Muusika Retsensioon (5)

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester
Dirigent Neil Thomson
VILHELMAS ČEPINSKIS
Muusika retsensioon
XXXXXXXXXXXXXXXX
Tallinn 2009
Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Čepinski Leedust .
Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa „Passacaglia” (esiettekanne) ,Max Brauchi „ viiulikontsert nr1 g- moll ,op. 26” ja Wilhelm Stenhammari „Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34”
Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa „Passacaglia” mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja vioolade domineerimine mis oli segatud kontrabasside ja tšellodega.
Kontserti teise teosena kõlas Max Christian Friedrich Bruchi „Viiulikontsert nr 1 g-moll, op. 26” . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Čepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Čepinski on ja isegi keeldus plaksutamast.
Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari „Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34” mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose kohta et selle suurim väärtus on põhjamaine kargus ja vormiline lihtsus.
Minu arvates oli teos natuke igav ja uinutav võrreldes Max Brauchi teosega mida oli nauditav kuulata. Sümfoonia nr2 g-moll väljendas orkestrit kui tervikut ja oli tasakaalus kuigi erinevate osade puhul võis tähendada pillirühmade domineerimist. Teos oli enamasti vaikne , meloodiline ja rõõmsameelne.
Seekordsest kontserdi külastusest meeldis mulle enim Max Brauchi teos „Viiulikontsert nr1 g-moll, op 26.” , kuna viiulite ja vioolade domineerimine tegi teose nauditavaks ja huvitavaks. Lisades sellele veel solisti Vilhelmas Čepinski tekkis maagiline heli , mis otsekui rahustas kõrvu.
Kontserdil sain aimu ühest saksamaa väga lugupeetud ja tuntud heliloojast ja ühest parimast saksamaa viiulikontsertist. Samuti oli näha ,et dirigent Neil Thomson andis endast kõik kuigi saal oli pooltühi. Kuna see oli alles minu teine sümfooniaorkestri külastus tundus kõik uus ja orkestri nägemine laval paneb mõtlema ....
Tänu sellele kontserdile sain jälle natuke targemaks ja kuigi sümfoonia ei ole just minu igapäeva „maitse” on tore vahetevahel kontserdit külastada.