1, ( ), . ,, , , ,, ,, , ,, , , 570 49 OUTMO:D
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on k...
21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest, sest kool on koht, kus tuleb käia meil kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli. Väga paljusid on kooli, kus hakatakse võõrkeeli õpetama hiljemalt kui 1. klassist. Kool võtab võimaluse meilt keel...
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korru...
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Minu unistuste Minu unistuste kool võiks olla suur ja valge maja. Seal sees võiksid olla liftid ja õpilased ei peaks mööda treppe ühest klassiruumist teise ega sööma tormama, kuna vahetunnid on nii lühikesed ja ruumid asuvad teineteisest nii kaugel. Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan tahvli asemel ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti või näitaks varem valmis tehtud asju. Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema, kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse. Õppeülesanded on samuti üleval kooli kodulehel, neid saab koolis täita arvutis või lasta välja printida. Mulle meeldib teha kõige rohkem spor...
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad. Ülekandeid ning arveid tasuda saab väga lihtsasti internetis. E- riigi olemasolu on meie kõigi jaoks tähtis ning selle kättesaadavus meie riigis on kõigi jaoks väga hea. Minu ...
Kaur Hanson ,,Kas kool toob õnne?" Kaur Hanson on küll lastevanemate liidu peasekretär, kuid minul tekib küsimus, kas ta on haridussüsteemi ülesehitusest ja tähtsusest aru saanud. Tal on mingil määral õigus, kui ta kritiseerib tänast koolisüsteemi, kuid tema poolt pakutud alteratiivid sarnanevad muinasjuttudega. Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tor...
Millised on tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Minu arvates mõjutavad elluastujat noort kõige enam kolm tegurit: perekond ehk siis suhted oma vanematega, vanavanematega ja õdede-vendadega, siis sõbrad ehk milliste inimestega sa suhtled ja kuidas on su staatus grupis ning siis ka veel kool ehk siis õpetajate ja kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda ...
Eesti pimedate õpetamise minevik ja olevik Tallinna pimedate kool o Avati aastal 1883 o Üld- ja kutseharidus o Talupojaseisusest maarahvas ja mõned saksa lapsed o Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid ...
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui p...
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapära...
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea hariduse on ka tule...
Kool annab kool võtab Me kõik teame mille pärast me käime koolis ja mida me sealt saame. Me mõistame ka seda, et ilmselgelt peame me midagi kariduse vastu andma. Paljud aga ei mõista, kuidas meie otsused on mõjutatud riigi poolt. Suures plaanis on inimene nagu tööriist, keda kasutavad ja suunavad juhid nii, et jätkuks süsteemi korrapärane ja vigadeta töö. Nimelt propageerib riik vastavalt neid erialasid, mille oskajaid meil parajasti vaja läheb. Statistika näitab, et viimasel ajal valitakse aina vähem matemaatika eksamit, samuti on langenud keskmine punktide arv. Arusaadavalt on tegu raske eksamiga, milleks valmistumine ei ole kindlasti lihtne ja kiire protsess. Järgmisest kooliaastast muutub kohustuslikuks matemaatika riilik lõpueksam gümnaasiumi lõpus. Miks säärane otsus vastu võeti? Põhjus on väga lihtne, Eesti riik vajab inimesi kes oleksid tugevad reaalainetes ja siirduksid tulevikus vastavatele töökohtadele, ho...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
. Kool annab või võtab Kas kool annab või võtab - ma arvan, et ta annab rohkem kui võtab kuna esiteks, saame me koolist häid sõpru kogu eluks, ning meie järgnev suhtlusring koosneb peamiselt koolikaaslastest. Teiseks arvatakse, et kõige rohkem on meil elus vaja raha . Ja raha saab siis kui sul on hea töö, järeldus - sul peab olema hea haridus. Niisiis kool annab meile rohkem võimalusi edaspidise hea hariduse saamiseks nii kutsekoolis kui ülikoolis, nii Eestis kui ka välismaal.Kool annab teadmisi, mis aitavad meil elus enesekindlamalt tulevikku vaadata. Teisest küljest kool võtab väga palju aega. Koolile sa pühendad rohkem aega, kui vanematele, sõpradele või hobidele. Kui aga vaadata sellele väga pessimistlikult, võtab kool meilt 12 eluaastat vaba aega. Veel kooli peale me kulutame palju raha, näiteks kooliasjade peale, kuid kõige rohkem välimuse peale. Näiteks, oleks see väga imelik kui sa tuleksid kooli nende riietega, mille...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Õpilastel puudub motivatsioon õppida Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, k...
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne...
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale, et ei juhtuks kokku põrkeid, selle ees on kinnitatud korv kuhu saab panna asju ja see käib koodiga lahti.Iga klassi ees on parkla kuhu saab need masinad ära panna.Igal korusel on üks klass.Ühes maja küljes on kolm suurt lifti kugu mahub sisse 50. inimest koos masinatega. Veel on igal õpilasel nii suur kapp kuhu mahub see masin ja riided ära.Minu unistuste koolis saab õppida kõikki aineid.Ei ole mingeid kindl...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted .................................................41.1.1 Kohustused ja poliitika Tallinn 2011 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool ...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
21. sajand kas haridus internetiülikoolist Sadu aastaid tagasi said haridust omandada kas rikkad või tahtejõulised inimesed. Tänapäeval on aga haridus kättesaadav kõigile. Üha enam vajatakse harituid ja tarku inimesi juhtivatele ja vastutusrikastele positsioonidele. Kuid meie kiires ühiskonnas võib nii mõnelgil meist õpingud poolikuks jääda. Vastavalt muutustele meie ümbruses, kohendatakse ka haridussüsteemi. Aina rohkem kasutakse tarkuse omandamiseks interneti ja selle hüvesid ning arvatavasti on tulevikus võimalik koolis käia ilma, et peaks kodust lahkuma. Kuid kas see on ikka meie ühiskonnas võimalik ning ka praktiline? Tänapäeval on võimalik läbida lühikursuseid ilma kodunt lahkumata. Näiteks on Eestis juba interneti abiga kättesaadaval inglisekeeleõppe algajaile. Kogu õppe toimub e- kirjatsi. Sulle saadetakse õppematerjalid ning sa õpid need iseseisvalt selgeks. Seejärel teed online va...
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud ...
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu on vajalik seetõttu, et maailm, milles me elame on muutuv. Tänapäeva ühiskond on väga kiiresti arenev, kuid nii pole see alati olnud. Võrdluseks võib tuua siia näiteks selle, et kui keskajal käisid oma koolitee ära ning said oma teadmised omandat...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas om...
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline ...
Tere austatud õpetaja ja kallid kaasõpilased. Üks Saksa kirjanik ütles kord: "Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see kellelt õpitakse." Minu kõne on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Koolitund ei pea alati olema raskete ülesannete täitmine ja valemite pähe tuupimine. Tehes seda iga aasta päevast päeva on väsitav. See ei ole nauditav mitte ühelegi õpilasele ja ei tohiks ka olla õpetajatele. Peaksime oma üksluisetesse koolipäevadesse lisama natukenegi särtsu. Vahelduseks võime ju matemaatika tundi alustada Leopoldi võimlemisega ning vene keele lõpetada huvitava arutlusega erinevatel maailma teemadel. Meie õnneks korraldatakse koolis stiilinädalaid, mis annavad kõigile võimaluse veeta nädal aega koolis huvitava ja silmapaistva kostüümiga. See võib nii mõnegi jaoks teha kooliskäimise nauditavamaks. Mitte keegi ei tohiks ära unustada koolis käimise eesmä...
Kontserdi analüüs Ma valisni selle kontserdi, sellepärast et see oli kõige lähemal kontserdi analüüsi esitamese päevale.Kontsert toimus 17-ndal mail.Kontsert toimus Võru kultuurimajas kannel.Kontserdi nimi oli VKLG kevadkontsert.Algul arvasin, et kontsert tuleb igav ja tüütu aga nii see ei olnud.Tegelikult võiks isegi rohkem käia VKLG kontserditel kuna seal esineb su enda kool.Kõige huvitavam kontserdi juures oli meie kooli õpetajate vihmaloitsu tants ja tänu sellele isegi sadas natuke.Isegi enda õpetaja Ave Aropi tundsin ära ja ka huvijuhi.Peale selle sai näha ka paari tantsu ja kuulata pillimängu.Kontserdi kella aeg oli 19:00 ja see lõppes natuke enne kella 21:00-i. Koori dirigendi nimi oli Signe Rõõmus kes on ka meie klassi (8b) muusikaõpetaja.Dirigendil läks väga hästi koori juhatamisega.Kuna ma pole varem kontserdil käinud siis arvan, etsee kontsert oli kõige parem ajaviide vihmasel päeval.Minu meelest läks esinej...
Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Mälestused on meie elu üks väike osa, aga ühel eluetapil me ainult toetume oma mälestustele. Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Kui mõtlen mida mina tahaksin oma senisest elust pensionärina mäletada tuleb mul meelde üks mõttetera, mida olen kusagil interneti avarustes lugenud. “Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks ...
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaati...
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajamineva...
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpet...
Eesti keskmine gümnaasiumilõptaja-eluvõõras äpu või küps elluastuja Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua ...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus. ...
KORDAMINE Eesti Vabariigis on 15 maakonda. Igal maakonnal on oma vapp ja lipp. Meie elame Ida-Virumaa maakonnas. See on meie maakonna vapp ja lipp . Meie maakonna keskus on Jõhvi. Jõhvi vapp on selline - , aga lipp on selline - . Meie kool asub Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve on üsna suur linn. Kohtla-Järvel on oma vapp ja lipp . KÜSIMUSED 1. Mitu maakonda on Eestis? 2. Mis maakonnas sina elad? 2. Mitu linna on meie maakonnas? 2. Mis on meie maakonna keskus? 3.Mis linnas sa elad? 4.Mis linnas asub Tammiku Põhikool? 5. Nimeta meie maakonna naabermaakonnad. 6. Nimeta Eesti Vabariigi riiklikud sümbolid: 1...................................... ....... 2...................................... ....... 3...................................... 7. NimetaEesti Vabariigi rahvuslikud sümbolid: 1......................................... .... 2....
annaabi.ee 
