ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Esimene täiskasvanute meeskond, millega Ibrahimović lepingu sõlmis, oli Malmö FF 1996. Põhimeeskonda pääses ta alles 1999. Samal aastal jäi Malmö küll 13. kohale ja kukkus Rootsi kõrgliigast välja, kuid järgmisel aastal tõusis
Zlatan Ibrahimović on Rootsi jalgpallur, Rootsi jalgpallikoondise ründaja. Teda loetakse kui üheks andekaimaks jalgpalluriks oma generatsioonis. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid endise Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Ta on esindanud selliseid klubisi nagu Ajax, AC Milan, Inter, FC Barcelona, PSG. Praegu elab Pariisis. Täna teenib ta 750,000 eurot kuus. See teeb 78 eurot minutis. Lisaks sellele veel ka suured summad reklaamide pealt. Teda tuntakse kui väga ülbet ja agressiivset inimest. Ta on suur egoist, aga just see fännidele meeldibki
I love Malmö 11. september 2009 kuni 17. jaanuar 2010 on võimalik KUMU kunstimuuseumis külastada suurepärast näitust "I love Malmö", kus on võimalik tutvuda Malmö kunstimuuseumi kogudega. Kaasatud on nii Skandivaavia päritolu kui ka rahvusvahelisi kunstistaare. Huvitav on see, et näha võib nii maale, joonistusi, skulptuure kui ka videoinstallatsioone. Mina jäin külastusega väga rahule. Juba ainuüksi KUMU hoone on omaette vaatamisväärsus, mida ikka ja jälle on heameel külastada. Näitusel polnud ühtki teost, millest lihtsalt niisama pilku peale viskamata mööda sai kõndida. Igaühe juures
rahvaarv linn, kus on 685,000 inimest, suuruselt järgmine on Kano, kus on inimest, suuruselt 3,848,885 inimest ning kolmas suuruselt on järgmine on Ibadan, kus on Gothenburg kus on http://en.wikipedia.org/wiki/Ibadan3,078,400 434,000 inimest, ja inimest. kolmas suuruselt on Malmö, kus on 237,000 inimest. Hinnang riigi Tihedus suhtleiselt Rahvasiku tihedus on väga suur, kuid rahvastiku väike, ebastabiilne, ebastabiilne. Osades kohtades on kõigest 40 tihedusele tänu mäestikule. in/ km², kuid teises lausa 2000 in/ km². Nigeeria Rootsi
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op
väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. (- , 1972) Ett av Le Corbusiers hus i Weißenhofsiedlung Sundt, funksjonalistisk stormagasin 1938, Bergen. Arkitekt Per Grieg. Kalmarhuset, funksjonalistisk kontor- og boligbygg 1936, Bergen. Arkitekt Leif Hans Schourups Gade i Århus. Klik for stort foto Helsingborgs konserthus, ritat av Sven Markelius. Kolgahuset, Malmö ritat av Carl-Axel Stoltz 1934. Funktionalistiskt flerbostadshus i Malmö, ritat 1938 av Tage Møller. Den røde telefonkiosken, «Riksen» ble tegnet i 1932 av bergensarkitekten Gerorg Fasting (født i Spydeberg 1903). Utkastet ble sendt inn i forbindelse med en konkurranse utlyst av Oslo telegrafanlegg. Gatuvy i Weißenhofsiedlung, med radhus av Mart Stam till vänster The tower of the Helsinki Olympic Stadium (Y. Lindegren & T. Jäntti, built in 1934-38)
Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
kvaliteedilist terast. Kergetööstus: Põhilised kergetööstus, millega Rootsis tegeletakse: Mööbel, Tekstiil ja rõivatööstus,Trükitööstus Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Eksport/Import EKSPORT: Rootsi suurimad ekspordiartiklid: masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass,raua- ja metallitooted kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3% IMPORT:
Mina, Zlatan Raamatu autoriks on David Lagercrantz, muidu kõik juttu mis on raamatus kirjas on räägitud Zlatan Ibrahimovići enda poolt. Valisin selle raamatu, kuna ise olen hullumeelne jalgpalli fänn, lugesin just temast, kuna tal oli raske lapsepõlv ning pidi tegema palju, et jõuda niikaugele jalgpalli maalimas. Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, tema tipp näib olevat alles ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast poisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Zlatan Ibrahimović on sünidnud kolmandal oktoobril 1981 aastal Malmös. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, võib öelda, et ...
Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja LähisIdast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad PõhjaRootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48. Nad on tulnud Rootsi töö, parema palga ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse.
1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43.
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi ...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV
Mina olen Kumus käinud oma neli korda. Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga hea koht neile kellele meeldib kunst ja kes tahavad sellest rohkem teada. Kui ma nüüd viimati kumus käisin oli mul väga kahju vaadata seda kuidas noored on sellise kunstiga käitunud, kuna ühele pildile oli pastakaga mingi mehe pildile sigarett joonistatud. Tänapäeval hindavad vähesed noored seda kunsti, noored ei viitsi ise sellega
rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis? Nimeta üks suurimatest Rootsi linnadest. Nimeta üks enimlevinud loomaliik. Kui palju inimesi Rootsis elab?
