Korrosioonikindlus+Kulumiskindlus+Materjalide mehaanilised omadused + Purustavad katsed (teimid) +Tõmbeteim (0)

Korrosioonikindlus
Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokku­puutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aasta­toodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid .

Kulumiskindlus

Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdu­misel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutu­vad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete, sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil.
Materjalide mehaanilised omadused
Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune­misele iseloomustavad materjalide mehaanilised oma­dused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metal­ lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir , tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaa­milist ja kestustugevust.
Kõvadus on materjali võime vastu panna koha­likule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõva­dus­teimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (inden­tori) surumisel uuritava materjali pinda.
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) defor­matsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus.
Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eris­tatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi.
Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim , väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände­teim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe­teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaa­nilised omadused on metallide valiku ja tugevus­arvutuse aluseks.
Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purus­tavaid ja mittepurustavaid katseid (teime).
Purustavad katsed (teimid)
Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. Metalsete materjalide korral on põhi­listeks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast­sed metallid), surve- ja paindeteim ( malm , kõva­ sulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi­mused metallide ja plastide korral.
Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal.
Tõmbeteim
Vastavalt standardile EVS-EN 10002 -1 ( Metall ­materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
Sele 1.2. Tõmbeteimikute kuju
Katsetamisel tõmbele määratakse tugevus­näitajatest:
a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge (sele 1.3)
Rm = Fm/So,
kus Fm - maksimaaljõud,
So - teimiku algristlõikepindala.
b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) –
sele 1.3:
ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel
esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist,
ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.