- hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel)
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2
5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu? Pildil on ........................... bakter. Ülesanne 6 Paiguta järgmised haigused õigesse lahtrisse: Borrelioos, Marutõbi, Botulism ning Süüfilis. Püsisoojaste loomade
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis
Viirus kui parasiit Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda. Seetõttu kasutab viirus paljunemiseks teiste organismide rakke (peremeesrakud). Viirus on rakusisene parasiit. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Mida teevad viirused inimeses? Püsib peremeesrakkude kromosoomides mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesviirus). Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada? Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks
vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus Haigusnähud närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin olemas - Puukensefaliit Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus
Kuna AIDSil pole omaseid sümptomeid ei teagi paljud inimesed, et nad on viirusekandjad.(AIDS) HIV levib vere kaudu, sugulisel teel, nakatunud emalt lootele, rinnapiimaga, doonorivere ja elunditransplataatidega. (AIDS) AIDSi vastu ravimit veel pole, kuid HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviiruse- ravimeid, mis väldivad suure tõenäosusega haiguse progresseerumist AIDSi staadiumini. (AIDS) 7 4.4. MARUTÕBI Marutõbi ehk raabies on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev nakkushaigus, mis esineb inimestel harva, ning selle tekitajaks on Rhabdovirus. Marutõve tagajärjeks on peaaegu alati surm. Marutõve peiteaeg varieerub nädalast aastani, keskmiselt aga 1-3 kuud. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve sümptomiteks algfaasis on iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Mõnedel esineb haava kohas valu, põletik, kihelev tunne.
kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi b) krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis
Süüfilis Tekitajaks on bakter Treponema pallium. Aeg nakatumise ning haigestumise vahel on 3 nädalat. Ravimiteks on antibiootikumid. Õigeaegse ravimisega on saavutatav täielik paranemine. Raseduse ajal petav süüfilis võib tekitada loote kahjustusi. Kõva, valutu kühmuke, lümfi sülmed suurenevad, tekib nahapinnale lööve, palavik, kahjustuvad siseorganid ja saab ka närvisüsteem kahjustada. Haigused 1. Puukensefaliit 2. Salmonelloos 3. Puukborrellioos 4. Marutõbi 5. Gripp 6. Duberkulloos 7. Düsenteeria Jaotada miteml erineval viisil 1. Viirus Bakter 1p Salmonelloos Puukensefaliit Gripp Puukborrellio os Duberkolloos Marutõbi Düsenteeria 2. Kergelt Raskelt ravitav ravitav 1p 1p Puukensefalii Marutõbi t Gripp Duberkolloos Düsenteeria Puukborrellioo s Salmonelloos
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks,
1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus).
Ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga Ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine. Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Bioloogilised ohutegurid Bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid jm. Need kõik põhjustavad nakkushaigusi, allergiat ja mürgistust. Haigusteks on: difteeria, salmonelloos, siberi katk, tuberkuloos, hepatiit, herpes, marutõbi, rõuged, mürgistused, allergiad. 4 Ohuklassi: 1. Väheohtlik bioloogilised ained, mis ei põhjusta inimestele nakkushaigusi kuid põhjustavad allergiat, nt parasiidid, hallitusseened. 2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4
omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp seedekulgla-viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus nahk-tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem-marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus õgirakud-haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid antikehad-erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda
rannapuhkuseks. Durban on kõige soojema kliimaga piirkond Lõuna- Aafrikas ja asub India ookeani kaldal. Vaktsineerimissoovitus Rühm Rühm II Rühm III Rühm IV Haigus I Kollapalavik A-hepatiit X X X X Meningokokknakkus A+C Meningokokknakkus A+C+W135+Y Kõhutüüfus X B-hepatiit X X Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours Wris reisibüroo Hotellid: Garden Court Sandton 3* Tulip Inn 2* MAURITIUS Pealinn: Port Louis Rahvaarv: 1 288 tuh. Riigikeel: inglise Naaberriigid: Madagaskar Rahaühik: Mauritiuse ruupia (MUR)
vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
· viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku elutegevust müjutama ning nakatunud rakk hakkab massiliselt tootma uusi viirusosakesi. Sellised viirushaigused kulgevad kiiresti ja ägedalt, haiguse ajal oli inimene teistele nakkusohtlik (nt grip,, rõuged, marutõbi) · nakatunud peremeesrakkudes toimub pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine, haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aeglaselt, seega organismi kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu)
käärimist. · Huviorbiidis oli probleem, miks maailmakuulsad Prantsuse veinid hakkasid roiskuma. Selle küsimusega pöördus Pasteuri poole isiklikult koguni keiser Napoleon III. · Pasteur uuris veinitilku mikroskoobis ja nägi peale pärmseente veel teisi mikroorganisme. Ta oli veendunud, et need põhjustavadki veinihaigusi. Otsides vahendeid bakteritest vabanemiseks, avastas, et lahenduseks on kuumutamine teatud 7. Marutõbi, tuberkuloos, · Pasteur puutusröntgen mikroskoobi all kokku ka viirustega, mis polnud nähtavad, kuid mille olemasolu oli aimatav. Üks hirmsamaid viirushaigusi oli marutõbi. · 19. sajandi levinum haigus oli tuberkuloos. Selle bakteri avastas Robert Koch, mida kuju ja avastaja järgi hakati kutsuma Kochi kepikeseks. · Teaduse ja tehnika ühissaavutus 19. sajandil röntgeniaparaat. (pildil 19.sajandi röntgeniaparaat ja võrdlus 19
põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik
Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas geenid -Teadusliku geneetika rajaja Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859)
Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus).
Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused, mille abil organism toodab viiruste vastu antikehi. Suur tänu tähelepanu eest!
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele)
Rebane ja tema haigused Millised haigused on rebastel enamlevinud? Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Marutõbi- Närvisüsteemi ägedalt kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Kärntõbi- Nakkuslik nahahaigus. Kiskjate katk- Nakkuslik viirushaigus mida iseloomustab palavik, seedetrakti põletik, silma ja kopsupõletik. Paeluss- Kes on “linnarebased” ja miks nad probleeme võivad põhjustada? Linnarebased on rebased kes on sattunud inimasustuste lähedale luusima. Et linnades, sealhulgas Pärnus ja Tallinnas,
4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde
Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
kõrge (28,8 promilli) Imikusuremus kõrge (61,93 /1000 elussünni kohta) Keskmine eluiga madal (m 50,5 a. ja n 52,1 a.) Kogu sündimus 6,33 last/naise kohta Peamised nakkus haigused Rahvaränne 4,04 rännet/ 1000 Kõhulahtisus in. kohta A- hepatiit Kirjaoskus: kirjutada ja lugeda Palavik oskavad üle 15 a. 59,3% Malaaria populatsioonist Marutõbi INIMESTE OSAKAAL Vanurid 2,6% Click to edit Master text styles Second level Täiskasvanud 51,2% Third level Lapsed 46,3% Fourth level Fifth level RELIGIOON KEELED 67% kristlased (62% Prantsuse katoliiklased ja 5% Rundi
Viirustest tingitud haigused Vova 11.klass Marutõbi Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva
Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
Viirused inimeste elus: Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi saab edukalt ära kasutada geeniteaduses. Üheks geneetilise haiguse raviks on normaalse geeni viimine haige organismi. Seda nimetatakse geeniteraapiaks. Viirushaigused: *Rõuged *Leetrid *Punetised *Mumps *Gripp *Marutõbi *Puukentsefaliit *A-hepatiit *B-hepatiit *Herpes *AIDS *Lastehalvatus *Rotaviirus *
11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva
GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündroomiga lapsed VIIRUSHAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTAVAD VIIRUSED, KES ON NUKLEIINHAPPEST JA VALKUDEST KOOSNEVAD RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS OMANDATUD KAASASÜNDINUD
• Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1 • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni. Haigusnähud tekivad ja kaovad hooti. A ja E HEPATIIT Levib saastunud vee, toidu ja inimese väljaheidetega halva isik...
tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps-piisknakkus tunnused: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik, herpes- kontaktnakkus tunnused: villid huultel, gripp- , rotaviirushaigus- piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt,
( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat. Marutõbi siirutajate vahendusel kahjustavad närvisüsteemi. Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6.Bakterid paljunevad pooldudes : Rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed
4 3.1 Jaanalind 105 18.8 2.5 1 2.9 4.6 Kilpkonn 89 20 1 0 1.4 1.0 LOOMADE OHUSTATUS JA LIHA KAHJULIKKUS Eksootilise liha tarbimine kujutab terviseriski, paljud loomad on illegaalselt imporditud, seega: Sellisele lihale ei kehti seaduslik toidumäärus Kannavad haigusi nagu AIDS, tuberkuloos, leetrid, ebola, kollapalavik, marutõbi jne Tõusnud ebaseaduslik müük internetis ja kohalikes turgudes Tuuakse turistide poolt kahtlase väärtusega liha Vastavalt Rahvusvaheliste Metsauuringute Keskuse uurimusele aastal 2014 tarbiti 5 miljonit tonni eksootilist liha Kongo vesikonnas Kasutatud materjal: http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/eating-this-e
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos, salmonelloos. Viirushaigused, mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp, marutõbi. AIDS on inimese immuunpuudulikkuse viirus. Haige keha ja kehavedelikud sisaldavad jätkuvalt viirust, mis tõttu levib haigus ühelt inimeselt teisele, kui nad on vahekorras olnud ning naised võivad sünnituse ajal viiruse oma lapsele edasi anda. Aids on ka haigus, mida pole võimalik täielikult välja ravida. LINNUGRIPP on A tüüpi gripiviiruse põhjustatud lindude haigus. See haigus
2. Nimeta tunnused, mille järgi ei saa viirusi pidada elusorganismideks. Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida?
Sümptomid * 3-4 päeva kestev palavik * Võib kaasneda ka köha, nohu ja silmapõletik * Tekib lööve mis on alguses roosa, hiljem intensiivselt punetav * Põskede sisepinnale tekivad pruunikad laigud ehk kopliki laigud Punetised Sümptomid * Nahalööve * Palavik Mumps Sümptomid * Kõrvasüljenäärmete põletik * Palavik Gripp Sümptomid * Sarnaneb külmetusega * Kõrge palavik * Kurguvalu, lihasevalu, äge peavalu * Vappekülm * Nõrkus, jõuetus * Köha Marutõbi Sümptomid * Närvisüsteemihäired * Foobiad * Halvatus Puukentsefaliit Sümptomid * Palavik * Pea- ja lihasvalud * Närvisüsteemi kahjustused Kollatõbi Sümptomid * Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks * Maksatalitushäired Aids Sümptomid * Palavik * Kurguvalu * Väsimus * Lümfisõlmede suurenemine * Lihas- ja liigesevalud KASUTATUD MATERJAL Bioloogia õpik Ülle Parm, Viia Parv ,,Nakkushaigused" http://webcache.googleusercontent.com/search?
