Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälu liigid, motivatsioon, intelligents ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
primaarse, unustamine, ajalises, liigutus, loovus, inteligentsus, püsimälu, liigutustega, vastand, loova, geenius, matem, muusika, personaalne, tajumine, jook, kaitstus, tunnustusvajadus, emotsioonid, arend, nool, sensoorset, primaarset, sekundaarset, kodeeritakse, primaarses, sõnaliselt, salvestamine, sekundid, aeglasem, liigitamine, infostesiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine)
Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus
Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. · Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. · Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue informatsiooni lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund, sest organism töötleb informatsiooni pidevalt. Mittesõnalist
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
Otsmikusagara kõige tagumises piirkonnas, mis on ühendatud somatosensoorse koretksiga, on neuronid, mis annavad käsklusi keha eri piirkondades eri lihastesse. Otsmikusagaras eespoole liikudes tuleb järjest rohkem liigutuste planeerimise ja liigutuste vahel valimisega seotud piirkondi. Mida kõrgemal on need piirkonnad, seda rohkem stimuleerivad need piirkonnad kunstlikult nt seda, et inimene soovib liigutada ja seejärel liigutus ka toimida võib. Otsmikusagar on enim välja arenenud. See on aju strateegiline keskus. Juristile on ilmselt see sagar enim huvipakkuv, sest seal toimub poolt-vastu argumentide kaalumine, spontaasete tegevuste üle otsustaine, tuleviku tegevusi arvestav psüühika jne sõltub kõik otsmikusagarast. Seal on ka piirkonnad, mis aktiveeruvad ka siis, kui inimene valetab, kuna seal tekib ajus konflikt selle vahel, mis on tegelikult ja mida väidetakse
ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Psühhoanalüütikute arvates aitavad uneseisundis läbielatud unenäod leevendada alateadvusesse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unevajadus on individuaalne, keskmiselt magab inimene 5-9 tundi ööpäevas. Unevajadus väheneb vanuse kasvades
ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Psühhoanalüütikute arvates aitavad uneseisundis läbielatud unenäod leevendada alateadvusesse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unevajadus on individuaalne, keskmiselt magab inimene 5-9 tundi ööpäevas. Unevajadus väheneb vanuse kasvades
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5
Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
