Meedia ühiskonna kohtumõistja ? Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame. Meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes . Juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes sellest , mida oleme kuulnud või näinud televiisori , raadio või interneti vahendusel . Kas sellest võib järeldada ,et infotehnoloogia on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga, mis valitses pool sajandit tagasi .Võibolla ! Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme : olgu see siis Elu24 või Postimees . Aga üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati , olgugi, et me seda ise tähele ei pane . Tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu enam ette ilma interneti ja
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb. Kui ollakse selgusele jõutu
Iraaki sõja toetus oli 2003 aastal hiiglaslik. Alles mitmeid aastaid hiljem hakkasid ameeriklased aru saama, et tegelikult polnud iraaklased milleski süüdi, vaid meedia oli puhunud asja liiga suureks. Toetus sõja suhtes langes kiiresti ning hakati nõudma, et väed tuuakse sealt ära. Meedia on võimas relv, mille valel kasutamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Meedia mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Tänu kiirele infotehnoloogia arengule on võimalik hoida ennast kursis maailmas toimuvaga pidevalt. Uudised jõuavad ühest maailma otsast teise minutitega või isegi sekunditega. Tehnoloogia arengu tõttu on paranenud inimeste üldine informeeritus ning avardunud nende silmaring, mis mõjutab nende igapäevaelus langetatud otsuseid. Demokraatlikes riikides peab olema meedia erapooletu ning adekvaatne. Teoorias peaks see nii olema, kuid praktika on näidanud, et alati nii see ei ole, sest tihti on mängus meediakompaniide
mahus kasutamata. Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas. Aga sellest hoolimata tõestas meedia nende sündmuste käigus oma jõudu, aga ka mõjutatavust. Üks valdkond, kus meedial on väga suur roll ja mõju, on poliitika ja eelkõige valmiseelne võitlus. Tavaliselt hakkab meedia vahendusel valimisvõitlus peale juba aastake enne valimisi. Kõik erakonnad üritavad meediasse sokutada vastaseid mustavat ja ennast ülistavat infot. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid. Erakondade juures on terve rida inimesi, kelle üheks ja ainsaks ülesandeks ongi meediaga tegelemine. Paljud erakonnad on loonud lausa oma meediakanaleid, et edastada saaks ainult endale soodsat infot. Tööle meediaga panustatakse väga palju aega ja vahendeid, sest ainult meedia abil on võimalik võita valimisi. Loomulikult mõjutavad inimeste valikuid ka muud tegurid,
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas. Tänapäeval on meedial kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mis tänapäeva telev
Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näiteks kui 15. aprillil toimus Bostoni maratonil plahvatus teadsid sellest kohe need, kes olid parajasti arvutite, televiisorite ees või kuulasid raadiot. Paljud inimesed nägid õnnetust ka otseülekandes ja rääkisid toimuvast oma lähedastele. Ka mina olin sel õhtul arvuti taga ning nägin uudist, et toimus plahvatus. Lülitasin teleka CNN'i peale ning nägin, et ka seal räägiti, mis toimus ja näidati plahvatust
Ei ole ühtset teooriat meedia kohta. Meedia võib olla üks vastik nuhtlus, mis igapäevaselt üritab meile "pähe määrida" tooteid, mida me tegelikult ei vaja, aga kasutame, sest oleme meedia kaudu saanud teada selle "kasulikkusest". Kuid meedia võib olla ka meile informatsiooni allikaks, mida vajame oma igapäeva elutegevuseks. Iga päev inimesed näevad miljoneid reklaame, tuhandeid telesaateid ning kuulevad mitmeid ja mitmeid raadioedastusi. Kindlasti ei saa kõike meedia pakutut tõepähe võtta, kuid siiski osa sellest on meile vajalik. Ja kas siis ei ole mitte vahest tore lugeda või kuulda, kui "idülliline" või "rikutud" keegi on? Kuid ega meedia siis ainult hulk reklaame pole. Meedia võib olla veel informatiivse kui ka meelelahutusliku sisuga. Ning tegelikult ilma nendeta me ei oskakski enam olla. Üks väga levinud meediaharusi on reklaamiv meedia. Me kõik näeme iga päev reklaamiva meedia produkte. Me tarbime asju, iseendale aru andmata, miks me seda teeme. Me l
