Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia peidetud ohud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Meedia peidetud ohud Meedia   on   kasutusmõiste   erinevate   meediumite   kohta,   mis   reguleerivad   ühiskonna   arengu seisukohaltolulisis protsesse. Meedial on palju erinevaid rolle, mida ühiskonnas täita ning informatsiooni kiire ja laialdane levik pakub inimestele palju võimalusi, kuid nendega kaasneb ka palju negatiivseid külgi. Millised on meedia rollid ning nendega kaasnevad võimalused ja ohud?  Meedia   peamine   roll   on   info   edastamine,   mida   tänapäeval   tehakse   aina   rohkem   kasutades digimeediat. Selle plussiks on võimalus piiramatus hulgas infot kiiresti jagada, seda uuendada, saada kohest   tagasisidet   ja   lugejate   arvamust   ning   üldkokkuvõttes   on   see   odavam   ja   mugavam   kui trükiajakirjandus. Digimeedia kasvava populaarsusega kaasneb aga palju probleeme. Tihti ei kontrollita kogu   teavet   ja   seetõttu   levib   järjest   rohkem   valeinformatsiooni.   2019.   aasta   JournoLink’i   uurimuse kohaselt usub 45% Suurbritannia elanikest, et kohtab võltsuudiseid veebis iga päev. Kohese tagasiside halvaks küljeks on peamiselt kommenteerijate anonüümsus, millega kaasnevad konstruktiivse  kriitika kõrval paljud negatiivsed, halvustavad ja ebavajalikud kommentaarid.  Teiseks suureks meedia rolliks on meelelahutuse pakkumine. Meelelahutuse eesmärk on pakkuda naudingut ja rõõmu, see toob inimesi kokku, toob meis välja emotsioone, paneb meid mõtlema ja annab võimaluse   ennast   väljendada   või   leida   inspiratsiooni.   Meelelahutuse   halvaks   küljeks   on   vähenenud emotsionaalne reageerimine vägivallale, mõrvale, seksuaalaktidele jne. Erinevad meelelahutuse žanrid, näiteks  filmid  ja  raamatud,  loovad  moonutatuid  arusaame elust, suhetest ja väärtustest  ning panevad inimesi endast halvasti mõtlema. Meedia ja meelelahutuse mõju noortele võib olla eriti kahjulik. Daniel J. Flannery ja Mark I. Singer`i poolt läbiviidud uuringu kohaselt on 92% teismelistest internetis iga päev, mille tõttu puutuvad lapsed vägivallaga kokku mitme erineva meedia kaudu. Öeldakse, et 18-aastaseks saades   on   noored   telekas   näinud   umbes   16   000   mõrva   ja   200   000   vägivallaakti   ning   sellega kokkupuutumine võib kahjustada noorte emotsionaalset ja vaimset arengut. Kolmas   meedia   roll   on   pakkuda   inimestele   võimalust   ennast   vabalt   väljendada   ja   suhelda inimestega ilma piiranguteta. See käib kaasas kommunikatsiooni- ja sõnavabadusega. Selleks kasutatakse erinevaid   sotsiaalmeediarakendusi,   näiteks   Instagram,   Facebook,   Twitter,   Reddit   ja   Snapchat.   Need rakendused   annavad   võimaluse   luua   uusi   tutvusi   üle   kogu   maailma,   jagada   oma   huvisid,   leida inspiratsiooni, luua sisu ning selle eest ka kasumit teenida. Pääs internetile ja sotsaalmeediale on noortele väga kasulik ja see on nad teinud palju informeeritumaks kui varasemate generatsioonide noored. Kõikide nende   positiivsete   võimalustega   kaasneb   meeletult   palju   negatiivseid   külgi.   Sotsiaalmeedia   annab platvormi küberkiusamisele, ahistamisele ja jälitamisele. Pidev sotsiaalmeedia jälgimine tekitab stressi, depressiooni,   ärevust,   kehapildiga   seotud   probleeme,   internetisõltuvust,   söömishäireid   ja   unehäireid. Sotsiaalmeedia mõjutab kahjulikult kõige rohkem kergesti mõjutatavaid noori, eriti tüdrukuid. Meediat   jälgides   peab   olema   väga   ettevaatlik.   Peab   kontrollima,   et   info,  mida   levitatakse   on usaldusväärne ning et postitused, mis ise postitame, ei tee kellelegi liiga ega ei sisalda isiklikku infot,


mida võidakse hiljem meie endi kahjuks kasutada. Paljusid meedia negatiivseid külgi ei pane me kohe tähelegi, vaid märkame nende tagajärgi ajapikku. Sellele vaatamata pakub meedia palju häid võimalusi, meelelahutust ja kiiret viisi leida igasugust vajalikku informatsiooni.
Meedia peidetud ohud #1 Meedia peidetud ohud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lis S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa. Kuna sihtgruppide suhtumine ning kogu ühiskondlik kontekst, milles organisatsioon tegutseb, pidevalt muutub, on ka seni ülimalt õnnestunud kommunikatsiooni ning hea imago puhul ettevalmistava analüüsi ülesanne selgitada välja potentsiaalsed ohud ning toimuda võivad muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid. Eelanalüüs on suhtekorralduse mõistes pidev süstemaatiline info kogumine erinevate situatsioonide kirjeldamiseks ja mõistmiseks ning sihtgruppe puudutavate eelduste kontrollimiseks eesmärgiga võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni

Suhtekorraldus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime:

Foneetika
Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

Uurimistöö
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
29
docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

*enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: antakse edasi terve hulk infot, mida me muidu ei ole vimelised kätte saama. Meedia on valikuline - ta selekteerib välja ja kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol: Mned meie hoiakutest baseeruvad lihtsalt kogemusel, st kui me korduvalt kohtame

Psühholoogia
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.

Tarbimissotsioloogia
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

koolihirmu raviks tuleb koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemse käitumisega õpilasele tugiisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja), millele peaks võimaluse korral lisanduma vanematega tehtav koostöö. 3.1 Koolivägivald Vägivald koolis on igapäevane nähtus, mille mõne vormiga on peaaegu igaüks kokku puutunud. Koolivägivald on väga levinud, kuid meie ühiskond tahab seda sageli maha vaikida. Meedia põhjal võib tekkida arvamus, et põhilised probleemid seostuvad õppimisega. Õpilased ise peavad aga koolielu kõige olulisemaks probleemiks just vägivalda. Koolivägivald on terav probleem nii Eestis kui ka teistes riikides. Õpilased veedavad suurema osa päevast koolis ja seetõttu peaks kool olema turvaline koht. Kiusamist peetakse agressiivse käitumise alaliigiks. Agressiivne käitumine on tahtlik kahju ja haigettegemine või ebamugavuse valmistamine. Kiusamise

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun