Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud.
Meedia peidetud ohud Meedia on kasutusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohaltolulisis protsesse. Meedial on palju erinevaid rolle, mida ühiskonnas täita ning informatsiooni kiire ja laialdane levik pakub inimestele palju võimalusi, kuid nendega kaasneb ka palju negatiivseid külgi. Millised on meedia rollid ning nendega kaasnevad võimalused ja ohud? Meedia peamine roll on info edastamine, mida tänapäeval tehakse aina rohkem kasutades digimeediat
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väg...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väg...
Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on tegelikult perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus Ajakirjandus seostub klassikaliselt eelkõige uudiste loomise protsessiga Massimeedia on see on meediast, mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi nimede ja nägudeta mass. Sõnum on suunatud publikule ühepoolselt ja meediumite kaudu Massimeedia kaudu ei levi ainult tõsine ja online info, vaid suure osa sellest moodustab ka meelelahutus Meedia ülesanded: · Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, st ühiskonna osade sidumine. · Kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning neile vastavaid käitumisviise ehk sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundada avalikku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades toimuvat
Aktiivne kommunikatsioon on teadlikud märgid, mis on nimme kellelegi suunatud, et tahtlikult mingit infot edastada: minu kõne audtiooriumi ees. Passiivne kommunikatsioon ei ole otseselt mõeldud mingit kindlat infot andma, tema tekkepõhjus on muu, kuid kui tema teele satub mõni tõlgendaja, võib ta sellest enda jaoks siiski mingit kindlat infot välja lugeda: painduvad puuoksad informeerivad möödujat tuulest. Kommunikatsiooni, märgisüsteemide ja meediumite seos. Kommunikatsiooni uurimisel huvitavad semiootikuid väga meediumid, mille vahendusel kommunikatsioon aset leiab (kommunikatsiooni- ja meediasemiootika on omavahel tihedalt seotud). Kasutatavast meediumist ja selle arenguastmest sõltub see, milliseid märgisüsteeme kommunikatsioonis kasutatakse, millised märgisüsteemid on kommunikatsioonis aktuaalsed. Eri ajastutel ja eri kohtades on meediumid võimaldanud kommunitseeruda erinevalt. Kommunikatsiooni toimimiseks me vajame meediume
Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus Intermeedium- implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel Vana meedia- eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse Uus meedia- luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutis “Kultuurikiht”- kultuuri tekstitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt
otsivahenditele ja hõlbustada kasutamist haridus- ning teadustööd tegevatele ringkondadele. Digitaalraamatukogud annavad meile võimaluse kasutada ka neid dokumente, mida füüsilises vormis dokumentidena võib olla ei eksisteerigi. Ja nüüd ma tooks välja virtuaalraamatukogude plussid ja miinused. Digitaalraamatukogude plussid/iseloomulikud jooned: sisaldavad eri tüüpe, erineva tasemega, erineval hulgal ressursse erinevate meediumite kujul; vähendavad järsult füüsilise ruumi vajadust, mida füüsilise raamatukogu puhul arenguks vaja; võivad paikneda ükskõik kus ja võivad mitmetel juhtudel olla üles ehitatud nõnda, et saaksid teenindada nii kohalikku kasutajat kui maailmakasutajat. Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust võivad virtuaalraamatukogu kasutajad koostada oma isiklikke kogusid ja oma isikliku raamatukogu ruumi võrgus ja luua oma töökeskkonna, pakuvad erinevaid ressursse, mis võivad paikneda
