Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger.
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger
Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis
Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond. Ei teagi, kas olla õnnelik või õnnetu nende üle, kuid vähemalt Aksel sai armastatud naisega koos olla. Barbro oligi ära teeninud selle, et oma õiget armastust ei leidnud. 4.Inger kuidas muutus teose jooksul, miks? Alguses kauge maale tulles oli Inger lopsakas, kohmakas, armiga lõual ja täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära. Hiljem koos elades nad aga kasvasid kokku ja armusid, saadi isegi kaks poega. Ingeril polnud millegi üle nuriseda, talu pidaminegi aina kasvas. Kui aga sündis tüdruk ei tulnud Ingeril mõttegi, et laps võib sündida jänese mokkaga ja ta tappis ta. See viis naise kaugele linna vangi mitmeks aastaks
keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal korral tunneb mees justkui Inger ei tuleks tema juurde enam iialgi tagasi. Inger imestab sellise suhtumise üle pidevalt, kuid ei oska muud teha, kui Iisakule öelda, et mehe hirmud on alusetud. · Inger toob sugulaste juurest nõlvakule lehma, kelle nimi on Kuldsarv. Iisak arvab, et
Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad
Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad
kes polnud loomult halb ega hoolimatu, aga oli pidevalt kusagile teel. Ta oli rändaja, Iisak aga paikne. Geissler oli see, kes tõi välismaa uudiseid ja aitas Iisakut tema pikaldase taibu korral. Nad olid tegelikult ka üsna sarnased. Geissler nagu ka Iisak oli heatahtlikult otsusekindel. Geissler hindas Iisakut tema maa armastuse pärast väga ning aitas teda nii kuidas vähegi võimalik. Ainukesed, kes Geisslerile sealt külakandist korda läksid, olidki Iisak ja Inger. Kes oli Inger ja kust ta tuli? Inger oli suur sõstrasilmaline, nii umbes kolmekümnendates aastates naine. Ta oli lopsakas ja kohmakas, heade tugevate kätega. Ta rääkis pudinal ja alguses Iisakuga rääkides pööras ta alati näo ära, sest tal oli jänesemokk. Tuli ta eikuskilt, lihtsalt tuli. Kaugemal olid tal sugulased ka, kes aegajalt külas käisid, eriti Oliine. Ingeri elueesmärk; kas oli eesmärk? Ma usun, et esimesel kohal oli Ingeri jaoks mehe leidmine. Kuna ta oli jänesemokaga
Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et
Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse. Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele.
Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hinge
Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning s�
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite.
oskusi (s.h. üldisi enesega toimetuleku ja suhtlemisoskusi), mis soodustavad lahutusega kaasneva traumaatilise kriisiga toimetulekut. Lahutuseteraapiaga tegelevad kriisipsühholoogias kompetentsed pereterapeudid. Psühhoteraapia võib häid tulemusi anda ka laste puhul, aidates kaasa võimalike hilisemate käitumis- ja suhtlemisprobleemide ärahoidmisele. Kuna laste emotsionaalne seisund sõltub suures osas nende vanemate käitumisest, piisab lahutavatele abikaasadele osutatud psühholoogilisest abist sageli ka laste psüühilise seisundi stabiliseerimiseks. Igast kriisist võib inimene välja tulla ka tugevamana kui ta oli enne. Kriiside kaudu toimub inimese areng ja küpsemine. Näiteks paljud lapseeas liigselt oma vanematest sõltunud inimesed võivad oma abielusuhetes soodustada ülemäära tugeva sõltuvussuhte kujunemist (mis võib ühtlasi kaasa aidata abielukriisi kujunemisele)
Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka. Kui Lisete suure viha tõttu mehele kätte tahtis maksta, hoidis Juula Jürka poolele ja ta ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära. Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3
sõnu. Nende teine lugu oli suur edu, mida müüdi rohkem kui 500 000 koopiat. See oli esimene kord, kui Paulo oli teeninud suure summa raha. Paulo ja Rauli koostöö jätkus kuni 4 1976. aastani. Paulo kirjutas koos Rauliga rohkem kui kuuskümmend lugu. Koos nad muutsid Brasiilia roki maailma. 1979. aastal juhtus Paulo kokku oma vana sõbranna Christina Oiticicaga, kellega ta hiljem abiellus. Abielu kestab tänase päevani. Pärast palverännakut 1987. aastal kirjutas Paulo oma esimese raamatu ,,Palverännak: Maagi päevik". Raamat kirjeldab tema rännaku kogemusi ja avastust, et midagi erilist ilmutab end tihti tavaliste inimeste elus. 1988. aastal kirjutas Paulo järgmise väga teistsuguse raamatu: ,,Alkeemik". See on ülimalt sümboolne raamat, elu metafoor, mis peegeldab Paulo ühteteist aastat alkeemiaõpinguid
tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein. :,: 6 Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jamaika hällilaul Heldur Karmo / Arne Oit Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik,
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas. Kas antud ,,võtted" aitasid? 1. Pärast Esimest maailmasõda, kõik inimeste elus muutus. Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leida oma elule veel ming
peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J- l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10.J juurde peaole ei tulegi kedagi rohkem kui Reelika paari sõbranna ja sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9
looming kohta. Iseloomustada peategelasi ning kirjeldada teose stiili. 2 1. Autori elu Mika Toimi Waltari, kes sündis 19.september 1908 Helsingis ning suri 26.augustil 1979 Helsingis, oli soome kirjanik ja tõlkija. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on 1945. aastal ilmunud romaan "Sinuhe". Mika Waltari kasutas ka pseudonüüme Kristian Korppi, Leo Rainio (koos Armas J. Pullaga), Leo Arne ja Nauticus. 1 Mika Waltari vaimulikust isa Toimi Waltari suri, kui Mika oli viieaastane. Tema ja kahe venna kasvatamisel oli emale Olga Johanssonile teiste seas abiks Toimi vend, teoloogiadoktor Toivo Waltari, kes hiljem ka Mika Waltarilt tema esimese jutu tellis. Ilmselt lapsepõlvemälestuste tõttu on paljudel Waltari tegelastel väga lähedane suhe oma emaga. Aastal 1926 asus Waltari Helsingi Ülikoolis teoloogiat õppima, kuid muutis õpingute käigus meelt ning lõpetas 1929
Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta
" (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See muutus tunduvalt Vronski suhtumist nende suhetesse (lisaks lk 215). Anna ja Vronski vahelised suhted muutusid väga teravateks. Vronski kaalus isegi enesetapu võimalusi (lisaks lk 409, 474, 476). Teose lõpus hakkavad küll Anna ja Vronski probleemid lahenema, kuid nende suhe ei muutu enam kunagi endiseks. Tolstoi arvates Vronski ei mõista aja sisu, tingimuste ega aja iseloomu. Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest.
manipuleeriv Sisu: lapsepõlvearmastus, abiellub Valeriaga, armus Lolitasse, Charlotte saab jälile, tema tütar läheb nende juurde elama, Charlotte ja Humbert abielluvad, Charlotte jääb auto alla, Humbert ja Lolita USAsse ringi sõitma, Lolita tahab kõiki asju saada, Humbertil tunne, et keegi jälitab neid, Lolita kaob, pärast mitmeid aastaid palub Lolita Humbertilt raha, Lolita vaene ja rase, Humbert annab talle raha, kui Lolita ütleb, kellega ta põgenes, sisi Humbert tapab selle mehe Kati, Raune, Sandra ,,Surm Veneetsias" Thomas Mann Peategelane Gustav von aschenbach on kirjanik, kes reisile. Tund põgeneda, tüdimus, rahuldamatus. Veneetsias kohtab Poola noormeest, kellest saab tema kinnisidee. Gustavil pole julgust rääkida, seega ainult vaatab poissi, jälitab teda. Uus teema, surm ja armastus, pedofiilia Andres, Tõnis, kangur
aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata. Peagi mõistis mees et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. Soomaastikuga võideldes leiab Andres et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Kuid unistus jäi teostamatta,sest Andres teadis, et teised mehed ei tule tema ideega kaasa, kuna keegi neist ei olnud enam esimeses nooruses, ja Andres üksinda seda teha ei jaksanud. A.H. Tammsaare poeetilised kujundid : „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ „Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa“ „Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt i
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Liibanon 388 Maroko 394 Tuneesia 395 Alžeeria 396 Teine trükk Kaastöötajad: Arne Pajula, Andre Peremees Lõuna-Aafrika Vabariik 398 Toimetaja: Arne Pajula Ameerika Ühendriigid, California 414 Keeletoimetaja: Monika Pais Kanada 430 Makett: Advig Stahl-Eisel Kujundajad: Aet Linden, Maire Pukk Ladina-Ameerika 434
elama minema. Kuid varasemas eas oli Tagapere vanim poeg samasugune nagu isa, kes koos Karlaga olid kavalad kui rebased ja petsid Liisit ja Mari. Kui nad poistele aia äärde laaste viisid, siis lubasid nad midagi vastu tuua. Seda olid nad ka varem lubanud, aga millegi pärast murdsid nad lubadust. Ja miks peaksid nad ka seekord midagi vastu tooma? Aga siiski tõi Karla neile saia ja tüdrukud jäid rahule ja uskusid neid ka teistel kordadel. Kuid Indrek ja Riina olid täpselt nagu nende vanemad, kes olid kättemaksuhimulised. Indrek viis tüdruku linnu pesa näitama ja see andis hiljem selle linnupojad oma kassile. Indrek sai sellest teada ja viis Riia kassi oma kalli koera lõugade vahele, mis lõpetas tolle elupäevad. Nii maksis ta tüdrukule halva eest kätte. Kuigi see ei olnud õiglane , kuid nii pääses tõde ja õigus jalule. Kuigi lastele oli talus määratud palju töid, kes käis karjas, kes lüpsis laudas lehmi,
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei andnud hingerahu see, et tal polnud naissooga kunagi olnud intiimset ja lähedast kontakti. Ta janunes arma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
