mänge. Tüdrukud eelistavad aga üksteisega rohkem kõnelda ja on mängus hoolitsevamad. Ka konfliktide lahendamine on erinev. Kolmeaastased tüdrukud lähevad kergemini kompromissile, poisid aga kasutavad sageli füüsilist jõudu. Tüdrukute sõprus baseerub emotsionaalsel ja füüsilisel lähedusel, poistel on aga olulisemal kohal tegevused ja huvid. Naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva struktuuriga, siis on tüdrukutel suurem verbaalne võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad.
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu
Aju toimimise põhimõtted: lateralisatsioon · Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje suhtest enam-vähem sümmeetriline · Funktsionaalselt saame rääkida lateralisatsioonist · Enamasti vasak ajupoolkera seotud keeleliste võimetega ja suutlikkusega järeldusi teha · Parem ajupoolkera seotud ruumitaju vajavate ülesannete lahendamisega (sh nägude äratundmine, mustrite tajumine jne) · Ülesannete lahendamisel teevad ajupoolkerad koostööd mõhnkeha vahendusel Aju toimimise põhimõtted: plastilisus · Plastilisus tähendab aju võimet oma struktuuri ja talitust muuta · Kogemuse põhjal toimuvad muutused neuronitevahelisetes sidemetes · Ajukoore reorganiseerumine korduva kogemuse tulemusel · Uute neuronite tekkimine AJU UURIMISE MEETODID Aju uurimise meetodi: ajukahjustuse tagajärgede uurimine · Aju funktsioonide uurimisega tegeleb neurosühholoogia. Aju uurimise meetodid: aju elektrilise
nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige) Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt parem ajupoolkera liigutab vasaku käe sõrmi Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte min stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on
c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige) 8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi Toomela 1KT B rühm 1)Meeleorganite tood iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lavesid on erinevat tuupi. Absoluutne lavi on: a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte
Teistes analüüsitakse infot Kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse · Lähtub 12 paari närve · Osad: Suuraju Väikeaju Piklikaju Keskaju Vaheaju Suuraju · Kõige suurem ja arenenum peaaju osa (u. 70 % peaaju mahust) · See on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud · Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. See määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust. See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks
Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve. Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem
kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis-
tingitud käitumismuster,» lausus uurija Ivanka Savic. Savic uuris koos oma kolleegi Per Lindströmiga 90 vabatahtliku aju ehitust. Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20 homoseksuaalset meest ja 20 lesbit. Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust ajupoolkerast suurem. Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused. Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide tekkimist ja kulgu. Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste ajutööga. Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek
ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt.
· Hormoonid on ained, mida · Suuraju koosneb otsaajust ja toodavad sisenõrenäärmed ja vehajust. millel on kindel toime teistele · Otsaaju on kõge suurem aju osa rakkudele ja organitele. ja koosneb kahest poolkerast. · Hormoonid reguleerivad väga · Ajupoolkerad koosnevad paljusid funktsioone: valgainest, aga aju pinnal on rakuainevahetus, kasvu, värvuse hallaine. kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; · Inimese sisenõrenäärmed on:
Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinevalt. Vasaku ja parema poolkera erinevus tuleb selgelt välja liigutustes. Paremakäelistel domineerib vasak poolkera. Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või
· Seljaaju asub selgrookanalid ja koosneb närvirakkudset e hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis on valgaine. · Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve. · Seljaaju sunktsioonideks on: 1)annab infot edasi peaajju; 2)tema kaudu toimivad refleksid. · Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub suurajuks ja ajutüveks. · Suuraju koosneb otsaajust ja vehajust. · Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast. · Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada. · Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild.
arengus. Taju. Stabiilses seisundis inimesed võivad sageli hakata otsima asjade ja nähtuste peidetud tagamõtet ega usu juhuslikkusesse. Teadlasi võivad sellised ootamatud seoased viia aga uute avastusteni. Inimese aju on programeeritud otsima mustreid. Mida rohkem on meil informatsiooni seda suurem on tõenäosus avastada kummalisi kokkusattumusi. Näitena võib tuua 11.septembril 2001 toimunud terrorirünnaku, mille erinevaid versioone ja tõlgendusi on mitukümmend. Inimeste ajupoolkerad on erinevalt koormatud ja erinevate funktsioonidega. Väidetavalt inimestel , kes usuvad saatusesse on aktiivsem parem ajupoolkera, pakkudes mõistetele juhuslikke seoseid. Parem ajupool vastutab kahemõttelisuse mõistmise, huumorisoone ja ka keele peenemate nüansside eest. Vasak ajupool tegeleb reeglipärasuste otsimisega. Selle tõendamiseks tegid psühholoogid katse, pannes katsealused istuma kahe lambi ette, mis suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini
funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel
50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga *Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal Mida me näeme? Mida me ei näe – asju! Me näeme: *Liikumist *Suunda/ orientatsiooni *Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri
Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel.
suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine 42 Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: „uimased,“ saadavad info ajutüvesse * Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni- rakkudele!! 43 Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt 44 * Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades:
Delfiinid võivad läbida 150 kuni 200 miili 48 tunni jooksul. Vee all viibida on harilikud delfiinid võimelised 3 4 minutit (Warnau, 2004; Bahuguna 2010). 4.6 Magamine Delfiinidel on väga ebatavaline viis magamiseks. Uppumise vältimiseks peavad nad püsima piisavalt ärkvel, hõljudes umbes 50 cm sügavusel ja tõustes iga 30 sekundi järel veepinnale hingama. See toimub automaaltselt tänu sellele, et delfiini ajupoolkerad uinuvad kordamööda, ilma et delfiin seejuures üles ärkaks (Downer, 2000; Warnau 2004). 4.7 Ohud ja vaenlased Delfiinide põhivaenlaseks on nende sugulane mõõkdelfiin, samuti teised suuremad vees elavad organismid, nagu näiteks haid. Oma tugevate ja teravate koonude ning hammastega on nad grupiti võimelised haisid eemale tõrjuma. Rohkem ohustavad neid aga kalavõrgud, sest võrku kinnijäänuna ei saa nad hingamiseks pinnale tõusta ja upuvad. Lisaks peetakse
Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: ,,uimased," saadavad info ajutüvesse Sissejuhatus psühholoogiasse 13 * Ajurakud mõjutavad ganglionirakke Sissejuhatus psühholoogiasse 14 Informatsiooni liikumine silmast ajusse * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Sissejuhatus psühholoogiasse 15 * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt. S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes
Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri vormide olemasolu. Teadvuse areng ei ole kumulatiivne. Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“. Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister superior – temporaarne oimu vasak ülemine). Santiago Ramon y Cajal (1852-1934):
erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivõrd sümbolite abil mõtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus. Kui parema ajupoolkera piirkond on kahjustatud, siis sagedamini kaasneb see, et inimene läheb rahutuks, ei ole emotsionaalses mõttes õiges seisus. Need liigutused, mida teeme parema keha piirkonnaga, neid juhib vasak ajupool. Toiminguid vahendatavate protsesside mõttes toimub ristumine. Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot
teabeallikates leiduvaid väiteid ja tõestusi muusika teraapilise mõju kohta. Eesmärgiks on ka välja selgitada muusika peamiselt positiivne, kuid samas ka negatiivne mõju inimestele, nende tunnetele, meeltele ja tegevustele, uuritud on muusika võimet lõõgastada ja motiveerida. 6 1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 1.1. Muusika teekond ajus Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi.
Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul eristatakse otsaju ja vaheaju. Ajutüve moodustavad kesk-, väike- ja piklikaju ning ajusild. Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkveloleku, une keskused, sealt kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Otsaju e suuraju on peaaju suurim osa, mis koosneb kahest omavahel ühendatud poolkerast. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavandamine. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest, mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse
hemosfääri, vaid kuida son okstsipitaalsagar ühelt-teiselt poolt kahjustatud. Et tuleb aalti mahuvad ehk nad töötavad teistmoodi. mõelda ajufuntsioonide asukohale. Ka loomadel-lindudel sarnane. 2 eri kognitivset mudelt.... Anatoomilised iseärasused: ehk kuidas aju asüm tekib. Et kas mõlemad ajupoolkerad on nagu valgef lehes, ja siis hakkabad tead funkid minema vasakule, oas pramela poole. Või siis ...(39M!) vasakul on töölaud korras, aga sportimisel on keeruline, ei saa väga hakkma. Aga hoopis on juba ette ära määäratud, et vasakul on blalval ja paremal on blabla. parema PK tüüP – ei oska end verbaalselt väljenda nii hästi, võib kirjavogu teha, töölaud on
25. Milliseid tegevusi juhivad erinevad aju sagarad? Ajukoor jaguneb selle erinevate funktsioonide tõttu sagarateks, mis on oma nime saanud nende peal asetsevate koljuluude järgi. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar ja kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga. Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega. 26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel? Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem
- Kirjutamise alusel on vasakukäelisi 10% - Käelisus pole absoluutne - Käe alanevad motoorsed närviteed on jämedad olulisema käe juures - Vasakukäelistel on on kõnekeskuste anomaaliad tavalisemad - Kõne asukoht on ajuehituse asümmeetrias olulisem kui käelisus - Pole tõendeid et 70% vasakukäelistest kellel kõnekeskus vasakul nagu suuremal osal paremakäelistel oleks ajukoore ehitus teistsugune - Vasakukäelisel tihti spordis eelis, sest ajupoolkerad on vähem lateraliseerunud, poolkerad suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada Millest käelisus tuleb? Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini
võimaldab rohkem erinevat suhtlust rakkude vahel, need alad on väga intensiivses kasutuses Käelisus: - Ei ole absoluutne - Mehed pigem vasakukäelisemad ja see võib olla seotud hormoonidest. Oleme mõjutatud hormoonide poolt juba emaüsas. - Pole tõendeid et 70% vasakukäelistel on ajukoor paremakäelistest erinev. Kõnekeskus peab olema vasakul. - Vasakukäelistel tihti väike eelis spordis, videomängudes jms sest ajupoolkerad vähem lateraliseerunud, poolkerad suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada. Tuleneb: keskkondlikud teooriad, anatoomilised teooriad, geneetilised teooriad - Keskkond: mõõga kilbi hüpotees – meestel südame kaitse kilbiga slp paremakäelised - Anatoomilised – hormonaalsed teooriad: testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi (pärsib vasaku poolkera arengud, laseb
pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivõrd sümbolite abil mõtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus. Kui parema ajupoolkera piirkond on kahjustatud, siis sagedamini kaasneb see, et inimene läheb rahutuks, ei ole emotsionaalses mõttes õiges seisus. Need liigutused, mida teeme parema keha piirkonnaga, neid juhib vasak ajupool. Toiminguid vahendatavate protsesside mõttes toimub ristumine. Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot
ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!! 1. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2. Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust
suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel toidu püüdmiseks o Kullese algselt külgedel asetsevad silmad tekitavad mononukleaarse nägemise (parem silm innerveerib vasakut ajupoolkera ja vastupidi) o Metamorfoosil paigutuvad silmad selgmiselt-eesmiselt, mistõttu tekib otsevaade ja binokulaarne nägemine (tekitatakse neuronite ühendused mõlema ajupoolkeraga, mõlemad ajupoolkerad saavad signaale mõlemast silmast, tekib 3D kujutis), võimaldades paremini saaklooma leida – neuroneid mitte ei remodelleerita vaid tekiad uued neuronid/ühendused Kõrvad täiustuvad (tekib keskkõrv) Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub Närvisüsteem läbib suured muutused (osa neuroneid kaob, osad tekivad juurde, osad vahetavad märklauda)
Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, arvutamine Kõne tooni muutused ? Ruumilised protsessid Geomeetria, suunataju, kujundite mõtteline pööramine © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 17 Ajupoolkerad on omavahel ühendatud mõhnkeha abil. Mõhnkeha läbilõikamisel (epileptiliste krampide leevendamiseks) saadakse poolitatud ajuga patsiendid, kellel on osutunud võimalikuks uurida vasakus ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete
võimeline? Kui palju peame kõrvalt aitame reguleerida? Kõik piirkonnad ja nendevahelised seosed, arenevad üsna pika aja kestel, väliselt sama tegevuse juhtimine 5, 10, 15 aasta juhtimisel ei ole sama. (aju tegevus pole sama, piirkonnad kujunevad ka teatud aja jooksul). Defitsiitse arengu tasandid/etapid Esmane: ajutüve ja koorealuste moodustite vähene aktiivsus. Aistingute/tajude vähesus: mingi asja tähendus/olulisus peab olema lapsel märgatud, et ta tahaks seda nimetada. Ajupoolkerad ei tee koostööd küllaldaselt. Tajutavat nimetada, ära tunda, Teisesed: -parema ajupoolkera aeglnae /defitsiitne areng -koostöö puudulikus ajupoolkeradel -Vasaku ajupoolkera aktiivsuse defitsiit, sh alakone Nt kui laps peab hakkama ise reguleerima enda tegevust, siis sellega on neil raskusi, seal tuleb välja, kes on nt vaimse alaraneguga. Kõnetegevuse juhtimine ajus Kus ja mis on kõne juhtivad piirkonnad? Ajukoores on tänappäeval välja selgitatud vähemalt 6 piirkonda
koed, siis rakk, organellid, molekulid, aatomid, elementaarosakesed jne. Nagu näha on kujuneb inimene ( kui tervik bioorganism, kellega me igapäevaselt suhtleme ) välja alles kõige kõrgemal biotasandil. Ilmselt loovuse protsessid ajus saavad toimuda samuti ainult väga kõrgel seostetasandil. Näiteks teaduslikud uuringud on näidanud seda, et inimestel, kellel esinevad väga kõrged intellekti näitajad, on nende ajupoolkerad omavahel seotud tihti väga suure mõhnkehaga ( see viitab väga suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku )
koed, siis rakk, organellid, molekulid, aatomid, elementaarosakesed jne. Nagu näha on kujuneb inimene ( kui tervik bioorganism, kellega me igapäevaselt suhtleme ) välja alles kõige kõrgemal biotasandil. Ilmselt loovuse protsessid ajus saavad toimuda samuti ainult väga kõrgel seostetasandil. Näiteks teaduslikud uuringud on näidanud seda, et inimestel, kellel esinevad väga kõrged intellekti näitajad, on nende ajupoolkerad omavahel seotud tihti väga suure mõhnkehaga ( see viitab väga suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud
koed, siis rakk, organellid, molekulid, aatomid, elementaarosakesed jne. Nagu näha on – kujuneb inimene ( kui tervik bioorganism, kellega me igapäevaselt suhtleme ) välja alles kõige kõrgemal biotasandil. Ilmselt loovuse protsessid ajus saavad toimuda samuti ainult väga kõrgel seostetasandil. Näiteks teaduslikud uuringud on näidanud seda, et inimestel, kellel esinevad väga kõrged intellekti näitajad, on nende ajupoolkerad omavahel seotud tihti väga suure mõhnkehaga ( see viitab väga suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku )
annaabi.ee 