meediakunsti kreatiivsete tehnoloogiate kaudu annab kunstnikule varasemast rohkem kombineerimisvõimalusi ning vabadust. See omakorda tähendab, et tõenäosus, et kunstniku mõtteid analüüsitakse ja mõistetakse nii, nagu ta seda soovib, on suurem. Publiku jaoks tähendab see aga eredamaid emotsioone ning võib-olla ka äratundmist. Kreatiivse tehnoloogia kiire arengu juures jääb vaid soovida, et kunstnikud jätkaksid meedias oma kaasaegsete meediumite kombineerimist ka traditsiooniliste kunstidega ning ei unustaks kunsti algupärast olemust. Traditsiooniliste kunstide ja nende meetodite all pean eelkõige silmas maalimist, joonistamist, skulptuuri, graafikat ja nende alavorme, mis on kõik seotud käelise tegevusega, et mitte öelda käsitööga. Traditsiooniliste meetodite kasutamine ja tehnoloogiliste vahenditega liitmine on kindlasti oluline nii kunstnikele kui ka publikule
psühholoogiliste vajadustega ning klientide taustade tundmisega. (Wright jt 1984:9) Ameerika Turundus Assotsatsioon (American Marketing Association) defineerib reklaami järgmiselt: reklaamiks võib pidada mis tahes tasustatud vormis mitteisikulise ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. (Ibid.) 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain. Alapeatükis 1.2. kirjutatakse reklaamidisainist ning reklaami eri liikidest, täpselt nendest mida liigitatakse meediumite järgi. Reklaame saab liigitada erisuguste tunnuste järgi, iga liigitus tehakse omal eesmärgil (Roose 2002: 22). Autorid on otsustanud valida reklaamid, mida liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, 6 raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam (Roose 2002: 22). Keskendutakse kolmele eri liigile: post-, tele- ja raadioreklaamid.
tõlgendusele on Vladimir Nabokov ise käsikirja kirjutanud. Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid. Ning kes julgeks väita, et "Lolita" filmid pole iseseisvad kunstiteosed? Romaaniga kõrvutades justnimelt seda nad on. Filmidel on oma elu ja oma väärtus. Nii romaan kui filmid jutustavad meile oma visiooni Lolita ja Humberti saatusest. Nii mõneski mõttes täiendavad linateosed ja raamat teineteist. See, et üht ja sama lugu on võimalik jutustada väga erinevate meediumite abil, tugevdab neid suuri narratiive, mille najal meie maailmamõistmine üleüldse püsib. Seda mõtet ning ettekande lõppu sobivad illustreerima suurepäraselt Humberti viimased laused Vladimir Nabokovi romaani lõpus "...Mõtlen nüüd ammu väljasurnud loomadele ja inglitele, tuhmumatute värvide ja prohvetlike sonettide saladusele, otsin pääsu kunstis. Üksnes niisugust surematust me ju võimegi loota, mu Lolita." (Vladimir Nabokov, "Lolita", lk 253)
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline
tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb) Kohaspetsiifiline teater – lavastus seotud kindla paiga, ruumi või hoonega. Arvestatakse koha eripära, Koht ise on argument lavastuse loomiseks – selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms Meedium – vahend, vahendaja Meedia – massiteabevahend Multimeedialisus – mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst/etendus Intermeedium - Implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel • Vana meedia – eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse. • Uus meedia – luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutites. •“Kultuurikiht” – kultuuri teksitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt
ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet. Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise, kompimise pikendus. Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud
toimimisse. Internet kui selline ei eksisteeri kusagil juriidilise isikune ega allu ühelegi rahvuslike seaduste kogumile või määrustele, kuid kasutajad siiski vastutavad seaduste ees nii oma kodumaal kui väljaspool. Hoolimata sellest, et Internetti juba tõenäoliselt loetakse massimeediumiks, on selle levik piiratud ja funktsioonid pole veel selgelt määratletud. 11. Meediumide erinevused: vabadus vs. kontroll. Meediumite erinevusest üldiselt: 1) Tänapäeval on meediume üksteisest tunduvalt raskem eristada kui varem mõned meediavormid levivad nüüd erinevate kanalite kaudu, mis vähendab vormi ja kogemuse algset ainulaadsust. Nt filmi on võimalik kätte saada mitme kanali kaudu (televisioon, kassett, Internet jm). 2) Digitaliseerumisel põhinev tehnoloogiline lähenemine tugevdab eelnevat protsessi. Selged piirid
