- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek
-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet,
midagi." (raamatu pealkiri, lk 142) - Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast valelikuks muutuda - Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam naabriga kiskuma, Jussi abiga saadi järgmiseks sügiseks kraav valmis - Madis ise elas küll Pearu saunamajas, aga käis siiski Eesperel abis, Pearule üritas asjast teise mulje jätta XVI - Juss ja Mari said poja, Mari lootis, et laps ei päriks isa kõveraid jalgu - Eesperre oli uus tüdruk kaubeldud, Kaie - Krõõt ootas jälle last, eelaimdus et jälle tuleb tütar, ligi, kuid enam Krõõt ei nutnud, ka Andres leppis olukorraga, Mari tundis end halvasti, sest tema ju oli saanud poja - Pearu tänavu naabreid niivõrd ei tülitanud, oli saanud endale uue tugeva sulase Jaagupi, kuid
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Alati peab selleks mingi põhjus või tegur olema, mis seda põhjustab. Muidugi probleeme on seinast seina ja neid on raske lahterdada. Kuid kui keskenduda kooliprobleemidele, siis võib arvata, et mured ja tülid tekivad kergesti, kuna on koos klassitäis eri tüüpi inimesi ja arvamusi. Teatud aja jooksul tekivad liidrid, kellest võetakse eeskuju ja kelle moodi tahetakse igal juhul olla ning samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees
minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis tähistas täiesti ebareeglipäraselt kirjutatud teost, põhi-ideeks oli just zanrite segamine. Traktaat ,,Komöödiate kirjutamise uus kunst" 1609. aastal. Need vabalt kirjutatud komöödiad köitsid publikut rohkem kui reegleid järgides kirjutatud teosed
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma
Pearu peale, vaid kutsus oma ilusa ja peene häälega sead koju. Krõõt oli kindlasti üks tugev maanaine, kes nägi palju vaeva oma pere ja talu nimel. c) Mari oli Andresele õige naine- Ma ei nõustu selle väitega, sest Krõõt oli Andresele õige naine, kuna Andrese arvates oli Krõõt töökam ning ei hädaldanud nii palju. Lisaks oli Andresel Krõõdaga paremad suhted kui Mariga. Nt : Mari oli mitmeid saladusi Andrese ees, kuid Krõõt ei hoidnud kunagi midagi saladuses, vaid rääkis alati kõigest Andresega. Krõõt oli kindlasti õigem naine Andresele, sest Andresel oli rohkem tundeid Krõõda kui Mari vastu. d) Andres oli julm- Ma nõustun selle väitega, sest Andres oli suhteliselt egoistlik inimene ning ta väga ei hoolinud teiste arvamustest. Andres mõtles kogu aeg kuidas Vargamäed paremaks saada, töötas hommikust õhtuni ning seetõttu käskis ta ka kõigil teistel töötada
oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi ,,Pisuhännast," alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik avalikuks tuleks tabaks teda ju hiiglaslik häbi ja mine sa tea äkki jätaks veel nainegi maha siis oleks ju pärandusest samuti ilma. Mõeldakse välja geniaalne plaan: nimelt hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili, kelle maja ja krunt nüüd müügis olid ning sellest teadsid ainult vana
järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
positsioon; 4)kõrgklass hindas raha, Mõskin ei pidanud seda tähtsaks andis raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu. Põhiidee: "Ära lase endast üle trampida inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast" Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma:
Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada:
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt.
Kolmapäeviti käis ta Kirjanike Liidus raamatuid ostmas, sageli pidutseti pärast sõprade Eno Raua või Villem Grossiga Pegasuses või KuKus. Pärast kolmepäevast joomist tavatsenud nad punaste poolel sõdinud Grossiga nalja visata, et küll ma oleks sulle alles Luki all pihta pannud. Ega Kaugverit küll Luki all polnudki. Raim kõneles kõrgel häälel ja kiiresti zestikuleerides. KAUGVERIL OLI VALGE VOLGA ja mõistagi ei hoidnud ta autosõitu ja joomist lahus. "Purjus peaga sõites on põhiline see, et särk oleks puhas ja lips hästi sirge," õpetanud ta kolleege. Mammonat ei kogutud. "Kui raha oli, sõideti taksoga Riiga, aga kaht ühtmoodi tassi isal küll majapidamises polnud," meenutab Katrin Kaugver. Koos teise abikaasaga elas Kaugver 1960ndail Pärnu mnt 23 kirjanike ühiskorteris ja hiljem kolmanda abikaasa juures Jõelähtmes õpilaste ühiselamus, mida
Nii oleks ära hoitud suur verepilastus. Ükskõik kui raske see ei ole, on tõde alati kõige tähtsam ning kui see tuleb alles kaua aega hiljem välja, võib olla juba liiga hilja midagi heastada. Armasta enda lähedasi. Kui Oidipus sai teada temale määratud ette kuulutusest, põgenes ta enda ema ja isa juurest, kuna ta armastas neid, et nendele nii palju liiga teha. Kuigi need ei olnud Oidipuse pärisvanemad, olid nad ikkagi ta üles kasvatanud ja teda hoidnud. Raamatust ,,Kuningas Oidipus" võib väga palju õpetussõnu leida, kuigi see on pärit juba antiikajast. See näitab seda, et juba antiikaja inimesed tähtsustasid seda, mida praegugi peavad inimesed tähtsustama. Ning õpetused, mis sealt leiab on siiamaani õiged. ,,Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud
looma jälge ei olnud nagu politsei küsis. Jürka ja Juula mõtisklesid ja veentsid politseid, et juu läks Lisete otse põrgusse, tõendid puuduvad kuna põrgusse jälgi ei jää muidu oleks see ammu üles leitud. Järgen duur dilemma mis juba õnnistatud mulla ja kirstuga peale hakkata, lahenduseni ei jõuta. Kevadel leiti metsast mned kondid, peale asjtundjate tulisi vaidlusi esitai aruanne, et tegemist on keskealise naisega. Toimusid uued pühatsemised ja mattused ehki Jürka kindlalt arvas koos oma naisega mõlemal vastsündinud kaksikud käes, et need ei ole Lisete omad ja, et kogu see temp on mötetu. Politsei uuring lõpetatakse kuna kõik tunduvat heasüdamelised. PEATÜKK VIIS Jürka läheb oma lapsi kirikusse kirja panema, et nendega ei juhtuks sama saatust mis temaga. Pastoril on hea meel teda nähs kuns just oli tal teda vaja.,Räägib, et ta isikutõend on võlts kuna helistas paika kust Jürka pidevalt tulema kuid nende
kõnelust- tõmmu mees teatab Zaiidile, et Adidase poe valvesüsteem on rikkis ja tema tuttav valvab seda poodi ja kolmapäeval on tal valve veel teises poes ja kaup on siis valvetta. Sasa läks väga vihasek, kui sai teda, et J kirjutatud sõnadega lugu kuskil Saksamaal Eesti tüdrukutebändi poolt väga kuulsaks on saanud. Leho nende kõnedele ei vasta ja on vormistanud loo sõnade autoriks iseennast. Bianka sõbrad ei ole rootslased, nagu J arvas ja nendega rootsi keele vestlust alustades endale piinliku olukorra tekitas vaid Eestist sinna elama läinud elama noored, sest nende vanemad said seal tööd, Silvia ja Kuno. Bianka peab koos Eevaga sünnipäeva ja kutsub sinna ka J. Kodus küsib isa kuidas koolis läheb- seda pole ta vanemad juba mitmeid aastaid küsinud sest alati on muid olulisemaid teemasid arutada js suuremaid probleeme lahendada. J mäletab kuidas tal 5kl
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.
" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist kinni haarata?" olin mures. "Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas Miina. Me ronisime ettevaatlikult, kuid valurikkalt lennukist välja ühe puu peale. "Võib-olla saame ka mööda puid üle jõe?" arvasin ma. "Võib-olla tõesti. Köh, köhö, köhö!!!" hakkas Miina vaevaliselt rääkima ja köhima. Ma sain kohe aru, et tal on mõni roie murtud. "Oled sa ikka kindel?" olin mures. "Jah, ja, jah! Palun liigume!" sundis ta mind. Ma haarasin ühest liaanist kinni ja hüppasin teise puu peale. Mu jalg sai üpris palju haiget. Ma saatsin liaani Miinale tagasi.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
Puhvetis oli praegusel silmapilgul punahabe üksinda, ikka endiselt letil rõõtsakil, nagu võiks ta ainult nõnda oma piibu suitsu õieti maitsta. ,,Esimest korda meil?" küsis ta Indrekut nähes. ,,Esimest," vastas poiss sõnakehvalt, sest ta tõttas välja. ,,Kaugelt?" ,,Üsna kaugelt." ,,Talnamaalt?" ,,Sealt poolt jah." ,,Kooli?" ,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad
ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast. Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust. Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist, kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on
Naerata, sest naerdes on kergem taluda muresid. Naera, naera alati. Naera ka siis kui süda on lõhkemas valust ja silmad on tuhmunud pisaraist. Naera, sest elu on naer – õnnest, valust ja pisaraist. Naeratus lööb elus läbi, tige nägu teeb vaid häbi. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine… Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust läbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. *Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus. *Naer ei ole muusika, kus nõutakse nooditundmist. Naerda võib kõvasti, valesti, õelalt,
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa
hakkab juubeldama, et ta on päästetud, nad on mõlemad päästetud. Nimelt oli kirja teinud Krogstad ja selles kahetseb oma tegusi, ning räägib õnelikust pöördest ta elus mille pärast võlakiri on tagastatud. Helmer rebib võlakirja tükkides ja viskab kaminasse. Samas lohutas ta ka Norat, et ta kolm päeva hirmus pidi olema ja ka Nora nõustus, et need päevad on olnu raskeks võitluseks tema jaoks. Helmer jätkab, et sellest jubedast asjast ei taha enam mõelda ja nüüd on aeg rõõmustada, Nora ei tundu reageerivat ootuspäraselt. Helmer lausub veel, et teab, et naine tegi kõike armastusest oma mehe vastu ning lubab Noral toetust ja nõu kõiges asjus, ärgu pangu tähele neid pööraseid asju ja karmi sõnu mis ta hirmus oli lausunud ning vannub, et on Norale andeks andnud. Nora tänab andeks andmise eest ja lahkub teise tuppa, et kostüüm seljast võtta. Helmer
kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat. Ühel õhtul jalutades pargis koos Pepega kohtas Denise Mouretit. Mouret oli Daamide Õnnes tähtsal kohal, rikkas mees kes armastas naisi ja palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis Denise. Ta armus. Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna. Kui ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis loobuda oma elust, kuna ta armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle. Ma naeran sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