Rakkude vohamine e proliferatsioon Põletik inflammatio Põletik inflammatio Põhjused ALTERATSIOON Bioloogilised tegurid ALTERATSIOON koekahjustus parasiidid, seened, bakterid, viirused (va. marutõbi ja teetanus) Igasugune põletik algab alteratiivsete Füüsikalised tegurid muutustega nekroos, düstroofia radiatsioon, temperatuur, trauma, surve jne Hukkunud rakkudest vabanevad Keemilised tegurid bioaktiivsed ained, mis omakorda - Eksogeensed tugevad happed, alused, käivitavad järgmised protsessid
puudub, otsene ravi ka puudub, ravitakse sümptomeid, sureb 50-90% KARLI Gripp Palavik, valud, köha nohu, väsimus ja nõrkus, linnugripil ka hingamisraskused, kopsupõletik, silma sarvkesta põletik. Linnugripp ohustab eelkõige linde, ohtlikuks teeb immuunsuse puudumine selle haiguse vastu. Levik eesits 219 haigestumist. Gripp levb süljepiiskadega. Ravi kasutatakse aineid mis takistavad viiruse väljumkist rakust, neid tuleb ravima hakata 48 tundi pärast nakatumist. JAKS Marutõbi(Raabies) Nakatumine haige looma süljega kokkupuude, haavad kriimud , inimeselt inimesele praktiliselt ei levi, haiguse etapid 1. Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp paralüütiline saadium jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse
o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis
o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis
Viimase seitsme aasta jooksul on uuritud 5450 looma, neist marutaudis on olnud 41%. Aastal 2003 vaktsineeriti 2159 inimest, kes puutusid tõenäoliselt kokku marutõves loomaga, aastal 2006 vaktsineeriti 889 inimest ja aastal 2007 vaktsineeriti ainult 660 inimest. Aastal 2003 avastati 813 marutaudis looma, aastal 2006 kõigest 114.( Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 7 5. Kokkuvõte Lüssaviirus, ehk teisi sõnu marutaud(loomade puhul), või marutõbi(inimeste puhul) on Meie ühiskonnas veel alles, kuid siiski on oht kokku puutuda haigestunud isendiga. Tänu meditsiini arengule ja paljude riikide koostööle on saavutatud selle viiruse peaaegu kadumine. Vaktsiinipalad metsas ja koduloomade, ning ka inimeste endi vaktsineerimine on kõige effektiivsemad viisid marutaudi kaotamiseks. Tänapäeval tegeletakse igal kevadel ja suvel vaktsiinide metsa külvamisega ja ka koduloomade vaktsineerimine on Eestis kohustuslik.
1900.aastal tuli kasutusele veel kirurgi näomask, mis kaitses haava arsti suus ja hingetorus olevate bakterite eest. Louis Pasteur otsis moodust otsis moodust toidubakteritest vabanemiseks ning avastas, et kui kuumutada ainet mingi temperatuurini, siis vabaneb bakteritest.Sellist moodust hakati kutsuma pastöriseerimiseks. Baktereid uurides puutus ta kokku ka viirustega, mis ei olnud mikroskoobi all nähtavad, kuid mille olemasolu oli aimatav. Üks hirmsamaid viiruseid tollel ajal oli marutõbi, millesse nakatanud looma hammustus tõi inimesele kaasa kindla surma. Pasteur avastas vastabinõu ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka esimene marutõvve nakatanud inimene. 19. sajandi levinuimaid haigusi oli tuberkuloos. Seda põhjustas nakkus, kuid selle levikut soodustasid ka noore industriaalühiskonna viletsad korteriolud ja kehv toit. Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja-bakteri, mida
rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged,viiruslik nohu,gripp,viiruselised kõhulahtisused,viiruslik maksapõletik,marutõbi,leetrid, ohatis,punetised. Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti 1)Organismil on sooduslikud kaitse tõkked. 2)Organismi vastupanu võimet tugevndatakse vaktsineerimisega. 3.Bakterite ehitus, paljunemine ja nende tähtsus. Bakterid on kõige väiksemad organismid, kellel on kõik elutunnused. Baktereid katab väljast limakapsel. Limakapsli all paikneb jäik rakukest. Rakukesta all paikneb Rakumembraan. Bakterid paljunevad pooldudes, iga 20-30 minuti järel
ise antikehi. PASSIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. / emalt lapsele Elusvaktsiinid ● olemasoleva viiruse kasutamine (nõrgestatud) ● leetrid, mumps jne + tugev, püsiv mõju - äpardumisel haigus (ei kasuta immuunpuudulikkusega inimesel!!!) Inaktiveeritud vaktsiin ● terve mikroob, viiruse valgud kahjustatud ● koolera, A-hepatiit, marutõbi jne + ei põhjusta haigust - nõrgem, humoraalne (kutsub esile antikehade tootmist) Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene ● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne + vähe kõrvaltoimeid - korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt RAKULINE IMMUUNSUS
annaabi.ee 
