eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude- vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket. Kodarluu on seoses küünarluu taandarenguga tugevamaks muutunud. 18. Koduloomade randme proksimaalne rida. Kodarmine randmeluu, vahelmine randmeluu, küünarmine randmeluu, randmelisaluu 19. Koduloomade randme distaalne rida. Esimene randmeluu, teine randmeluu, kolmas randmeluu, neljas randmeluu 20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja
......32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses
tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis b) avaused: orbitaga - fissura orbitalis inferioriga fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum kõvasuulaega - foramen palatinum major c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina mediaalne sein – paries labyrinthicus lateraalne sein – paries membranaceus b) mille kaudu on ühendatud neeluga ostium pharyngeum tubae auditivae c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior
Pikk varvastesirutaja lateraalselt põndalt kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. sirutab 2.-5.varvast. varbale. 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku Töstab päkka ja langetab kanda, Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalselt pinnalt taldmisele pinnale töstab jala mediaalset serva, lähendab jalga. KÜLGMINE RÜHM (2) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Lühike pindluulihas Pindluu lateraalselt pinnalt 5.pöialuu kõprusele Töstab jalga ja langetab päkka,
o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. semitendinosus o M. gluteus minimus o M. semimembranosus o M. piriformis (reie painutus o M. tensor fasciae latae >60o) · Vaagna liigutused puusaliigeses: · Vaagnat puusaliigeses ette kallutavad lihased (=reie fleksiooni puusaliigeses teostavad
Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased
Mis katab neeru? Fibrooskiht, mida ümbritseb väljastpoolt rasvkhn ja selle peal asub neerufastsia. Neerul eristatakse.. ● ülemist ja alumist otsa ehk poolust ● eesmist ja tagumist pinda ● mediaalset ja lateraalset serva Mis läbivad neeruväratit? Kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid, lümfisooned. Mis asub neeruurkeses? Neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. kuse ja suguelundid 1 Millest koosneb neer? Pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest.
lumbricales 4 lihast, sõrmede Sõrmedesirutaja Painutavad digiti minimi painutajate proksimaalne sõrme painutaja aponeuroos proksimaalset, hoideside faalanks kõõlused sirutavad mediaalset faalanksit Vaagnavöötme lihased Luudevahelihased EESMINE RÜHM Nimme-niudelihas
lateraalselt põndapealiselt. Pikk varvastesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluupealt ja sääreluu lateraalselt 2.-5. Varbale. *varvaste sirutamine. põndalt. Eesmine sääreluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Sääreluu lateraalselt pinnalt. 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku *tõstab jala mediaalset serva ja taldmisele pinnale. lähendab jalga. Pikk pindluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt Kinnitub taldmiselt 1.talbluu ja *külgmise serva ning koos eesmise põndalt. 1.pöialuu põhimikule. säärelihasega ka jala pöia tõstmine.
Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni. Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles.
Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest
kusiti. Ülesandeks on uriini aktiivne edasijuhtimine ja põies säilitamise kõrval uriini tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 14. Suguorganite üldine iseloomustus 15. Isassuguorganid Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile
Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand – kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. luude keemiline koostis – luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest
Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed (valdavalt eesmine pindluu-kontsluuside). Järsk jalapöia rotatsioon väljapoole traumeerib aga hüppeliigese siseküljel paiknevat deltasidet. Vastavalt sellele, kas on kahjustatud lateraalset või mediaalset sidet, lokaliseerub ka valu, turse ja hematoom. Eristatakse sideme vigastuse 3 raskusastet: sideme venitust, osalist ja täielikku rebendit. Sidemete täieliku rebenemise korral on turses kogu hüppeliiges, jala üles-alla liigutamine tekitab väga suurt valu ja liiges on ebastabiilne. Turse puudumine viitab kergele vigastusele. Kui vigastatu pole võimeline käima ega jalale toetuma või esineb valulikkus peksete piirkonnas, tekib luumurru kahtlus – tingimata vajalik röntgenuuring
Loote arenemiseks on vaja, et isassugurakk (sperm, spermatosoid) ühineks emassugurakuga (munarakuga). Seda nähtust minetatakse viljastamiseks. Viljastatud sugurakust e. sügoodist hakkab arenema loode. Erinevalt teistest organitest on suguorganite ehitus ja talitus sugupooliti erisugune. 21. Isassuguorganid 22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse
Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7. munandikotti, NS slaid 86; anat lk 217-218 8. suurte häbememokkade nahka. 34. nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus! 1. Reienärv (n.femoralis) 2. Toppenärv (n.obturatorius) 1. Vaagnapõhjalihased, 2. munandikoti tagumine osa, 3. suurte häbememokkade tagumine osa, 4. reie 35. mis piirkonda innerveerib ristluupõimik
eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle of agression) -kortsutab nina nahka M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M. depressor maxilla ninakõhr -ninasõõrmete ahendamine septi nasi (vuntsid) Suuümbruse lihased
põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub:
Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt
Hindamine: visuaalselt on vigastuspiirkonnas nähtav nahavärvi muutus (punetab- ingl. k reddening), mis on tingitud veresoonte paisumisest ning verevoolu langusest. Palpatsioon: vigastuspiirkond on kuum ning turses. Test: nii passiivsed kui aktiivsed liigutused on põletikuprotsessist tingituna ebamugavad. Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse
Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad
Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt
kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna
moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt.
abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt. Need on ,,väravateks", mille kaudu kulgeb meeeelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, millest külgmist läbib nägemis- ja mediaalset kuulmismeele tee. Peale nimetatud keskmuste asuvad talamustes veel piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskmuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemp.-i, toitekäitumist. Siin asuvate, osmootse rõhu suhtes tundlike sensorite vahendusel hoitakse tasakaalus organismi vee- ja soolade sisaldus
kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt.
loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne - Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta nt ei osanud ühtegi seika oma elust kirjeldada - Ei suutnud ’ajas rännata’ minevikku ega tulevikku. Ei suutnud kirjeldada mida eile tegi
EESMINE RÜHM Pikk suurvarba- pindluu mediaalne pindsuurvarba selgmine pind sirutab suurt varvast sirutaja Pikk varvastesirutajapindluu 2-5 varbale sirutab 2-5 varvast Eesmine sääreluulihas sääreluu lateraalne pind 1.talbluu ja 1. pöialuu tõstab jala taldmine pind mediaalset serva KÜLGMINE RÜHM Lühike pindluulihas pindluu lateraalne pind5. pöialuu köber tõstab jala lateraalset Pikk pindluulihas pindluu 1.talbluu ja 1. pöialuu serva taldmine pind
• Intelligentsus püsis heal tasemel (IQ = 118). • Tekkis aga täielik anterograadne amneesia ning osaline retrograadne amneesia. • Hämmastavalt hea tase oli aga implitsiitse mälu ülesannetes (nt tähe joonistamine Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid, sh mediaalset temporaalkoort. • Enamik kognitiivseid võimeid aga säilisid heal tasemel – ta oskaks nii lugeda kui ka kirjutada, kaarte ja orelit mängida. Tulemused olid head ka visuaalruumilistes ja lühimälu ülesannetes. • Oskas taastada mitmeid fakte oma elu kohta, nt sünnipäev, lapsepõlve kodu aadress, koolide nimed, kunagi omatud auto värv. Samuti olid säilinud teadmised matemaatikast, ajaloost, geograafiast jne = hea semantiline mälu
Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale Funkts: tõstab jala mediaalset serva, lähendab jalga, tõstab päkka ja langetab kanda 38 KÜLGMINE RÜHM LÜHIKE PINDLUULIHAS Algab: pindluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule
Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale Funkts: tõstab jala mediaalset serva, lähendab jalga, tõstab päkka ja langetab kanda KÜLGMINE RÜHM LÜHIKE PINDLUULIHAS Algab: pindluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 38 PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule
Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale. Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale Funkts: tõstab jala mediaalset serva, lähendab jalga, tõstab päkka ja langetab kanda 38 KÜLGMINE RÜHM LÜHIKE PINDLUULIHAS Algab: pindluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule
- Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja cerebrellumil. - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks - Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? - Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort. - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar.
nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning alumist sirglihast ning alumist põiklihast; plokinärv innerveerib ülemist põiklihast ja eemaldajanärv varustab lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt algavalt ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nimetatakse nägemisteljeks. Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed. Kui seejärel tuuakse pilk lähedal
annaabi.ee 
