Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "megatrendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
megatrendid, infotehnoloogia, multimeedia, suurendamine, innovatsioon, ettevõtjad, vabatahtliku, projektipõhise, pehmed, tulevikutöötaja, oodatakse, teilt, disain, loovus, kohanemine, kirjaoskus, virtuaalne, intelligentsus, enesejuhtimine, töökohad, kaotavad, programmeerimine, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, majutus, toitlustus, elektroonikatööstiilidelt erinevad). · Programmeeriv-mõtlemine uute töötajate võtmisel hakatakse üha enam väärtustama statistilist (töö soovija andmed varasematest aastatest) analüüsi ning kvantitatiivse põhjendamise oskust. · Uue meedia kirjaoskus töötaja oskus oma mõtteid edastada, ning seejuures kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid. · Transdistsiplinaarsus ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetensiga- süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine(komplektne mõtlemine). · Disain-mõtlemine see tähendab oma oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda. · Enesejuhtimine oskus endale vajalik info eraldada ebaolulisest. Väga oluline oskus. · Virtuaalne koostöö oskus töötada virtuaalselt (keeleliselt,sõnaliselt) erinevates
Võrdsed ehk egalitaarsed tingimused, kui o On avatud keskkond, ruumid o Oodatakse, et juht ei teeks üksi otsuseid, kaasaks töötajaid. Soovitakse legitiimsust o Oodatakse, et juht võtaks osa ka igapäevastest praktilistest tööprotsessidest, teaks nende kohta o Kui on vaja teada detaile, mõista- juht peab lähedal olema, et otsusi teha o Kui on tegemist väikse, projektipõhise, muutliku organisatsiooniga o Kui soovib töötajaid muuta produktiivsemaks- rohkem vastutust=rohkem produktiivsust o Kui soovib erinevaid alternatiive, rohkem ideid o Töötajad peavad olema kvalifitseeritud, juht ei tea neist rohkem Paremad ehk elitaarsed tingimused, kui o Juhi suhtes näidatakse üles austust, juhikultuur, karismaatiline liider o Juht ei tegele igapäevase lihtsate asjadega- sellega tegeleb tugipersonal
Schumpeter ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted Stevenson ja Jarillo Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel
isenevad tegevusharru. • Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). 1. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 2. Leia ja lahenda probleem 3. Täida lünk turul 4. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. Innovatsioon • Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele (tooteinnovatsioon) või • Sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises (protsessiinnovatsioon). • Nende võimaluste kõrval saab innovaatiline olla uute turgude avamises ja teistmoodi
tööalane staatus ja harvem negatiivseid emotsioone. Õnnelikkel inimestel on: kodakondsus - parem tervis ja nad elavad meelekindlus kauem - Edukamad ja õnnestunud abielud - Rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted - Suurem sissetulek - Nad saavad tööga paremini hakkama - On tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega • (Margit Sutrop) - teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil - Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik - Antiikfilosoofid uurisid asjatult, kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka.
Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
- võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. - suunatud uudse kujutluse rakendatavusele -probleemide lahendamine uuel viisil. - kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. - Loovust kui saavutust mõjutavad 3 faktorite rühma: kognitiivsed tegurid, keskkonnafaktorid ja isiksuseomadused. 2. Mis on innovatsioon? - Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. - Innovatsioon ehk ideede edukas ellu rakendamine. 117. 1. Kirjeldage loovusjuhtimise kolme printsiipi. 118. Loovjuhtimine on loovuse teooriate ja protsesside rakendamine indiviidi, grupi, organisatsiooni ja kultuuri tasandil juhtimiseesmärkide saavutamiseks (F. Xu , T.Rickards, 2007). 119. Eeldab: - süsteemset ja kriitilist mõtlemist - on stereotüübi vaba 120
tehnovõrkudesse liitumine jms, informatsiooni hankimine (turundus, tehnoloogia ) · tootmis- ja/või teenindusprotsess (tootmistegurite kombineerimine); · toodangu (toodete ja teenuste) müük · finantsvahendite (taas)vabastamine. Tegelikkuses toimib taoline järjekord vaid ettevõtete loomisel, edaspidi kulgevad faasid paralleelselt, täidetakse pidevalt kõiki funktsioone. Ettevõtted on olemuslikult avatud süsteemid, neid seovad teiste majandussubjektidega: · eraõiguslikud suhted: vabatahtliku iseloomuga, toimivad turu kaudu; · avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt maksud). ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused, toimingud) võib jaotada: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks varustamine, tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt!
