Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala
asunud. Raanil tütre juures oli oma vanadusaastad veetnud ka kirjaniku isa Jaak. Tema töö 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Lemmiktegevused ja külalised Sagedane külaline talus oli Mart Raud koos abikaasaga. Raanilt tegi J. Vares matku siinsesse ümbrusse – käis jahil, marjul või niisama põldudel ja metsas hulkumas, tulles tagasi lillekimbu või maasikatega. Mälestused Johannes Varesest Praegu Raanil elav J. Varese õetütar Salme Kõverjalg mäletab teda just sellisena – elurõõmsa ja nooruslikuna, soojasüdamelise loodusesõbrana. Aitäh tähelepanu eest!
päikesepaistelise ilmaga. Istun sealsele pingile, hingan sügavalt sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus
Võtan aja maha ja istun sealsele pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja enesetunne on kohe palju parem ja kodus olevad tegemised ei tundu enam nii väsitavana. Aga mille jaoks on ikkagi loodus minu jaoks tähtis. Väga väiksest saati olen ma emaga metsas marjul ja seenel käinud. Kuigi eriti mulle seened ei maitse, on neid hea ja lõbus korjata koos emaga. Leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne näidata ja uhkust tunda, et korjasin suure ämbritäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suure kui me arvata oskamegi. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on käib asja juurde. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu imeliseks ja lihtsaks muuta.
tarnad ja turbasammal. lisaks veel ka tarnad. keskkonda. Näiteks: Seal ei kasva puid. turbasammal, sasipundar sõnajalg, paditaimed. Inimtegevus Aabasoodes käivad Kliimamuutuste Inimtegevuse tõttu on inimesed marjul ja ka tagajärjel võivad Põhja-Inglismaa jahti pidamas. kühmsood täiesti vaipsood reostunud. kaduda. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Aabasoo 2. http://www.soo.ee/sood-maailmas 3. https://www.buglife.org.uk/advice-and-publications/advice-on-managing-bap-habitats/blanket- bog 4. http://www.landcareresearch.co
Tume org Oli kord aeg kui tume org polnud inimestele ohtlik. Aga ajapikku hakkas seal juhtuma kummalised juhtumid. Näiteks kadusid sinna ära inimesed kes seal marjul käisid. Org oli pidevalt tume ja õudne, öösel ragisesid puud ja põõsad. Kord läks sinna üks vanamemm kellel olid mõlemas käes korv ja nuga. Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi
Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast
aasta suvel oma unistuste reisi teoks teha. Kuna Valmari lõpuaktus toimub juunis ja augustis käib Helmi usinalt marjul ning keedab moosi, sobib reisima minekuks kõige paremini juuli teine nädal. Helmi kaalus kaua, millega kohale minna ja otsustas lõpuks lennutranspordi kasuks. Berliinis tahab ta külastada muuseumisaart ja teletorni ning käia Euroopa suurimas kaubamajas. Tal on üks soov veel: Mnemoturniiris räägiti taani protestiseast ja sellest ajast saadik on ta tahtnud seda
Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku täis: kartulit, kapsast, porgandit... Täiesti arusaadav, maal manti on. Käiakse ju metsas seenel ja marjul, miks mitte ka näiteks põllu peal kapsal. Põlise maamehena esitan üleskutse: tulge kõik maale elama!
Üks päev kammkeraamika asulas Tere! Ma olen 53aastane Saima Lõuna Lätist. Mina ja mu perekond elame koos 24 liikmelise kogukonnaga ühe väikese oja kaldal. Mu abikaasa Kustas on juba teist nädalat raskelt haige. Sellepärast pean oma tütre Senniga käima igal hommikul, kui mehed veel magavad, metsas, ja korjama värskeid ravimtaimi, ning nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma. Täna on neil plaan minna jahile, et saaks valmistada midagi rammusamat kui marjad ja seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid
"Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik
Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika. Sinika marjad ei ole küll nii maitsvad kui mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt
Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: “Kahe toaga lihtne korter, vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega ja kõige selle ümber metsad, kus meie marjul käisime.” Elu mõisas Faktid kirjaniku eluloost Õppis Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Lahkus koolist ja üritas leida tööd Peterburis. Kuid see ei õnnestunud ja ta tuli tagasi vanemate juurde Karjaküla mõisa ja hakkas seal kirjutama oma teoseid. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse “Kurjal teel.”
"Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ; 6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ; 7. Kõrvits : "Hooples kõrvits, ponts ja paks..." / sõn.: V. Sõelsepp
toorainet lisaks nendele mis poest osta sai, mida ei olnud muidugi palju, nende lauad olid natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid
aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist,
koduarest.Meelik teadis nüüd,et Peeter võis ju iga kell ukse väljast lahti keerata.Pärast Meelikut tuli Kaur,ka tema ei suutnud panna poisse üles tunnistama.Lõpuks tuli Kärt koos väikese Siiriga ja Siiri tundis ära,et need olidki väikesed onud,kes vanaema lehma tagasi tõid.Hiljem kuulis Jürnas veel pealt Marju ja Peetri juttu.Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast välja päästaks.Nüüd keelas Peeter Marjul sellest kellelegi rääkida.Seega sai lõplikult selgeks,et pole olnud mingeid tulnukaid,vaid kõige taga olid Peeter ja Riho.Lõpuks õnnestus neil Peeter saada nii kaugele,et see läks Leeni-tädi juurde ja rääkis kogu loo ära.Leeni-tädi andis talle aususe eest karbitäie maasikaid.Teised istusid Jürna õues ja sõid mett,mille Jürnas oli onu käest mesilaspere valvamise eest saanud.Peeter tuli sinna,et vabandada nende ees.Ta andis
Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tahab, et ta Mariga abielluks. Tiina ei saa aru, miks Mari, miks mitte tema. Margus arvab, et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina.
Esimene teos, mida ta esitas oli Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke". Algus oli aeglane, muutudes aina kiiremaks, viiulid mängisid väga kõrgelt. Naise ilus hääl kostis üle terve saali. Kohe saime aru, et esineja laulab ka ooperis, mida hiljemalt ka mainiti. Laul muutus lõbusamaks ja kiiremaks. Naise hääl oli väga kõrge ja veniv. Laul rääkis lumivalgekesest, kes elab metsas koos oma isaga. Lumivagleke küsib isalt luba käia sõbrannadega marjul, mängida põdraga ja ütleb, et lauludeta pole elu olemas. Lõppus ta hakkas väga kõrgelt laulma ja laul lõppes järsult. Teine teos oli Pjotr Tsaikovski aaria ooperist ,,Iolanta". See oli üks kurvemaid teoseid. Algusest peale oli kuulda süngeid toone. Laul oli sujuv ja madalatel toonidel. Keskel läks kiiremaks, kuid meeleolu jäi endiselt nukkeraks. Järgmine teos, mis kõlas oli Mihhail Glinka valss ,,Elu tsaari eest". Algus oli väga jõuline sest mängiti üheskoos. Meloodi oli
rahvuse, kombed, kultuuri, iseseisvuse, isikupära ja mis kõige tähtsam- keele. Eesti keel on Eesti uhkus, mida kõnelevad emakeelena vaid umbes 1,1 miljonit inimest. Nemad kannavad seda edasi kui Eesti kultuuripärandit ega lase sel kui ühel maailma keerukaimate ja kauneimate keelte sekka kuuluval keelel välja surra. Eestlastel on eripärane kultuur. Sageli kutsutakse meid maarahvaks tänu harjumusele teha kõike ise- harida põldu, kasvatada kartulit, käia metsas marjul ja seenel. Loodus ja rohelus on meie jaoks tähtsad. Samuti on meil välja kujunenud oma folkloor ning rahvatants kandub edasi põlvest-põlve olles populaarne ka tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011".
õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool Metsast saab inimene: küttepuid.
metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari
on asendatud nüüd põldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib rohkem kokkupuuteid inimeste ja metsloomade vahel, mis aeg-ajalt võivad tekitada inimestele ka majanduslikku kahju, rääkimata ka vaimsest või füüsilisest kahjust. Kui ma noorem olin, käisin emaga tihti metsas marjul ja seenel ja poleks uskunud, et võin ise ka oma elus karu kohata, kuid ükskord on see juhtunud. Ma küll õnneks ei sattunud temaga silmitsi ja jumal tänatud selle eest, aga mäletan, et isegi kaugelt oli teda minu jaoks päris hirmutav näha. Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud. Teadusuuring 2003.2004
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad.
