Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks: a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elasts...
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt de...
Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on ela...
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata ta...
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude ...
1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alat...
Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus ...
Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus ...
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. T...
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. ...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 4 Kasutaja Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 18 min. 17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguk...
Pilet nr. 1 1.Materjalide struktuur ja omadused Materjalide põhiliseks struktuuri ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 ...
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
1. Mis on kõvadus? Student Response Feedback A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response Feedback A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response Feedback A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on Student Response Feedback ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasu...
Title: Praktikum nr 2. Materjalide mehaanilised omadused: Kõvadus Started: Tuesday 7 September 2010 14:52 Submitted: Tuesday 7 September 2010 15:40 Time spent: 00:48:53 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi * B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah * B. Ei Score: ...
Total 93/100 = 93% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõv C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. B...
1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle...
MATERJALITEHNIKA Kontrolltöö nr.1 1. Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurt pinget, mille korral katsekeha veel ei purune. Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala. 2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus(kõvasulamkuul) HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus HBS – sama mis essa aga (teraskuul) 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peal...
Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 2 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kõvadus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV ...
Laboritöö nr 5 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 40 min. 36 19:31 20:12 sek. Küsimus 1 (6 points) Mis on kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime taluda purunemata koormusi b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel c. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist d. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 Küsimus 2 (6 points) Kas ...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
Praktikum nr 2. Materjalide mehaanilised Title: omadused: Kõvadus Started: Wednesday 20 October 2010 17:55 Submitted: Wednesday 20 October 2010 18:38 Time spent: 00:43:06 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on...
Materjalide mehaanilised omadused ja deformatsiooni liigid Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist ...
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järg...
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunem...
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevusp...
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu.....................................................................................
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. V...
Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koor...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi...
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
MÜÜRSEPP, tase 4 TEST I 1. Silikaattellis on valmistatud. a. Kustutatud lubja ja kvartsliiva segust b. Liiva ja savi segust c. Liivast ja tsemendist 2. Keraamiliseks ehitusmaterjaliks nimetatakse: a. lubjast valmistatud ehitusmaterjale b. tsemendist valmistatud ehitusmaterjale c. savist valmistatud ehitusmaterjale 3. Materjali külmakindlus on: a. materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees b. materjali omadus loomulikus olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees c. materjali omadus taluda miinuskraade 4. Materjali survetugevus (tugevus) näitab: a. materjalis olevat sideaine hulka b. materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget c. materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või si...
Töö eesmärgid * Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). * Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. * Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. *Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitav osa Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule deformatsiooniletema pinda suurema kõvadusega keha (otsak) sissetungimisel. Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulamvõi karastatud teras) ja võib olla kuuli-, koonuse- või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsakusissesurumise teel. Otsaku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjeldeformeeritakse plastse materjali pinnakiht jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida su...
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras d...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mi...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu l...
KÜPSETUSVORMIDE MATERJALID, NÕUDED MATERJALIDELE, PUHASTUS JA HOOLDUS. Kädi Eiso Ingrit Perk KO15-KE Küpsetusvorme on väga mitmesuguseid. Neid võib liigitada kuju, materjali ja kasutusotstarbe järgi. Kõikidest materjalidest/esemetest, mille me asetame toiduga kokkupuutesse, kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit: toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus Ohutuse tagamine Käitlejalon kohustus tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide selline lõpptarbijani jõudmine, nagu selle tootja on seda ette näinud Küpsetusvormide materjalid : keraamikast klaasist paberist, kartongist metallist (al...
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karast...
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha mater...
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
annaabi.ee 