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema
KOLONISEERIMINE INFOÜHISKOND (postindustriaalne ) Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
KOLONISEERIMINE INFOÜHISKOND (postindustriaalne ) Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
.. enese minimaalse sidumisega astmetel. rakendamine täieliku sidumisega langetatud otsusega. Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja Ressursside Ressursside omandamine ja töötajate renti. kontroll arvu suurendamine. Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut Tasu Eelistab kindlaksmääratut, kindlal ajal tasu. saadavat tasu ja edutamist.
Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste.
11.1.2. Looduskeskkonna muudatused....................................................................85 11.1.3. Sotsiaalsete muutuste välised kanalid:........................................................ 85 11.1.4. · Difusiooni ..............................................................................................85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1
90ndate reformid: Paradigma shift- hõive vähendamiselt hõive suurendamisele (madalapalgaliste teemad- make work pay, ettevõtluse ja FIEnduse soodustamine, 90ndatel jäi Emplyment Protection Law 7 suurel määral muutumatuks. 197 a Employment Promotion Act- lähedane UK new Dealiga. Refomid ‘00ndael (Hartz I-IV): Individuaalse vastutuse suurendamine (flexibility without security), Ajendid võtta vastu igasugune töö, naiste tööhõive edendamine, töö leidmist soodustavate ALMP’de edendamine, suunatud koolitused; toetuste saamine muudeti rangemaks- peale 1 a ranged kriteeriumid ning mõõdukad toetused. Kokkuvõtteks: Tavapärasest konsensus poliitikast anti no järele–suur vastasseis, parteide ja AÜde vahel- tulemuseks AÜde võimu ahenemine. Olulist hõiveolukorra paranemist ei ole toimunud. Insider-outsider
Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine: personali planeerimine; töö analüüs; personali värbamine; personali valik. Efektiivselt töötava personali säilitamine: töötasu ja palgapoliitika; karjääri planeerimine; organisatsiooni arendamine; töösuhted. Personali efetiivsuse suurendamine: personali hindamine; personali koolitus; personali arendamine. 4 Kutsestandardid ja personalijuhtimine: rõhuasetus personalijuhile Kutsestandardite süsteem ja vajalikkus: ● Kutsekoda.ee ● Kutsestandardid ja kutsete register Personalijuhi kutsestandard: ● Personalijuhi kutsestandardid (vana.pare.ee) Kutsestandardid personalijuhi töös:
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 21
ka kontakti uudne kasutamine või „teistmoodi rakendamine“ majanduses.Innovaatorid on ettevõtjad, kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu. Võimalused uuenduste omandamiseks: Levinumad uuenduslevingu mudelid,ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus. Tehnoinnovatsiooni leving. Innovaatilisuse normaaljaotus: 1. innovatsioon 2. varajased kohanejad 3. varajane enamik 4. Hiline enamik 5.uimerdajad Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria : 1. Uuendus omandatakse ennekõike keskuses, erinevus keskuse ja ääremaa vahel on suur 2. difusiooni staadium- uuendus levib ääremaale ja erinevus keskusega väheneb 3. uuendus on levinud üsna võrdselt üle kogu piirkonna 4. täite osa- uuendus võetakse kasutusele veel kohtades, kus seda pole tehtud nö täidetakse augud. Post-produktivism:
