Meditsiini ja bioloogia areng 19.
sajandil
Meditsiin
Joseph Lister
Bakterite avastus 1676.a
- Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van
Leeuwenhoek
Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912)
Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud
bakteritega
Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur
Haavasidemete steriliseerimine
Steriliseeritud kummikindad
Kirurgi näomask
Louis Pasteur
Meditsiin
Viirused marutõbi, tuberkuloos
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
salasahver
Õppematerjali autor
Teadus 19. sajandil Õpilane: Õpetaja: Teemad 1. Elekter 2. Positivism 3. Bioloogia 4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas
valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane
See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) . Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema. Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks. Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu. Seda eriti kirikus. (Eesti nõukogude entsüklopeedia 2 ) Selline hüpotees lükkas ümber levinud arvamuse, et inimene on maailma valitseja, kelle jumal spetsiaalselt enda näo järgi lõi ning maa peale elama pani , nagu väidab 4 Piibel
.....................14. 9. Evolutsioon............................................................................15. 10. Elektri avastamine................................................................16. 11. Kokkuvõte............................................................................18. 12. Kasutatud kirjandus..............................................................19. 2 Sissejuhatus 18. sajandil, kui inimkond astus uude ajastusse, milles hakkas usu ja religiooni asemel suurt rolli omama tehnoloogia, teadus, mõistus. Kuna inimeste mõttetegevus suundus jumalast kaugemale, siis tekkisid sellega koos ka uued filosoofia mõtted ja paljude inimeste mõttemaailm muutus. Neid mõtteid ja maailmapilti kujundasid valgustusaja filosoofid, kellest kuulsamad olid: François-Marie Arouet (Voltaire), Thomas Paine, Jean- Jacques Rousseau, David Hume..
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid.
Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .........................
Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18
2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid