimasena.
Eestlane on kaotanud usu jumalasse. Tundub, et meie suurtes ja väikestes kirikutes ei käigi peale jumala kedagi. Ja kas see jumalgi sinna enam läheb, kui pole inimesi, kelle üle valvata. Oleme unustanud oma Ukud ja Taarad, kes meid aastasadu tagasi aitasid. Keda neil maajumalatel siis aidata ongi, kui pole enam maainimesigi. Hea, kui eestlane jõulude ajalgi kirikusse tee leiab. Oleme hakanud arvama, et jumal on kuskil õhukeste piiblilehekülgede vahel ja meisse ta enam ei puutu. Kooliõpilaste seas on häbiasjaks, kui keegi käib kirikus või usub jumalasse. Ja sellepärast oleme meie jumala maha jätnud ja jumal meid. Eestlaste suur probleem seisneb selles, et ta tahab sulanduda massi. Kui naabrimees kolis maalt ära linna, siis pean minagi seda tegema. Ja eestlasele meeldib teistest parem olla. Seda ka teiste rahvastega võisteldes. Just eestlaste auahnus ja soov
kõrgseltskonda. Kuid ta ei allunud Vautrini korraldusele abielluda naisega, kelle rikas mees tapetakse. Naisega, kellele kuulub peale seda suur hulk raha. Tal oli oma väärikus, ta ei tahtnud kukkuda sügavamale, kui ta juba oli. Ta ei saanud küll oma egoistlikkusest lahti, kuid vähemalt ei suurendanud ta seda. Egoismi on vaja selleks, et aru saada, mis on altruism. Läbi omakasupüüdlike ja isekate tegude mõistame, kuidas meisse suhtutakse sedasi. Altruism ja egoism - need on teada tuntud mõisted ning neist ei tasu näiliselt rääkidagi. Ometigi suudetakse ikka ja välja tulla erinevate teooriatega. Minu arvates on igas inimeses olemas egoism, kuid head inimesed suudavad selle endas alla suruda. Õpivad olema pisut altruistlikumad ja meeldivamad teiste inimeste suhtes. Nii ei pea olema must lammas valgete seas.
mittemõistetavana. Mõistuses ei ole midagi, mida kõigepealt ei ole meeltes. Kindel aga on, et meeltes ei ole iialgi ei Jumala ega hinge ideed. Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud, kui ainult oma mõistuse evidentsi. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. 3.Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel üldse olema mingisugune allikas
Osaledes sotsiaalses elus, võtame ikka rolle, mis ütlevad, kuidas me käituma peaksime teiste inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes. GOFFMAN(1959) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes.
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475
inimese siseelu probleemidest, mida põhjustab elamine nelja seina vahel. Maailma avastamine ja selle tundmine puudub täielikult, mis tekitabki inimeses ängistanud tunde ja endassetõmbumise. Teiste inimestega suhtlemine on väga tähtis, üksi olles võib inimene teha endaga mõtlematuid asju. Viimaks võin öelda, et see näitus pani mind mõtlema erinevate probleemide üle, mis meid tegelikult iga päev ümbritsevad. Otseselt neid polegi näha, nad on lihtsalt nii hästi meisse sisse imbunud ning tekitavad meis lihtsalt sisemist valu ja masendust. Tegelikult on oluline näha enda ümber mõistmatuid sündmusi ja lahendamata jäänud probleeme. Kui neid ei oleks, suudaksid inimesed palju rahulikumalt ning õnnelikumalt elada. Arvan, et selle näituse peamiseks eesmärgiks oligi panna inimesed mõtlema oma tegemiste ja olemiste üle. Ketlyn
Ökosotsialism leiab, et enne kui keskkonnas võiks toimuda tähelepanuväärseid muutusi, peaks toimuma ühiskonnas üks suur sotsiaalne muutus. See sotsiaalne muutus saab toimuda ainult siis, kui tuleks miski, näiteks suur ökokatastroof, mis muudaks paljude inimeste elusid. Arvan, et see oleks üks vähestest asjadest, mis paneks inimesed tõeliselt mõtlema, vähemalt need, kes on tundnud katastroofi tagajärgi. Loodus suhtub meisse nii nagu meie temassegi suhtume. Ainult need inimesed, kes seda endale teadvustavad, saavad midagi muuta. Meil on vaja saavutada loodusega tasakaal, õppima loodust mõistma. Eesti riigis on see võimalik siis, kui rohelistel õnnestub inimesed keskkonnaprobleemidega rohkem kurssi viia. Üldiselt usun, et varsti jõuab siia arusaam, kus mõistetakse, et võime kaotada kõik, mis meil on. See arusaam võikski olla sotsiaalse ökoloogia
Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest,
Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib Superego - meisse misstated normid ja reeglid 10.Millises vanuses kujuneb välja identiteeditunne? Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt mõtlema ja suudab näha asju teise inimese vaatepunktist? Mis vanusest suudab inimene abstraktselt mõelda? 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega
aastane nuhtlus. Sammal vallutab muru kui: · Pinnas on liigselt tihenenud 4 · Muld on happeline · Muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainete vaene · Muld on liigniiske · Liiga varjuline kasvukoht Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhutama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Meisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega
midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus. Kuna me aga ise ei aima, et meisse on programmeeritud selline otsustav "diktaator", siis tekib meil vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada.