Tants meedia taktikepi järgi ,,Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, kolm-kaks ... Võtame uuesti. Võtame seni, kuni telerite ees istuvad silmapaarid on pahupidi ja mõistus nüri. Laseme lihtsurelikul süüa reklaamivahtu. Laseme lõputult!" Aki Kaurismäki filmis ,,Mees ilma minevikuta" sõnastab üks elu rataste vahele jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid kõik see on li
Meedia negatiivne mõju inimesele Meedia mängib suurt rolli inimeste igapäevaelus. Tänasel ajal ei ole võimalik elada päevagi üle, kus ei puutuks kokku meediaga. Kõik meie otsused, teadmised saavad mõjutatud meedia poolt, kuna see saadab meid igal ajahetkel. Meediatööstuse alla kuulub näiteks reklaamindus, televisioon, ajakirjandus, raadio jne.. Kuna see on meie ümber enamuse osa ajast, mõjutatakse selle kaudu inimesi väga palju. See on selge, et meedia mõjutab inimesi. Selle kaudu on võimalik muuta inimeste arvamusi, otsuseid, heaks arvamisi jne.. Näiteks kasutatakse meediat propagandana. Venemaal on propaganda kasutamine täiesti tavaline. Televisioonis ja ajakirjanduses väidetakse, et Ukraina andis end vabatahtlikult Venemaa käe alla. Putin niiöelda päästis Ukraina kriisist ning inimesed usuvad seda. Kindlasti on seal ka inimesi, kes teavad, mis tegelikult toimub, kuid teisele inimesele on väga raske vastu väita tema tõekspida
kättesaamine lihtsamaks. Praegusel hetkel on meil olemas juba nutitelefonid milles on olemas raadio ja ka internet ning kindlasti pole kaugel ka aeg kui võid telefonist vaadata ka televiisorit. Mida enam tehakse inimestele kättesaadavaks massimeedia seda enam ka inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav, selleks pole vaja kuhugi minna ega eraldi aega võtta, et ennast massimeediaga kurssi viia. Mida enam on aga on aga inimesed huvitatud meediast seda enam pingutavad selle nimel ka erinevad uudiste allikad, et võita endale rohkelt lugejaid. Kas sellega puutuvad uudiste allikad aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond? Igal inimesel on oma mõttemaailm ja oma arvamus. Kuid enamuste inimeste arvamust on võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood
seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele paneb punkti muidugi enne valimisi toimuv postkasti propaganda. Vähemalt saab kütte materjali, kuigi need ka eriti põleda ei taha. Peamine infojagamine käib minuarust foorumites
Usun, et enamus minuealisi noorukeid suudavad vahet teha reaalsusel ja fantaasial ning sellel, mida tohib teha ja mida mitte, kuid kahjuks leidub ka erandeid. Meedias-internetis pidevalt reklaamitakse serveripõhist sõja mängu ,,Counter Strike". See mäng tekitab noortes sõltuvust, ning nad tihtipeale unustavad ennast mängima ja ei pane tähele näiteks, kui vanemad nendega räägivad jne. Ka see tekitab pingeid pereelus. Näiteks, kui vanemad üritavad last seda mängu mängimast keelata ja nii edasi. Jälle on olnud meedia mõju pereelule negatiivne Vanemad peaksid rohkem oma võsukestele tähelepanu pöörama ehk siis jälgima, kui palju aega veedetakse televiisori taga ja mida jälgitakse. Kui lapsel puudub moraalitaju, siis pole mingi ime, et minnakse tänavale järgi tegema, mida filmis nähakse. Huvitav, miks keegi ei järgi videotele kehtestatud vanusepiiranguid? See tuleneb ilmselt vanemate õpetustest,
Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem raske seda pilti oma silme eest kaduma m
lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid, omastades samu mõtteid ja teadmisi. Lastes end ahistada igal vabal minutil. Järeldusi ei ole vaja teha, sest need tehakse meie eest. Oma mõtteid ei ole vaja kasutada, need võib alla suruda. Vabalt! Kogu info, mis meile edastatakse, läbi teleekraani, raadio, ajalehtede, on juba teiste poolt valmis mõeldud ja kasutamiseks kohe kõlblik. Otse ahjust, soe ja meeldiv, ise ei ole vaja midagi küpsetada. Ainult seedida on vaja. Oleme harjunud sellega, et kõike, mida näeme, kuuleme ja loeme, ei tasu võtta tõe pähe. Aga siiski,meie,kui tarbijad,usume naiivselt ,et üks või teine asi on parem.Nii ju väidavad ettevõtted ,kes pakuvad teenuseid ja kaupu. Mida odavam on hind, seda rohkem me tarbime ,sest see on ju ratsionaalsem! Miks peaksime soetama viis korda kallima asja kui saame selle kaks ühe hinnaga? Tundub ahvatlev ja kutsub ostma aga tark inimene analüüsib. Analüüsib
Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuuri käsitlev sea
Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Käesoleva töö koosneb kolmest suuremast osast: teoreetilises osas anname ülevaate mõju mõistest ja sellest, kuidas erinevate Eesti kasvatusteadlaste ja meediaspetsialistide hinnangul mõjutab meediast nähtu lapse arengut. Töö metoodika osas kirjeldame läbiviidud küsimustikku ja selle valimit. Töö empiirilises osas anname edasi meie poolt läbiviidud analüüsi tulemused teemal, mida gümnaasiumi noored arvavad multifilmiknagelaste käitumise mõjust nende elule. 3 1. TEOREETILINE TAUST 1. 1Mõju mõiste Käesolevas töös tahame teada, milline on olnud multifilmi kangelaste mõju gümnaasiumi
Inimene on sotsiaalne olend ning kui ta ei saa oma sotsiaalseid vajadusi niiöelda päriselus rahuldatud, siis otsibki ta seda mujalt. Seega võib põhjuseks olla reaalses elus sõprade vähesus ning asotsiaalsus. Inimestel võib olla raske teistega pärismaailmas suhelda ka siis, kui neil on näiteks mõni puue mis raskendab verbaalset suhtlemist või muudab nad suheldes ebakindlaks. Tunnen isiklikult paari inimest, kelle elule on sellised portaalid väga positiivselt mõjunud, samas aga on meediast aeg-ajalt kuulda ka väga kurbi ja süngeid uudiseid. Kuigi sellistest võrgustikes uusi tuttavaid kohates ning nendega suheldes tundub kõik olevat turvaline, ei saa ka nende virtuaalse identiteedi tõepärasuses alati kindel olla. Hoolimata sellest, et taolised saidid sellist usku meisse sisendada püüavad. Võtame näiteks selle, kuidas Orkut.com uue kasutaja registreerimisel tema päris ees- ja perekonnanime küsib: ,,Kuna meist saavad sõbrad, siis ütle meile oma nimi".
See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem. On tehtud mitmeid uuringuid, mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on tõusnud aastast 1950, kui televiisorist sai tavaline asi meie kodus. Lisaks on mängijatest täheldatud paremaid tulemusi visuaalses tähelepanus ja ruumitunnetuses. Mis on kaasaegse meedia mõju ajule, eriti noorele arenevale ajule? Kas televiisor arendab meie mentaalseid ja sotsiaalseid erivõimeid või teeb meid lolliks, isoleerituks ja agressiivseteks?(Philips, 2007) Ollakse kindlad, et tehnoloogia kasutamine toob kaasa muutused ajus. Sa oled see, kes oled, kuna su aju tahud reageerivad ümbruskonnale ja asjadele, millega sa tegeled. Kui sa muudad ühendatust, siis muudad sa seda, kuidas sa mõtled. Kuidas on muutumas ühendatus? Mõned ütlevad, et saame targemaks, kuna videomängud muutuvad keerulisemaks ja viis, kuidas
"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumus
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika, vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemiste
arendada. Meie oma inimesed lähevad siit ka ära, meie teame, et siin ei ole mitte mingisugust elu, kui elada ainult toetustest. Ka on väga raske Eestis ära elada miinimumpalgaga. Eestis elavad ära inimesed, kellel on suured palgad. Eestlased ei oska hinnata seda, mis neil on, enne, kui nad on sellest ilma jäänud. Seega nüüd antaksegi neile võimalus aru saada, kui tähtis on omada tööjõudu, kes on harjunud töötama, mitte nagu pagulased. Mina arvan, et riik peaks küsima meilt, eestlastelt, kas me üle üldse oleme nõus nendega koos elama ja töötama. Tulevik toob meile arvatavasti seda, et töökad inimesed kolivad Eestist ära ja alles jäävad vaid sisserändajad ja need kes tööl ei käi.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu. Meediat ja propagandat on juba läbi ajaloo kasutatud sõdades, erinevate hääletamiste eel, toodete reklaamimisel jne. Oma kasutusaladel on ta muutunud kõikehõlmavaks jõuks, mida võimalikult palju kasutatakse. Meediast on saanud niivõrd määrav tegur meie igapäevaelus, et ilma selleta ei kujutaks elu ettegi. See kõik teeb temast ohtliku relva, mille abil võib inimesi üksteist tapma, või siis meie endi koduplaneeti hävitama panna. Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus.
