Laboritöö nr 1 Tõmbeteim (6)

1.
 
Mis on deformatsioon ?
 
Student Response
Feedback
A.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast.
 
B.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele.
 
C.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.
 
D.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele.
 
Score :
5/5
 
2.
 
Mis on elastsus ?
 
Student Response
Feedback
A.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
B.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
 
C.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
D.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
E.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
 
Score:
5/5
 
3.
 
Mis on plastsus ?
 
Student Response
Feedback
A.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
 
B.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
C.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
D.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
E.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
 
Score:
5/5
 
4.
 
Mis on tugevus?
 
Student Response
Feedback
A.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
 
B.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
 
C.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
D.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
Score:
5/5
 
5.
 
Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11 683N ja teimiku ristlõike pindala So=92mm2
 
Student Response
Answer :
126,99  
Units :
N/mm2
Score:
6/6
 
6.
 
Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=113,28mm
 
Student Response
Answer:
13,28  
Units:
Score:
6/6
 
7.
 
Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=15 756N ja teimiku ristlõike pindala So=13mm2
 
Student Response
Answer:
1212   
Units:
N/mm2
Score:
6/6
 
8.
 
Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta?
 
Student Response
Feedback
A.
Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja
 
B.
Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
 
C.
Katkeahenemine on plastsusnäitaja.
 
D.
Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused
 
Score:
6/6
 
9.
 
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
 
Student Response
Feedback
A.
Katkevenivus on tugevusnäitaja
 
B.
Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
 
C.
Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 ( ruudus ) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.
 
D.
Katkevenivus on sitkusnäitaja
 
Score:
6/6
 
10.
 
Kus kasutatakse plastsusnäitajaid?
 
Student Response
Feedback
1.
Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides
 
2.
Materjali survetöödeldavuse hindamisel
 
3.
Materjali tugevuse hindamisel
 
4.
Materjali keevitatavuse hindamisel
 
Score:
6/6
 
11.
 
Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
 
Student Response
Feedback
A.
Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad
 
B.
Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu
 
C.
Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda
 
Score:
6/6
 
12.
 
Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
 
Student Response
Feedback
A.
Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral
 
B.
Survetugevust
 
C.
tõmbetugevust Rm
 
D.
Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL.
 
E.
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC
 
F.
Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral
 
G.
Tinglik voolavuspiir Rp0,2
 
Score:
6/6
 
13.
 
Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi
 
Student Response
Feedback
A.
Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne
 
B.
Teimiku mõõtmed ja kuju
 
C.
Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus
 
D.
Tõmbeteimil saadavad tulemused
 
E.
Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid.
 
Score:
0/6
 
14.
 
Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
 
Student Response
Feedback
A.
Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge
 
B.
Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast
 
C.
Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist.
 
D.
Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise
 
Score:
6/6
 
15.
 
Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta?
 
Student Response
Feedback
A.
Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides.
 
B.
Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe.
 
C.
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast.
 
D.
Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel
 
Score:
6/6
 
16.
 
Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 2t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt.
 
Student Response
Answer:
980  
Score:
7/7
 
17.
 
Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2
 
Student Response
Feedback
A.
Esimesed vardad
 
B.
Mõlemad korraga
 
C.
Tagumised vardad
 
Score:
7/7