Pilte oli üsnagi palju Lühike luulekogu Suhteliselt naljakas (lk 26) Luulekogu kaaned ja pildid on must valged. Autor oli kasutanud tänepäeva kirjastiili. (y ü , x ks.) (lk 54) Naljakaid lauseid Märg vitt ei igatse türa, keelt ega dildot vaid ootab Sind Ema hoidis mul kõva, ahistas. Jälle lapsepõlv käes. Jälle õpetatakse nikkuma. Mul oli väike peenis ja suured tissid seda rääkis mulle Jaan Pehk, eesti muusik. Kokkuvõte Soovitan seda luulekogu neile igavatele inimestele, kes on piisavalt küpsed. Esialgu arvasin, et see on mingi eesti poliitikast. Üks tuttav luuletus oli tehtud ümber, natuke labasemaks.
Vahest on selliseid tunde, mis mulle meeldivad. Mulle ei meeldi, kui ma pean oma jõust üle pingutama. Kui pole jõudu, siis ei tasu midagi paremat loota. Kehaline võiks aasta algusest minna kergemast raskemaks, et oleks arenemise ruumi. Inimene kellel pole alguses jõudu saaks tasapisi treenida ning, kui hästi läheb oleks klassi lõpuks tal rohkem jõudu, kui enne. Iga inimese areng pn erinev. Alati on ka asju mis kehalise juures meeldivad. Ilusate ilmadega õues käimine on hea vaheldus igavatele ja rutiinselete koolitundidele. Enda kehalise tundi puhul meeldib mull see, et samal ajal, kui ollakse tunnis lastakse ka muusikat. Tund muutub kohe palju paremaks ja muusikaga meeldib õpilastele rohkem pingutada. Paljude jaoks on muusika hädavajalikuks muutunud. Samuti meeldib mulle ka vaheldusrikkad tunnid. Iga tund ei tehta samu asju vaid alati on midagi erinevat. Mulle meeldivad ka erinevad spordimängud. Jõutreeningud ja muud palju pingutust vajavad asjad mulle ei meeldi.
teemadel, mis teda huvitavad (kuigi teles töötades ei saa lähtuda ainult iseenda maitsest) ja mis tema arvates võiksid huvitada ka teisi. Ta on saanud koos töötada (ja töötab praegugi) väga heade professionaalidega. Mis põhiline- teda on lastud katsetada. Teda on usaldatud. See on kõige olulisem. Kõige raskem on vaataja tähelepanu köita ja süda võita ilma kompromissideta tabloidiga, kuigi seda on kõige odavam teha. Ta ei taha väita, et see peaks andma õigustuse pikkadele igavatele lohisevatele intervjuudele mõnel väga olulisel teemal, aga neid sisulisi jutte ja saateid tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise
· ,,Kõik need hallid tööpäevad, millest enamiku inimeste elu suuremalt osalt koosnebki, kaovad jäljetult, kunagi mälestusteks saamata. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.122 Rutiinirohkest tööst ja elust ei saa kunagi mälestust. · ,,Mõtleme ja räägime mälestuste pühapäevast, ja kordagi ei tule meile pähe, kui ülekohtused oleme neile hallidele, igavatele päevadele, milleta ometi poleks ühtki õiget pühapäeva. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.122 Halli argipäeva tulemusena on meil õige head pühapäevad. 1.2. Kindla ajamääratlusega mälestused Kindla ajamääratlusega mälestusi leidsin teosest kokku 11. · ,,... mida ta oli harinud igal aastal hardumusega ja nurinaga pooleks.
annaabi.ee 