Kunst, mille nägemiseks tuli varem ette võtta pikki teekondi, on nüüd küberruumist leitav vaid mõne minuti ning väheste materiaalsete vahenditega. Kunstnikud innustuvad sellest, et kontakti leidmine suurema publikuga on lihtne ning nõuab vähe aega ning see on kindlasti üks põhjuseid, miks kunstnikud ja ka publik pöörab pea üha rohkem meediakunsti suunas. Meediakunst ümbritseb meid kõikjal, kas soovime seda või mitte. Me oleme sellega juba niivõrd harjunud ja selle poolt mõjutatud, et ei pruugigi mõista, et kunagi varem on olnud elu ka ilma selleta iseenesestmõistetav. Kui esialgu oli meedia vaid väike osa kogu kunstimaastikust, siis mida aeg edasi, seda enam on ta seda maastikku omanäolisemaks kujundama hakanud. See on olnud võimalik läbi erinevate kunstiliikide ühendamise ning kombineerimise, mis on omakorda saanud võimalikuks tänu tehnoloogia arengule.
Hitleri või Stalini taolistele poliitikutele ning ideoloogiatele. Miks meil ei ole siis kodusõda? Vaadates tagantjärele seda vihkamist, mida ühed mu kaasmaalased mu teiste kaasmaalaste vastu paari päeva jooksul meedias välja valasid, süveneb minus ainult üks veendumus: see, et ma ei kirjuta praegu rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei Eesti valitsuse "karmidest otsustest", mai alguses Tallinna linnapea poolt kokku kutsutud ümarlauast ega Eesti meediast, vaid selle eest pean ma tänama ainult oma venekeelseid kaasmaalasi, kes tegid juba mainitud otsuse: mitte vastata vihkamisele vihkamisega ja astuda välja vägivalla suletud ringist. Niisugune käitumine peaks meile kõigile tõestama, et vihastel arvamusavaldustel "ussist meie väikese riigi rinnal" ei ole mingit reaalset alust. Eesti venekeelsed elanikud demonstreerisid efektiivselt oma soovi elada rahus ja teadmisi sellest, milline protest on kohane demokraatlikule ühiskonnale.
ebamoraalse teenimisega. Enamalt jaolt see nii ei ole. On vähe neid tööpakkujaid, kes tegelevad illegaalse äriga. Suurem osa välismaiseid töid on ikkagi korralikud ja tõepoolest parema palgaga kui näiteks siis Eestis. Pidevalt levivad jutud ka kõikvõimalikest ohtudest ja riskidest, millest vaid mõned on reaalselt olemas. Meieni kostub vaid välismaise töö halvem pool, kuid kõik see mis on seal head, kandub meist millegi pärast eemale. Ning seega me olemegi harjunud seda pidama mingiks hirmutavaks asjaks. Paljudes inimestes tekitab hirmu just see aspekt, et nad peavad minema kodust kusagile kaugele, kus puudub kindlus ja turvatunne. Hirmutav on see, et seal on inimene üksi ja tal pole alati võimalust saada vajalikku tuge just siis, kui tal seda kõige rohkem vaja on. Kuid kas meie kartused on alati õigustatud? Sageli mitte, sest meie hirmud on tekkinud seoses üldise arvamusega. Me oleme läinud selle suure massiga kaasa ilma, et oleksime uurinud asju
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuritööst. Kui keegi otsus
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Järjest suurenev nõue luksuskaupade j�
Sinna peaksid kuuluma kõik pressiteated, ajaleheväljalõiked, vestluste salvestused, reporterite poolt sagedamini esitatud küsimused, faktilehed, vahetatud sõnumite koopiad ja muu asjassepuutuv teave. Kui olete otsustanud, millist infot avaldada ja millises vormis seda esitada, peate otsustama, millised meediaväljaanded info saavad. Pressiteate väljasaatmine Adressaatide loetelu põhineb teie teadmistel loost ja olemasolevast meediast. Te otsite oma loo sisu, publiku huve ja neid kahte ühendava meedia ühisosa. Professionaalidena ei ürita me asjasse mittepuutuva või liiga suure hulga meedia seinu oma pressiteadetega "tapetseerida". See on ebaprofessionaalne ja saajaid ärritav - selle tulemusel võivad nad edaspidi teie teateid mitte kasutada ja sellega teie organisatsioonile kahju teha. Paberi raiskamine on lisaks keskkonnavaenulik! Kõvad uudised tõmbavad enamasti suurt tähelepanu, niisiis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