See on andnud võimalusi kaubateede arenguks, majandussidemete loomiseks ning majanduse üldisemaks kiireks arenguks . Mis on globaliseerumine? See on protsess, mis algas juba tükk aega tagasi ja on jõudnud arengujärku, kus järjest teravamini tunnetame võimalusi ja ohte, mida laienev mänguväljak ja suurenev mängijate hulk endaga kaasa toob. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste liitude moodustumine näitas meile XX sajandil nii head kui ka halba ja istutas meisse igasuguste liitude ja liitumiste vastu kartuse, mis on visa kaduma. Nii nagu rahvusvahelistumine globaliseerumise eelmänguna, nii on ka globaliseerumine tervikuna protsess, mida ei õnnestu peatada. Seda arengut ühiste jõududega juhtida on võimalik, ja seda võimalust ei tohi Eesti käest lasta. Mida peaks tegema, et Eesti majandus tugevneks niisuguse tempoga ja viisil, et meie asend globaliseeruvas maailmas järjest paraneks?
Juhiksin tähelepanu pigem sedasorti heategudele, mis on palju vaimsemad kui käega katsutavad asjad. Uus auto hakkab ajapikku roostetama ning taskuraha raisatakse poodides tõenäoliselt tervist kahjustavate kommide peale. See, mis jääb, on inimstevaheline headus. Üksainus naeratus võib muuta paremaks terve eelseisva päeva, kallistus vähendab stressi ning hea sõna lisab enesekindlust. Lähedaste inimeste positiivne suhtumine meisse on suurem heategu kui kinkida ära kirstutäis kulda, sest iial ei või teada kas seesama kuld jõuab ikka abivajajateni või kasutatakse inimeste headust lihtsalt ära. Just positiivne suhtumine kõike elavasse ning ümbritseva austamine on see, mis muudab meid paremateks inimesteks. Kui kõik suhtuksid üksteisesse hoolivalt, tunneksime me oma tõelist väärtuslikkust ning usuksime oma võimetesse ISE oma eluga ilusti hakkama saada. See ei oleks ju
Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud
Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan tõerääkimist ka siis, kui see põhjustab ebameeldivusi. Samuti pean õigeks moraalireeglite kehtivust universaalselt ning oluline on hea tahe, kuna tihti peale ei ole võimalik ette ennustada reaalseid tagajärgi mida tegu tekitada võib. Nõustun Kantiga, et mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Seda peamiselt sellepärast, et ma ei ole usklik inimene, kuid ma usun ka, et moraaliseadused on juurutatud meisse kasvatuse käigus. Moraaliseadused on õigustatud ilma Jumala eksisteerimiseta ning samuti ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab. Moraaliseadused on õigustatud, kui neid järgiv grupp inimesi on püsima jäänud ja see sama grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale
Meeldivaim viis nende arendamiseks on olnud sidumine. mängude, tantsude ja võistlemisega. Ideesid selleks saadi looduselt neid kasutati nii maagilistel, praktilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. Allikas 3 - Rahvakunstiselts ,,Leigarid" kodulehekülg. Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html 2. Veebilehekülg ,,kultuurilaegas". Mis on tants? http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_mis_on#
" ,,Armastus algab hetkel, mil naine kirjutab oma esimese sõna meie poeetilisse mällu." ,,Mis juhtub üks kord, seda nagu poleks juhtunud iialgi. /--/ Ajalugu on niisama kerge kui üksiku inimese elu, talumatult kerge, kerge nagu sulg, nagu õhus hõljuv tolm, nagu see, mida homme enam ei ole." ,,Seal, kus räägib süda, on sündsusetu mõistusel mõne vastuväitega esineda." ,,Idüll on kujutis, mis on jäänud meisse kui mälestus Paradiisist: Elu Paradiisis ei sarnanenud jooksmisega mööda sirget, mis viib tundmatusse, polnud see ka seiklus. See liikus ringis tuttavate asjade keskel. Selle elu üksluisus aga ei olnud igavus, vaid õnn." ,,Mitte paratamatus, vaid juhus on täis võlu. Kui armastus peab olema unustamatu, siis peab lendama tema juurde esimesest hetkest peale juhuseid nagu linde Assiisi Franciscuse õlgadele." ,,Õnn on igatsus kordamise järele
annaabi.ee 
