Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Martti Aljand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aljand, martti, olümpiamängud, ujuja, aljandi, elukutse, ujumine, rekordid, milli, helsingis, ajaga11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha.
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005
Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4
tähtsam, ka mees ise, ootasid pääsu lõppvõistlusele. Seega jäi eesmärk täitmata, ent võrreldes eelmiste võistlustega nihkus ta sellele tublisti lähemale. Paarisaeruline neljapaat, sõudmise 9. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo sõitsid Pekingi olümpiale eesmärgiga ületada möödunudaastast Müncheni MMi kaheksandat kohta. Lootusetult kaugele eesmärgist ei jäädud olümpia lõpetati üheksandana. Triin Aljand, ujumise 50 m vabalt 21., 100 m vabalt 33., 100 m liblikujumises 32.Korralik Eesti rekordiparandus 100 meetri liblikujumises ja Eesti ujujate parim koht Pekingi olümpiamängudel annab põhjust Triin Aljandile kiituse avaldamiseks. Ent loodetud ja oodatud poolfinaalipääsust jäi temagi kaugele. Miko Mälberg, 50 m vabaujumise 25.Miko Mälberg täitis Pekingi olümpiaujulas oma lapsepõlveunistuse võttis iidolilt Indrek Seilt 50 meetri vabaujumise Eesti rekordi
........................................................................lk 13 13. Richard-Aleksander Tiswelt......................................................................lk 14 14. Kokkuvõte..................................................................................................lk 15 15. Kasutatud materjal.....................................................................................lk 16 Sissejuhatus Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis.
mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World Swimmer of the Year Award" ( ,,Aasta ujuja auhind" ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning ,,American Swimmer of the Year Award" ( ,,Ameerika aasta ujuja" ) aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008. Ta on oma karjääri jooksul võitnud kokku 48 medalit 40 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi. KARJÄÄR Algusaastad Phelps osales 15-aastaselt 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud peale olümpiat 30
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004
neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. ,, (Wikipedia 2013) Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord, mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis, kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes
päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). "Kalevi" tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28
05.1999 8447 3 Götzis 26.05.1996 8413 6 Ateena 06.08.1997 8386 4 Uniondale 20.07.1998 8362 1 Tallinn 16.06.1996 8353 3 Talence 14.09.1997 8289 2 Tallinn 29.06.1997 8281 1 Tallinn 06.07.2003 8268 4 Göteborg 07.08.1995 8235 8 Ateena 24.08.2004 8234 7 Talence 15.09.1996 Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluse toimumise asukoht ja lõpetamise kuupäev. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Erkki Noole poolt 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus (kokku 8362 punkti) saadud kaugushüppetulemus 8,22 m on ühtlasi maailmarekord kümnevõistluse käigus tehtud soorituste arvestuses. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord Maebashis (Jaapanis) 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli Erki Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. 2) Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25
1958. aastal viis ta NSV Liidu rekordi 79.30'ni ning järgmisel hooajal lisas veelgi - 79.74. Vallmann võitis liidu meistrivõistlustel kolm pronksi ja kaks hõbedat. 1960. aastal viskas Vallmann 82.26, kuid olümpiale ta ei pääsenud. Tema asemel sõitis Rooma hoopis Mart Paama. 4.2 EESTI ODAVISKAJAD 4.2.1 G USTAV SULE Gustav Sule sündis 10 .septembril 1910. aastal Tartus. Gustav Sule oli väga talendikas ning mitmekülgne. Koolipoisine püstitas ta Eesti rekordid oma vanuses nii kõrgushüppes, teivashüppes kui ka odaviskes. See üllatas paljusid, kuna Sule püstitas need rekordid kohe esimesel võistusel, enne seda oli ta vaid treeninud. 19- aastasena viskas ta oda juba üle 60 meetri ning ohustas tol hetkel kehtinud Aleksander Klumbergi Eesti rekordit 63.32. Sule läbimurre toimus 1931. aastal, kui ta jahmatas kõiki Tartus toimunud Kalevi juubelipidustuste raames, kui viskas 69.54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli juhiks. 1932
käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi. Euroopa sisemeistriteks krooniti Ksenija Balta ja Mikk Pahapill. Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka-Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko.