Stuttgart und Köln. In Jahr 2010 am 29. Mai hat sie Eurovision Song Contest gewonnen, der Song heißt „Satellite“. Im April 2012 wirkte sie in einer Werbekampagne zum 60. Geburtstag des Hannover Airport mit. Am 24. Mai 2012 trat sie neben den ehemaligen Songcontest- Gewinnern Alexander Rybak, Marija Šerifović, Dima Bilan und Ell & Nikki als Pausenact beim zweiten Halbfinale des Eurovision Song Contests 2012 in Baku auf. Beim Eurovision Song Contest 2013 in Malmö gehörte Meyer-Landrut gemeinsam mit Alina Süggeler, Carolin Niemczyk, Tim Bendzko und Florian Silbereisen zur deutschen Jury. Im Februar 2014 in den deutschen Kinos gestarteten Animationsfilm „Tarzan“ 3D lieh sie Jane die deutsche Stimme. Der Film wurde im Mai 2014 mit dem Goldenen Spatzausgezeichnet. Lena hat drei Singles und ein Album. Die erste Single heißt „Mr. Arrow Key“, die zweite Single heißt „Neon“ (Lonely People) und „Stardust“ ist das dritte Studioalbum und Single
"Estonia" noorendas mängukava Tubina ooperiga ,,Barbara von Tisenhusen". Põhimõtet, et üks Eesti ooper peaks olema rahvusooperil pidevalt kavas, saab ainult tervitada. "Estonia" huvitavamate ettevõtmiste hulka mahub kindlasti ka ühistöö Soome Rahvusooperiga, Tauno Pylkkäneni ooperi ,,Mare ja ta poeg" kaasakiskuv kontsertettekanne Hannu Lintu dirigeerimisel. Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud
ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid, meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
(klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallina Muusikakeskkoolis,kus tema
Tallinn, general overview Prepared: Hanna Bergmann 16.04.2011 Tallinn's Old Town is in the list of UNESCO World Heritage Sites. Tallinn is ranked as a global city and has been listed among the top 10 digital cities in the world. Tallinn is a European Capital of Culture for 2011, along with Turku, Finland. Location Tallinn is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, 80 km south of Helsinki, east of Stockholm and west of Saint Petersburg. Tallinn is situated on the southern coast of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn Population The registered population of Tallinn is 412,341 (as of 1 Dec 2010). According to Eurostat, in 2004 Tallinn had the largest number of non-EU nationals of all EU member states' capital cities.As of 2009 around 22% of its population are not EU citizens. In addit...
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS
saavutada, nad said taanlastelt privileegikirja ja samas suurendasid ka rootslaste võlga. Gustav Erikssoni meestel õnnestus kogu saar enda valdusesse saada, kuid Visborgi loss, oma suurtükkidega, jäi neile kättesaamatuks. Malmö retsess Lõpuks õnnestus Lübeckit juhtival linnapeal Thomas von Wickedel Gustavi raev maha suruda ja mõjutada teda kohtuma Malmös Taani kuningaga läbirääkimisteks. 24. augustil 1523 leidiski kokkusaamine aset ja seal sõlmiti Malmö retsess, millega Gustav loovutas Blekinge ja Gotlandi, saades vastu Norras asuva Viki maakonna. See oli Gustavi jaoks löök, et ta niimoodi alasid ära andma oli sunnitud ja tema sinisilmne usaldus, mida ta Lübecki suhtes oli üles näidanud, sai tõsise hoobi. 8 LUTERLUS JA VÄSTERÅSI RIIGIKOOSOLEK Kuningal ei meeldinud katoliku kiriku ja Rootsi peapiiskopi Braski suur võim ja sellest
Rahvastiku tihedus. Rahvastiku paiknemine: Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/km, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Kus tihedus jääb alla 1 in/ km. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdask, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 6 Kokkuvõte Selle aja jooksul mil ma olen looduse tunnis kuulanud, kuid ka selle aja jooksul mil ma seda referaati kirjutasin, sain ma väga palju Läänemere kohta teada. Näiteks: ma sain teada et Läänemeri on vähese soolsusega ja selle vesi vahetub väga aeglaselt. Läänemerel on liigestatud raanajoon. Läänemeri on päris noor meri, sest alguses oli see järv. Samuti on Läänemeri
suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti. Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 95%, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff, Malmö, Helsingborg, idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg. Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
Ericsson). Keemia tööstuses on tähtsaimaks muutunud ravimitööstus, mis on ka maailmas tunnustust leidnud (Astra, Pharmacia & Upjohn). Ka metsatööstus on Rootsis väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina- ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi. Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
1986 6.01 Alex Garcia (USA) woodland 1987 6.03 Sergey Bubka (URS) Prague 1988 6.06 Sergey Bubka (URS) Nice Sergey Bubka (URS) Donetsk 1989 6.06 Rodion Gataullin (URS) Tokyo 1990 5.92 Rodion Gataullin (URS) Seattle 1991 6.10 Sergey Bubka (URS) Malmö 1992 6.13 Sergey Bubka (UKR) Tokyo 1993 6.05 Sergey Bubka (UKR) London 1994 6.14 Sergey Bubka (UKR) Sestriere 1995 6.03 Okkert Brits (RSA) Cologne 1996 6.02 Sergey Bubka (UKR) Atlanta, Georgia 1997 6.05 Sergey Bubka (UKR) Fukuoka 1998 6.01 Jeff Hartwig (USA) Uniondale 1999 6