Mida on vaja teha selleks, et Kommunikatsiooni protsessi moonutused sidekanalites tehnilised ja füüsilised aspektid - oleks võimalikult väikesed ja info, sõnum (Shannon; Weaver); et moonutatud signaale oleks Meediumi ja sõnumi tasand (lk.36), võimalik osaliseltki situatsioon mõjutab sõnumi dekodeerida? vastuvõttu (Bandura). Funktsionaalse analüüsi Meedia sidustamisfunktsiooni juures on keskne aspekt analüüsitakse eraldi meediumite ja tähele panna,, mis tasandite lõikes. AGA nt ühiskonnas ikka ja jälle süsteemiteoreetilises lähenemises kordub ning küsida, millist oluline Vastuvõtja roll. Kui rolli see ühiskonnas täidab. vastuvõtja tõlgendab Ja ka "Kuidas panustavad kommunikaatori tegevust kui ühiskonna osad ühiskonna tähendusliku sõnumina, on tegemist stabiilsusesse?" kommunikatsiooniga (lk 64)
suurenevad reklaamikulutused enim online-reklaamis. Pärast üllatavalt tugevat 2010. aastat, kus ülemaailmsed reklaamikulutused kasvasid 4,9 protsenti, prognoosime me kolmel järgneval aastal reklaamikulutuste aastast kasvu vahemikus 4,6 5,2 protsenti, kirjutas agentuur oma koduleheküljel eelmise aasta lõpus. 2008. aasta taseme peaks reklaamiturg saavutama 2012. aastal. Online-reklaam kasvab tänavu selle prognoosi järgi 16 protsenti, mis on meediumite lõikes suurim tõusja, vahendab prognoosi Economisti veebikülg. See võrdlus ja järgmised on toodud 2007. aasta ja 2011. aasta vahel.Samuti tõusevad tänavu reklaamikulutused televisoonis, kannustatuna suuresti uutest esilekerkivatest turgudest, kus televisoon on domineeriv meedium ja reklaamikanal. Välireklaamis peaks tänavuse aasta kulutused jääma 2007. aastaga võrreldes võrdseks Aastane kulutus printreklaamile langeb aga ühe protsendi võrra
MAALIMISE ABIVAHENDID Akvarellide puhul on abiks sketside joonistamise tarbed, valge rasvakriit (valgete kohtade märkimiseks maalil), käsn, hambahari, sool, alkohol, vatipadjad, salvrätikud, kraapimisnuga, maalriteip sirgete servade kujutamise jaoks, föön. Kõikide nende asjadega saab kaasa aidata maalimisele kas eriefektide tekitamise näol, paranduste tegemise lihtsustamise näol või muul moel. Õlivärvidega töötamisel tulevad kasuks kõikvõimalikud topsikud meediumite segamise jaoks, hambaharjad, puhtad kaltsud, söepliiatsid visandamiseks ja käsnad. Akvarelli paber Kõige kvaliteetsem on puuvillakaltsudest käsitsi valmistatud akvarellipaber, millel on omapärane ja hea pinnatekstuur. See on muidugi kallis ka. Tööstusliku paberi puhul jälgida, et tekstuur ei oleks liialt tuim. Kuumpressitud (HP) paber on peaaegu ilma pinnatekstuurita (kornita). Sobib piltidele, kus on palju peeneid detaile. On üsna libe.
üksikjuhtumites sarnanevad autori ja vanaema meediapäevad üksteisega. Ema ja peretuttav on üksteisega võrreldes üsna sarnased, kuigi ema puhul on näha, et tegemist on suurema meediatarbijaga kui seda on peretuttav. Meediaharjumused on erinevad ning seda näitas ka ühe pere meediatarbimiste ning – harjumuste jälgimine ning analüüsimine. Kui üks pereliige tarbib ühtmoodi, ei saa eeldada, et nii teeb ka teine pereliige. Sarnaseid jooni võis leida mõne pereliikme vahel tarbitavate meediumite valikul ning eelistuste tegemisel. Eelduste kohaselt leidus ka selliseid meediakanaleid, mille kaudu mõni pereliige ei omasta informatsiooni, näiteks raadio või internet. Sellegipoolest võib öelda, et põhjalik ülevaade sai ühe pere meediapäevast antud ning tulemused ei olnud küll väga ootamatud, kuid panevad mõtlema, kas oleks põhjust enda –autori– meediatarbimist muuta mitmekülgsemaks.