või asub jälle mõne auto kallal nokitsema. Sel suvel aitasin isal koos oma sõpradega uue kasvuhoone ehitada, sest vana purunes tugevate tormituulte tõttu. Meie peres on väljakujunenud teatud tegevused, mida me teeme kõik koos. Sügis on meie peres tavaliselt hästi tegus aeg. Näiteks on meie pere alati koos, kui on aeg põllule minna ja kartulisaak üles võtta. Lisaks sellele käib meie pere meelsasti metsas seenel ja marjul. Talvel, kui keldrisse lähen ja sealt moosipurgi või soolaseened võtan, meenutan alati perekondlikke mestaskäike. Selleks, et karmidel talvekuudel oleks tuba mõnusalt soe, käime metsas küttepuid tegemas. Need päevad on küllaltki västitavad, sest puid on vaja teha väga palju. Need tegevused, mida me kõik koos oleme teinud, ühendavad meie perekonda. Kugi me oleme siin Saaremaal juba päris hästi sisse elanud, pole me mandrielu sugugi ära unustanud
Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud
otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui
ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari. Ja Margus isegi on kahevahel ega julge oma perele vastu hakata. Tammarud justkui natuke kardavad Tiinat, kuna ta on nii teistmoodi, teist tõugu
Iseseisvunud eestis on aga kasutusel eraomand, eraõigus ja eramaa ning sildimajandus, kus negatiivsed hoiatavad, keelavad ja käskivad laused kirjas: "Võõras ära tule"; "Ära mine"; "Rangelt keelatud".... Mida kõike silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, kuid sellel suvel oli loo autoril võimalus kogeda isiku vastu suunatud otsest vägivalda: "Juba silti lugedes oled mul kirbul"6, on selgelt öeldud, et olles sattunud kas ekslikult või teadlikult asjatoimetuste käigus näiteks marjul olles piirkonda, kus tunned iseenese laupa optilise sihiku märklauana. Eramaal võib jahti pidada kinnisasja omaniku loal, seda jahipidamise eeskirjades ja seaduses sätestatud korras. Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3
aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende
muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu. Iseenesestmõistetavalt käime metsas marjul, peame sünnipäevi, rahvakalendri tähtpäevi ja talguid, teeme süüa vanaema õpetuse järgi (Vaimne kultuuripärand). Maastikud kannavad kultuurimälu. Kõik meie tegutsemise jäljed, olgu selleks näiteks hooned, sajandite vältel väljakujunenud tänavavõrgustikud, teed, põllud või poollooduslikud kooslused kajastuvad elukeskkonnas meie ümber. Pärandmaastik võib olla ka selline maastik, mis on kujunenud inimtegevuse läbi, näiteks linnamaastik. Traditsioonilisi Eesti
teinud,sest Rihol on ju koduarest.Meelik teadis nüüd,et Peeter võis ju iga kell ukse väljast lahti keerata.Pärast Meelikut tuli Kaur,ka tema ei suutnud panna poisse üles tunnistama.Lõpuks tuli Kärt koos väikese Siiriga ja Siiri tundis ära,et need olidki väikesed onud,kes vanaema lehma tagasi tõid.Hiljem kuulis Jürnas veel pealt Marju ja Peetri juttu.Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast välja päästaks.Nüüd keelas Peeter Marjul sellest kellelegi rääkida.Seega sai lõplikult selgeks,et pole olnud mingeid tulnukaid,vaid kõige taga olid Peeter ja Riho.Lõpuks õnnestus neil Peeter saada nii kaugele,et see läks Leeni-tädi juurde ja rääkis kogu loo ära.Leeni-tädi andis talle aususe eest karbitäie maasikaid.Teised istusid Jürna õues ja sõid mett,mille Jürnas oli onu käest mesilaspere valvamise eest saanud.Peeter tuli sinna,et vabandada nende ees.Ta
soetasid ka raamatuid.(1) Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust Muugalt meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud
Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus - alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega. Milline on inimtegevuse mõju metsadele? Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Mis tähtsus on metsadel? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene
Tema isa Jüri Vilde, pärines Virumaalt ja ema Leenu Rüüter, oli pärit Järvamaalt. Leenu Rüüteri vanem õde Mai, oli abielus Jaan Brunbergiga kirjanik Eduard Bornhöhe isaga. Paari kuu pärast, peale Vilde sündi, koliti Muuga mõisa, kus mööduski Eduardi varasem lapsepõlv. Elati mitte uhkes mõisas, vaid mõisa ,,alttoa" lihtsas korteris. Mõis ise aga oli kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega, kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli
VI 3.VII 1869) on minust 8 aastat noorem. Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaanisid, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ning sepapajaga, milles suure punase habemega tahmane sepp hobuseraudu tagus, kuna mina teda ukse vahelt aukartusega vaatlesin, ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad otsatud metsad, kus meie marjul käisime ja mis mule igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid". Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: "Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond. Meil oli kaks suurt tuba, millel oli laudpõrandad all ja avarad aknad ees.
Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud
· Vasemäel algavad proovikaevandused. Töölisi leidub mägedes palju, seega õitseb talude sissetulek, kes meestele piima jmt. müüvad. Eriti õitseb muidugi kaupmehe Aaroni äri. Proovikaevamised lõpevad, sest omanike sõnul on vasemaaki vähe ning vaja oleks ära osta ka mäe lõunapoolne külg, mis kuulub Geisslerile. Geissler saabubki Kaugemaale ning soovib mäe eest paar miljonit. · Inger on armunud vasemäe kaevandustöölisesse Gustavisse. Koos käiakse marjul ja Gustav tuleb Kaugemaale appi kivilauta ehitama. Gustav lastakse kevanduses oma suure suupruukimise pärast lahti. · Rootslased soovivad Geisslerilt osta vasemäe lõunapoolselt osa, kuid Geissleri viimaseks hinnaks jääb veerand miljonit krooni, millega võõramaalased mäge osta ei soovi. · Geissler külastab ka Akseli Kuumaa talu ning lubab talle saata lõunast niidumasina ja uudismaaäkke. · Avarvaatele on kolinud Akseli vend koos äsjakositud naisega.
Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud
hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Harilik tamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku
Metsasus on Prantsusmaal 25%. Seda ei ole vähe, arvestades, et tegemist on vana tööstusriigiga. Metsasus on suurem mägistel aladel, kus ligipääs neile on raske, tasasemad alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad, Lõuna- Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad. Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad. Metsadest saadakse puitu, seal käiakse matkamas, jahil, seenel ja marjul. Metsamajandus on hästi aranenud. Üleraided on keelatud, keskonnakaitselised metsad on eraldatud, istutatakse tarbemetsi ja hooldatakse neid. Selle tulemusena kasvab metsade tootlikkus ja metsade pindala. Metsade kaitseks on ka Rahvusparkide programm. Puitu kasutatakse säästlikult, raisatakse minimaalselt. Prantsusmaa asub olulisel kohal maailma puidutööstuses. Puitu on aga vähe ja seda tuleb importida. Puidutoodete ekspordis asub riik maailmas 7. kohal. Prantsusmaa mööblitööstuse
Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika. Sinika marjad ei ole küll nii maitsvad kui mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle
Ja kandideeris järgmistel valimistel kohe Mihkel Raud ja tema pere. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1 riigikokku k kuhu ta ka 3227 poolthäälega pääses. 7 2. TELEKARJÄÄR Mihkel Raua esimene teledebüüt oli Helle Karise lavastatud lastefilmis ,,Nukitsamees", mis esilinastus aastal 1981. ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud lastejutt mis räägib sellest kuidas kaks õde-venda metsas marjul olles ära eksivad ja neid leiab kuri Metsamoor kes nad oma koju viib ja enda heaks tööle paneb. Iti ja Kusti peavad hoolitsema majapidamise eest, rohima peenraid, sigu toitma, tassima hagu ja vett, sealjuures peavad nad hoidma ka väikest Nukitsameest. Hiljem kui Iti ja Kusti põgenema saavad, liitub nendega ka Nukitsamees kes uude perre vastu võetakse. Pärast peab väike metslane otsuse tegema Mihkel Raud filmis "Keskpäev".
Uno oli nõudlik, lohakalt tehtud tööd ta ei sallinud. Kui ehitused said valmis, oli tal plaan kodu ligidal olevale madalikule paisjärv rajada (seda läbiv oja üles paisutada). See sai teoks koos naabrimeeste abiga. Uno jõudis oma elu jooksul pidada mitmeid ameteid - kolhoosi osakonna juhatajast ja peaagronoomist kahe kolhoosi esimehe ja riigikogu liikmeni. Ta oli jahimees, talle meeldis ka niisama metsas marjul ja seenel käia. Kuni pensionile jäämiseni ta töötaski metsatöölisena, metsavahina. Pensionärina meeldis talle sellesama järve ääres, mille ta oli rajanud, kala püüda, niisama istuda. Kui tal tervis juba halvemaks läks, püüdis ta ikka iga päev korra järve ääres käia, see oli talle väga tähtis. Hiljem tubaseks jäädes luges ta niipalju kui vähegi suutis. (Intervjuu Maie Antoniga 12. 12 2012) 2.2. Uno tütar Eve Anton
kinni võtta, ehk kaabata, kuid kes vangistajate eest kõrvale hoidus. Sõnaga kaabakas võidi tähistada samahästi nekrutist põgenenut, kui ka röövlit või muud kuritegu sooritanud inimest. Alles hilisemal ajal sugenes sõna tähenduse selgelt halvustav tähendus. Metsal oli talurahva jaoks ka teatav lõõgastav funktsioon. Näiteks olid alates hiljemalt 19. sajandist üle Eesti küllalt laialt tavaks ühised pühapäevased marjul ja pähklil käimised.. Pühapäeviti läksid metsa ka noored. Enamasti liikusid poiste ja tüdrukute kambad eraldi. Sel kombel käidi näiteks maasikal ja pähklil. Nagu kirjeldatakse mälestuses, oli külalähedane mets neil päevil täis noorte kilkeid, naeru ja vastastikust aasimist. Enamasti oli talurahva marjul, pähklil ja seenel käikudel siiski ülekaalus asjalik pool. Vaesem osa küla elanikkonnast sai metsast tihti isegi päris olulist toidulisa
mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Vaatamisväärsused Soome loodus pakub uskumatuid elamusi: ilu, puhtust, vaikust, rahu ning võimalusi seenel ja marjul käia, kalastada. Inimestele, kes otsivad moodusi, kuidas oma puhkust aktiivselt veeta, on Soome just see õige koht puhkamiseks. Soomes on võimalik suusatada, matkata, paadiga sõita ja käia muusikafestivalidel. Kuid Soome pakub ka põnevaid modernseid puhkuse veetmise viise. Soomes leiad rahu ja vaikuse. Leppävirral võid kogeda paljut. Seal asub Orinoro uht-org, mis võimaldab tutvuda looduse harukordse imega. Sügava kuristiku põhjas ei sula jää ja lumi veel juunikuukski.