08,45-ga. Austraallanna Stephanie Rice valitses samuti naiste 400 meetri kompleksujumist ning lõi ameeriklanna Katie Hoffi maailmarekordi 1,67 sekundiga. Eamon Sullivan - püstitas 100 meetri vabaltujumises maailmarekordi. Pekingi olümpiamängudel püstitas austraallane Eamon Sullivan meeste 100 meetri vabaltujumise poolfinaalis 47,05-ga maailmarekordi. Enne kolmapäevast võistlus kuulus maailmarekord 47,24 Sullivanile. Kosuke Kitajima – Jaapani ujuja võitis 100 meetri rinnuliujumise Pekingis 58,91-ga, alistades ameeriklase Brendan Hanseni maailmarekordi 0,22 sekundiga. 3. DOPINGUJUHTUMID Pekingi olümpial sai karistada kümme sportlast. Positiivseks osutus kuue sportlase ja nelja hobuse dopinguproov. Kokku võeti 4620 dopinguproovi – 3681 uriini- ja 939 vereproovi. Sõklad võivad teradest eralduda ka järgmise kaheksa aasta jooksul. Täpselt nii kaua hoitakse võetud proove külmutatuna alles. Ludmilla Blonska
silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda. Kristjan Palusalu Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses seitsme- ja vabamaadluses viiekordne Eesti meister. Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästiAlfred Neuland sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on
staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m
suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas. Auna vorm aina tõusis ning juulis demonst- reeris ta seda vabariiklikel võistkondlikel meistri-võistlustel isiklike rekorditega 100 meetris (10,6), kuulitõukes (15.15) ja odaviskes (71.90). Vorm vajas väljavalamist, mistõttu võttis Aun sihikule kaalukad rekordid hoopis viievõistluses. Tema vorm üllatas Auna ennastki, kui iga ala, mida mees sooritama hakkas, lõppes isikliku rekordi- ga. Kaugust sai hüpata jälle tervenenud tõukejalalt, mispeale mees hüppas isikliku rekordi 7.33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti sentimeetreid, 200 meetris kärpis sekundikümnendikke. Enne viiendat ala, 1500 meetri jooksu, oli Aunal 5-punktiline edu Kurt Bendlini rekordigraafikuga võrreldes. Aun finiseeris 4
harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka medaleid koju toodud ja praeguse seisuga ei näe põhjust, miks seegi kord Ka üks oleks aurahad õnnestumine tulemata peaksid jääma. Seda enam et Eesti lähetab Göteborgi oma Esimest suurvõistlust kõigi aegade suurima alaliidu presidendi delegatsiooni seisuses Erich Teigamägi arvab, et 23 sportlast.
kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes 4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat. Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka spordimehe karjääri katkestasid okupatsioonivõimud, heites ta vanglasse. Sõda ja sõjajärgne aeg katkestasid laiema kergejõustikuharrastuse Järvamaal.
Peking 2008 XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes, et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale kandidatuurile altkäemaksut, häälte äraostmine, manipulatsioonid ja muudki hämarat, Igatahes võis Peking pidad end tagantjärele moraalseks võitjaks, kuid 2000. aasta mängud korraldas ikkagi Sydney. 2004. aasta mängudeks Peking ei kandideerinud. Hiinlased olid teinud eelmistest ebaõnnestumistest põhjalikud järeldused ega soovinud uuel katsel midagi saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge, et kirjutamata se
..............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012.......................................................................................................4 2. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a.......................................................................5 2.1 Võitjad 16 kohta 800 m.............................................................................................5 2.2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti)..........................................................................7 3. Naiste 1500 m jooks Londoni OM 2012.a.....................................................................9 3.1 Võitjad 16 kohta 1500 m...........................................................................................9 3.2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti).........................................................................11 4. Läbi aegade 800 m
Üheks oli "Waikiki Rough" ujumismeistrivõistlused, mis alati meelitas inimesi ookeani äärde. Teiseks pakuti jalgrattavõistlust ümber Oahu. Kolmandana nimetati Honolulu jooksumaratoni, mida jälgis kogu Havai elanikkond. Arutelu käigus küsis "Waikiki" klubi juht John Collins: "Kas me võiksime kõik need kolm ala ühendada?" Uue spordiala avastart toimus 18. veebruaril aastal 1978, mil 15 meest startis Havail esimesele triatlonile. Distantsiks ühendati kõik kolm maratoni: 3,8 km ujumine,180 km rattasõit ja 42 km jooks, mis tuli järjestikku läbida. Pärast 11 tundi ja 46 minutit, tõestas Gordon Haller oma finishiga, et selline ala on inimestele jõukohane. Pärast triatloni hakkati arendama ka teistes maades.1989 aastal Avinjonis Prantsusmaal avati triatloni Rahvusvaheline liit.Samal aastal toimus ka esimene Maailmameistri turniir. Triatlonisport oma köitvas mitmekesisuses erinevate distantside ja võistlusvormidega on jätkuvalt kogumas populaarsust spordimaailmas.
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Ka
kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega. Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK
(Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin) Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis 16.73.(Teemägi_1963) 2.5. Teised alad Heino Lipp jätkas võistlemist ka teistel aladel. 1947. aasta lõpus kuulus ta NSVL edetabelis kümne parema hulka veel neljal kergejõustikualal: kettaheites ja kümnevõistluses asus teisel,
kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega. Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK
.3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12 3.4 Gerd Kanter on maailmameister!....
07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda KeppOjastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
annaabi.ee 