17. sajandil hakati lisaks raamatutele trükkima ka ajalehti. Fotograafia tekkis1840ndatel aastatel. Film tekkis 1895. aastal. Seoses elektri kasutamaõppimisega 19. sajandil tekkis ka rida uudseid infoedastusmeetodeid. Aastal 1867 leiutas Bell telefoni. Info edastamine ühelt inimeselt teisele lõi eelduse massikommunikatsioonitekkeks. Massikommunikatsiooni ehk massimeediumi - mingi info edastamist korraga paljudele tarbijaile. ● Trükkivate meediumite alla kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raamatud ning muud trükitud materjalid. Elektronmeediumite alla kuuluvad raadio ja televisioon. Infotöötluse võib jagada neljaks: info sisestamine, info säilitamine, info teisendamine info väljastamine. Moodsa arvutus- ja infotöötlustehnika aluseks on kolm põhimõtet:
Eristatakse statistilisi, väljavõtu- ja muid vigu. Juht on uurijast enam seotud 2 järgneva etapiga: 4.1. Infovajaduse määratlemine. See on etapp, milles infot vajava juhi osalemine on väga tähtis. Uurimuse teostaja aitab juhil defineerida probleemi,selgitada tausta, alternatiivseid tegevussuundi ja uuringu kasutamisvõimalusi. Edutute turu- uuringute põhjuseks on enamasti ebaõnnestumine just sellel etapil. Näide: Üks pakendifirma viis oma meediumite kohta läbi uuringu, mille eesmärgiks oli reklaami tõhustamine, et parandada kahanevat turuosa. Uuring teostati väga korralikult, kuid sisult oli see kasutu.Tegelikult peitus probleem hoopiski selles, et tarbijad eelistasid kergemat pakendit. Hoolikama analüüsimise ja kaalutlemisega oleks tegeliku küsimuse võinud ära tunda juba alguses ning korraldada tulemusrikkama uuringu. 4.2. Eesmärkide ja infovajaduse täpsustamine.Et välja selgitada turu-uuringu
See tekst on siiski mõeldud koreograafidele ja tantsijatele, kes soovivad hetkeks oma tööst eemalduda, seda kõrvalt vaadata ja analüüsida, strateegiate loomiseks, et märgata, teha valikuid, kuidas oma loomingulisi ideid koreograafi ja tantsijana realiseerida. Tantsu loomine on keeruline protsess, samuti ka selle analüüs ja tõlgendamine, eriti olukorras, kus tantsupraktika nii kiiresti muutub ja teiseneb. KOMMUNIKATSIOON TANTSUS Tantsus on olulisimaks meediumite sidusus (nexus) Meedium on see, millest nähtus koosneb, millest ta tehtud on ja millena ta vaatajat kõnetab. Tantsu peamiseks meediumiks on liikumine (movement), kuid olulised on ka teised koostisosad (tantsija, muusika, ruum). NB! Kas tantsija on lihtsalt sammude esitaja, liigutuste presenteerija? Kas tantsija on meediumi koostisosa, millest liikumine sündis? Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel
lugeja kirjanduskogemusi ja loetavat teost. Zanr ütleb ette kavatsetava lavastuse põhilaadi. Zanriteks jaotatakse - temaatilise tasandi järgi kujutatav eluvaldkond: nt ajalooline draama - tunnetuslik haare nt lühinäidend, kvantitatiivne tunnus - aksioloogiline tasand hinnanguline suhtumine kujutatavasse, nt komöödia - kunstilise modelleerimise tasand mudeli loome viis, üksik-üldise vahekord. Multimeedialisus mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst või etendus. Multimeedialine suhtlus on liitteksti loomine, edastamine ja tõlgendamine. Sellel on meedia tehnoloogiline ja kultuuriline aspekt. Multimeedia laval avaldub live-kaamera ja ekraanina: onstage- või offstage-ruum kujutatud, vahendatud tegevus, kohalolek või kohaloleku puudumine. Live-kaamera loob vahetu toimumise illusiooni, nihutab lavapiire, kommenteerib lavategevust ja on dokumentaalne. Kultuur on multimeedialine talle on omane
