,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas
Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa
Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab,
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest .Verd pritsib ja laipu lendab "Ussisõnades" märksa rohkem kui mõnes kolmanda kategooria õudusfilmis. http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=RzuLtfdWzgc#! romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks põhja-konna nägemine või oskus mõista uusikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili . Raamatus ei anta ühelegi poolele armu. Antud teoses on väga palju tegelasi, kes kõik annavad oma panuse suhete keerisesse. Raamatu tegevus toimub muinasajal, kui eestlased olid veel metsarahvas
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna
,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas
1. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2013. a trükk, 380 lk 2. Tegevus toimub Eestis ristisõdade ajal. 3. Probleemid: - Rahvas lahkus metsast ja läks külla elama, mille käigus unustati metsa traditsioonid ja hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka, sest kujutas ette, et käituks võib-olla isegi samamoodi. 5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kardetakse traditsioonide kadumist ja keele liigset muutumist. 6. Hinnang Arvatavasti üks paremaid raamatuid, mida lugenud olen
2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda
2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia 2 Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni
Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku
Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust:
Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused. 4 Taustainfo Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5
Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt.
Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab
vennad. Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida. Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie. Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber,
1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid,
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks
“ Kokkuvõte teosest Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on Leemetist ja kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest ja arenemisest. Raamatu sisu toimub ajal, kui 2 viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse või küladesse elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta
blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid
kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu.
Tema raskustest, katsumustest ehk , kuidas elus toime tulla. Raamatu tegevust toimub ajast, kui inimesed elasid veel metsas, kuid enamus neist tahtis minna juba kangesti linna või külasse elama, et tunduda targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud
mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt
Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest
inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja Konnaga tutvuda, magas ta parajasti ning teda sai äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja
helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