Keskmise Läti perekonna jaoks on matkamine, reisimine ja jalgrattasõit või kanuumatk meeldivamad kui mugavad reisid välismaale. Viimasel ajal on populaarsust kogunud ka tennise mängimine ja lainelauasõit. Lätlaste perekonna jaoks on olulised ka ühised teatri, kino, näituste ja kontsertide külastused. Kuigi enamus inimesi elab linnades, on peaaegu reegel, et neil on olemas maakodu või vähemalt aiake linna lähedal. Pea kõik perekonnad armastavad aeg-ajalt metsas seenel või marjul käia, mis lääne riikide jaoks on üsna üllatuslik. (Welcome...) Läti peredes on olulisel kohal ka koos söömine. Lätlastele meeldib süüa. Toidud pole küll nii peened kui näiteks prantslastel, pigem lihtsad, kuid ise peavad lätlased end suurteks sööjateks. Toitudes kasutatakse palju liha, kala, juurvilju ja eriti kartuleid. Ka musta leiba hinnatakse Lätis kõrgelt. Muidugi ei ela lätlased ainult hapukapsast ja
nagu sein! TIINA (nagu enne, õrnalt). Oh jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui ka tahaksin! Mis siis mina selle vastu võin, kui Marguse süda minu poole hoiab, ja mitte sinu poole! Kui sina ka vaikiksid - see peab ju ikka isale ja emale teada saama, varem või hiljem! MARI. Ara sega! Mõtle Pähnipalu peale ja mis seal sündis. 12 TIINA. Pähnipalu peale? MARI. Aasta tagasi, kui seal nõndasamuti marjul olime, nagu täna siin. Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa kümme korda ilma ees minu - kasuõde! TIINA. Mis jutt see on? MARI. Ara püüa salata, mina nägin! TIINA (ärevil). Mis see tähendab? Mis sa nägid? MARI. Hunt viis Kiveste Kaarli varsa ara... TIINA. Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? MARI. Hunt olid sina! TUNA (nagu ussist nõelatud). MARI. Ara salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Olin küll
TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti? 87 TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid 89 TÖÖLEHT 3. Aastaajad 90 TÖÖLEHT 4. Kodutööd 92 TÖÖLEHT 5. Korter 93 TÖÖLEHT 6. Õues ja toas 94 TÖÖLEHT 7. Aeg 95 4
Loodud on erinevaid matkamaju, puhkeonne, matkaradu ja muud vajalikku. Eesti metsapoliitikas võetud eesmärkide täitmise tulemusena saame täna tõdeda, et metsa pindala suureneb Eestimaal endiselt, moodustades hetkel juba 51% maismaa pinnast. Metsa- ja puidusektoris töötab iga 13. eestlane ning tööstused tagavad metsade säästliku majandamise ning pakuvad puidust kui keskkonnasõbralikust materjalist tooteid ka väljastpoolt riiki. Eestlastel on harjumus käia metsas matkamas, seenel, marjul, jahil ja orienteerumas. Eesti metsad on bioloogiliselt mitmekesised ning majandatud jätkusuutlikult. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030, see kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 valmis Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähteülesande alusel ning säästva arengu komisjoni egiidi all, strateegia väljatöötamisel
annaabi.ee 