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 7 Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Tegevused strateegiliste gruppide väljatoomisel ja kujutamisel joonisel: Määratle omadused, mille poolest ettevõtted tegevusharus oluliselt erinevad Paiguta ettevõtted kaheteljelisele joonisele Koonda lähedaselt paigutuvad ettevõtted samasse strateegilisse gruppi TEGEVUSHARU LIIKUMAPANEVAD JÕUD A. Thompson 1. Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos 2. Muutused tarbijaskonna koosseisus, käitumises ja ootustes 3. Toodete innovatsioon 4. Tehnoloogilised muutused 5. Turundusalane innovatsioon 6. Oluliste konkurentide tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine 7. Tehnilise oskusteabe levik 8. Tegevusharu jätkuv globaliseerumine 9. Muutused kuludes ja efektiivsuses 10. Tarbijaeeliste esilekerkimine diferentseeritumate toodete suhtes võrreldes standardiseeritud toodetega 11. Tegevuste regulatsiooni ja valitsuse poliitika muutused 12
karmistumine jne.). Organisatsiooni keskkonna analüüsi tüüpilisim meetod on SWOT- analüüs (vt. lisa 1 tüüpprobleemide kohta), mille nimetus tuleneb inglise keelest: Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Sise- ja mikrokeskkonna huvigruppide ootustest ja huvidest organisatsiooni suhtes annab ülevaate tabel 1. Sama moodi nagu juht ja spetsialist on erinevad karjäärivalikud ning ametid, siis erinevad omavahel ka ettevõtjad ja juhid. Juht ja ettevõtja võivad, kuid ei pruugi olla sama isik organisatsioonis (väikeste ettevõtete puhul siiski tihti on omanik ka juhi rollis). Ettevõtte asutamine on alati seotud riskidega ning eeldab äriidee olemasolu. Juht ei pruugi olla nii riskialdis ja ettevõtlik, seega on olemas vähemalt kahte tüüpi juhte: juhid, kes on ka ettevõtte omanikud ja juhid kui palgatöötajad. Ettevõtluse dünaamiliseks mõjuriks on ettevõtlikkus, millest sõltub ettevõtluse
7. Miks erinevad suhteosapooled (pakkujad ja kliendid) võiksid olla huvitatud pikaajalistest suhetest. Ettevõtte on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: · mida rohkem kliente, seda suurem käive (kliendiarvu dünaamika); · turunduskulude kokkuhoid (hoida vanu kliente on odavam, kui köita uusi); · teineteise vajadusi tundma õppides, saab suhte viia automatiseerituseni (teeninduskulude vähenemine); · tulude suurendamine (tundes klienti paremini, on võimalik talle sobivamaid pakkumisi teha); · riskide maandamine (tundes klienti paremini, on võimalik tema käitumist ja seega ka tulusid ning kasumit paremini ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega;
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
neil alustada täisväärtuslikku vastutusvõimelist elu. Demograafilised ja sotsiaalsed protsessid on oluliselt muutnud elanikkonna vanuselist struktuuri ning kaasa toonud rahvastiku vananemise. Seetõttu langeb praegustele noortele oluliselt suurem vastutus meie riigi ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peavad kõigiti kaasa aitama noorte hariduse, omaalgatuse, huvi- ja vabatahtliku tegevuse ning tööhõive arengule. Me peame jõudma selleni, et Eesti noored saavutaksid iseseisva elu korraldamiseks vajaliku sotsiaalse küpsuse mõnevõrra varem kui nende eakaaslased vanades heaoluriikides. Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast tuleviku ees turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab tuleviku nimel vajaliku ja piisava panuse iga noore isikupäraste võimete parimaks
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Äritaseme strateegiad 2.1.Kohanemisstrateegiad (adaptive strategies): Kaitsjad (Defenders) – stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule (McDonals); kõrge standardiseeritus, ihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool nende turunišši toimuvat; kaitsevad olemasolevat turuosa, teenindades olemasolevaid kliente; püüavad säilitada stabiilset kasvu. Otsijad (Prospectors) ehk kullakaevajad – innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Analüüsijad (Analysers) – imiteerijad, ideede kopeerijad; eesmärk stabiilsus ja paindlikkus, riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. Reageerijad (Reactors) – ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad
annaabi.ee 