Patricia Urquiola Lazy-Night Bed Patricia Urquiola Shift Furniture System Patricia Urquiola Tufty Bed Patricia Urquiola Chasen Lamp Patricia Urquiola Canasta Collection Patricia Urquiola Mantis Table Patricia Urquiola Lavenham Chair Patricia Urquiola Back Chair Patricia Urquiola Bohemian Seating Collection Patricia Urquiola Tropicalia Seating Collection Patricia Urquiola Lukum Seating Patricia Urquiola Malmö Seating Collection Patricia Urquiola Highlands Seating Collection Patricia Urquiola Lowland Sofas Collection Patricia Urquiola Shanghai Tip Sofa and Tables Patricia Urquiola Springfield Sofa Patricia Urquiola Glove Bed Patricia Urquiola Fat Sofa Patricia Urquiola B Side Bookcase Patricia Urquiola Kettal Maia Collection Patricia Urquiola Bergère - Légère Armchair Patricia Urquiola Volant Collection
hoolikas valik väga oluline. Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast suurest maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad on läänerannikul Malmö, Helsingborg, Göteborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund idarannikul ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused ka kauba pikaajalisemaks hoiustamiseks. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks on Rootsis nagu mujalgi kahes või kolmes eksemplaris koostatav konossement ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse
Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline. Meretransport- Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast suurest maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad on läänerannikul Malmö, Helsingborg, Göteborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund - idarannikul ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused ka kauba pikaajalisemaks hoiustamiseks. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks on Rootsis nagu mujalgi kahes või kolmes eksemplaris koostatav konossement ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
3.21.Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006
Hariduslikud erivajadused ´98. · Tikk, R. (koostaja) (2003) Kuulmislangus: põhjused, diagnostika, ravi ja rehabilitatsioon. Tartu Ülikooli Kirjastus. lk. 6 · Tvingstedt, A.-L. (1995). Classroom Interaction and Social Situation of Hard-of-Hearing Pupils in Regular Classes. Dept.of Educational and Psychological Research, Lund University, Malmö School Education. · Tvingstedt, A.-L.(1993). Social Conditions of Heaing Impaired Pupils in Regular Classes. Lund University. Malmö School of Education. · Ülevaade üldharidusest. Haridus- ja Teadusministeerium http://www.hm.ee/index.php? 044853 (14.02.07)
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. Iseloomusta rahvastiku
the UNESCO World Heritage List in 1997. The rest of the capital could be called the New Town, dating mainly from the 19th and 20th centuries. Tallinn is a mixture of the modern and the medieval where tradition goes hand in hand with the most recent trends. Its cross-cultural history has given the city a special charm. It has about 30 museums, 25 galleries and 15 exhibition halls. Among its many twin towns and partners are Helsinki in Finland, Schwerin and Kiel in Germany, Stockholm and Malmö in Sweden, Gent in Belgium, Venice in Italy and Odessa in the Ukraine. 2. Toompea For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were erected after the big fire on Toompea in 1684.
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km 2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km 2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini RAHVASTIKU PAIKNEMINE on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , kus on pehmem kliima ja 2 tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige ÜHISKONDLIKUD TEGURID suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi
tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud ÜHISKONDLIKUD TEGURID Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km 2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 48
tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud ÜHISKONDLIKUD TEGURID Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km 2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 48
Tervisekindlustus Soome Jätkusid venestamisreformid 1901 kaotati Soome oma sõjavägi 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks; Süvenes eraldatus noorsoomlaste ja vanasoomlaste vahel; Eraldi jõuks kujunesid sotsiaaldemokraadid; 16.juuni 1904 -> Eugen Schaumann tappis Bobrikovi; 1906 valiti Edusund Valimistel osalesid ka naised I maailmasõda Põhjamaad I maailmasõjas ei osalenud; Augustis 1914 Malmö kohtumine - teatati, et ei osaleta sõjategevuses; Sõda mõjutas riikide majandusarengut Tekkis puudus toiduainetest Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe Saksamaal Soome iseseisvumine ja kodusõda Veebruarirevolutsiooni mõju Vene Ajutine Valitsus taastas Soome autonoomsed õigused; Moodustati uus Senat ja Valiti uus Eduskond; Noorsoomlased; Vanasoomlased; Maaliit (maa inimeste jaoks);
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige RAHVASTIKU PAIKNEMINE tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , 2 kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna ÜHISKONDLIKUD TEGURID Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja 2 Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige RAHVASTIKU PAIKNEMINE tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , 2 kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna ÜHISKONDLIKUD TEGURID Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja 2 Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