ei pea tõestama vahetut konflinkti jumalatega. *Šamaan – traditsioonilistes ühiskondades ei ole nende staatus väga kõrge. Neil ka eriline riietus, nad peavad rituaali ajal tõestama,et neil on kokkupuude jumalatega. *Meediumid – ajutised spetsialisid, nad on spetsialisid ainult siis, kui neil on vahetu kontakt jumalatega. Ta on passiivne, saab sõnumeid üleloomulikust maailmast. Ta ise pole enne midagi selleks spetsiaalselt teinud. *Prohvetid – üks meediumite alaliik, saab nägemuse, ütleb edasi, mis tal kästi öeldi jumalate poolt- Need sõnumid kutsuvad üles usuuuendustele. Ei saa ise sundida end jumalatega suhtlema. Rituaalid 1. Siirderiitused. Kui inimene või kultuuriline grupp liigub ühest seisundist teise. -Separatsiooniriitused -Üleminekuriitused -Ühinemisriitused Seostuvad inimese sünniga, täiskasvanus saamisega, abiellumisega jne. Klassikaline. 2. Intensiivistamise riitused. Viiakse läbi mingi kriisi ajal
ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas
Reklaam on ka erinevate suhtlusvormide kasutamise tulemus. - reklaami kaudu informeeritakse avalikkust. - Reklaam on kommunikatsioonivorm. Hea reklaami oluline aspect on õige meediumi valik, mis sõltub taas sõnumist, vastuvõtjast ja -käsutada olevast eelarvest. Eristatakse siseseid ja väliseid meediume. Sisesteks meediumiteks on reklaamivahendid, mis on olemas või milliseid saab hõlpsasti valmistada: voldikud, brozüürid, posterid, kuulutustulbad, kirjad jne. Väliste meediumite all mõeldakse ajakirjandust, raadiot, televisiooni ja internetti, siia kuuluvad ka teiste organisatsioonide väljaanded. Reklaamivahendi valikul peaks organisatsioon esitama endale küsimused: - kas mediumi olemus ja sisu on kooskõlas edastatava sõnumiga? - Kas valitud medium jõuab sihtgrupini? - Milliseid meediume võib kasutada koos? - Kas valitud meediumid ilmuvad edastatava sõnumi jaoks soodsal ajal? - Kas niisugused reklaamvahendeid on varem kasutatud?
kohaldatud mingisuguse kindla aja ja koha kultuurile ning sümbolitele. Näiteks muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat hoopis ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Kuid nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Näiteks sarnased lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid ,,rohtudega eri hädade vastu". Selline lugu sarnaneb väga samaani klassikalise tekkelooga. Raamatus ,,Shamanism"
kohaldatud mingisuguse kindla aja ja koha kultuurile ning sümbolitele. Näiteks muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat hoopis ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad 11 selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Kuid nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Näiteks sarnased lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid ,,rohtudega eri hädade vastu". Selline lugu sarnaneb väga samaani klassikalise tekkelooga. Raamatus ,,Shamanism"
Kuningas astub sisse ning näeb nägusat sõjameest ja kaunist heledajuukselist tütarlast. Sõjamees osutus Tõotatud maa kuningapojaks. Pärast sõbralikke tervitusi tunnistab ta, et on Cormaci oma riiki meelitanud ja soovib nüüd teda autasustada. Ta kingib Cormacile võlukausi, mis eristab tõde valest ja hõbedase oksa. Selline tuntud Iiri saaga sarnaneb veel väga paljude teiste rahvaste juttudega. Näiteks sarnased lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid „rohtudega eri hädade vastu“. Selline lugu sarnaneb väga šamaani klassikalise tekkelooga.
annaabi.ee 
