Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate
eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit. Kui me haigeks jääme, siis räägime, et meie sees on mingi haiguse pisik, aga tegelikult on seegi ju bakter, mis meie sees haiguse tekitas. Samuti ei mõtle me kurke või kapsaid hapendades, kuidas mingid bakterid seal purgis nende kapsaste ja kurkidega ,,tegelema hakkavad". See lihtsalt on nii, et paneme kurgid purki ja keedetud soolvee peale ning hapukurgid ongi valmis ilma, et me juurdleksime selle üle, kuidas bakterid neid kurke hapendavad. Ja käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest, kuivõrd palju me tegelikult bakteritega kokku puutume ja millised need bakterid on, mida
TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5 2.1. VIBURID..................................................................................................................6 2.2. PIILID.......................................................................................................................6 2.3
sisemuses võivad nende suguvennad hävitada kaariest ja halba hingeõhku põhjustavaid bakteritõuge. Kui te neid normaalseid mikroobe ellu ei jäta, kaotate selle võime. See on oht, mis kaasneb suvaliste steriliseerimisvahendite ülemäärase kasutamisega. Kui ka ümbritsev keskkond on ülipuhas ja toit bakterivaba, asub elundkond võitlema teiste teguritega, mis põhjustabki allergiate arenemist. (www.delfi.ee) Inimene-miljardite bakterite ühiselamu. Inimese seedeelundkond on põhimõtteliselt nagu toru-kõik mis sisse tuleb, tuleb ka sama samamoodi välja. See mass mis ära kukub sisaldab kolmandiku osas bakterite laipu ning see on ebaeetiline ja eemaletõukav, kuigi see pole ohtlik. Väljaheidetes ei saa olla muud, kui seda mis kõhus on. Kui kõhus elavad bakterid aitavad kaasa inimese seedimisele, siis nahal elavad baktereid on vaja võõraste bakterite (ilmselt ohtlike) eemale hoidmiseks
Missuguse ehitusega on bakteriraku ümbrised? Enamus baktereid on ümbritsetud ühe membraaniga, mõned ka kahega. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on päristuumsete organismide membraaniga sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakterikest, mis koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. Kest ei ole nii jäik, kui taimedel ja laseb bakteritel vabalt kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis on eriti oluline ühemembraaniliste bakterite puhul. Mõnel bakteril on kest kaetud karvakeste, mõnel aga viburitega. Bakterite viburid ja karvad on päristuumsete organismide viburitest ja karvadest erineva ehitusega (valguse ehitusega, kuid ei sisalda mikrotuubuleid). Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed
Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened lk 8 1) Hallitusseen tervise ohustaja lk 9 2) Levinumad mürgitajad lk 10
rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne.
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Kõik kommentaarid