Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõbralik Majutusteenindus (0)

1 Hindamata
Punktid
Essee
Keskkonna ja jäätmemajanduses.
Aet Uibo
011MT
Juhendaja : Ülle Toots .
Keskonnasõbralik majutusteenindus on majutusasutus. millel on oma kindel märk. See on keskonnasõbralikkuse märk. Eestis on olemas palju selliseid asutusi . Neid asutusi tunnustatakse nn. „ Rohelise võtmega „ . Need asutused tavaliselt propageerivad keskonnasõbralikku tegevust ning säästvat majandust.
Minu arvates võiks olla Eestis veel rohkem selliseid asutusi, mida rohkem selliseid asutusi on, seda rohkem hoiame me keskkonda ning saastame seda vähem.
Üldiselt minu arust on looduses olevad majutusasutused , näiteks mõni campingu laadne asutus on palju parem variant, kui mõni kallis ja luksuslik hotell . Sest enne kõike on see kusagil looduses, mida ümbritseb kõik ilus, mida üldse siin Eestimaal näha saab ja mida näha on. Teenindus seal kusagil kallis hotellis võib tõesti hea olla ja sisustus tipp tasemel. Aga ikkagi mina ütlek s ,et mida lähemal oleme loodusele seda vabamalt ja paremini saame end tunda, sest loodus ongi just see koht ,kus saab õigesti ja kõige-kõige paremini lõõgastuda. Mis just mind näiteks tõmbab sellistesse kohtadesse kõige rohkem? Just see ,et kui ma kuskile puhkama lähen, siis teen seda näiteks mõnda looduses olevasse puhkeskusesse,sest seal on palju erinevaid võimalusi, näiteks : loomad, terviserajad, tohutult paksud metsad, ujumiskohad,grillplatsid ja veel palju muud tervisliku.
Ja mina läheksin just selleks sellistesse kohtadesse, et lõõgastuda.
Mina ütleks nüüd selle kõigele, et need, kes on ehitanud ja osanud sellistele kohtadele majutusasutusi luua – nad on olnud väga-väga tublid ! Sest tõesti,pole muud paremat kohta,kui mõni puhkekeskus looduses, et võtta veidikeseks aeg maha ja nautida ümberringi olevat! Kuigi jah, paljud majutusettevõtted peavad nägema suurt vaeva ,et saada endale keskonnasõbralik märk. On ju palju asju mida on vaja täita ja järgida,et see saada.
Paljudele inimestele on meeltmööda just sellised majutusasutused, kus on näiteks palju taluloomi. Eriti seda just vanematele inimestele ja lastele. Sest ega linnas elav nooruk, ei tea ,kuidas käib näiteks taluhooldamine või,kuidas tuleks õigesti metsades marju või seeni korjata. Mõni meist ei tunne isegi mitte kärbseseene ära, olgem ausad selliseid looduslike kohti on meile vaja, et teada ,mis on looduses meie endi silme all ja ,mis meid ümbritseb !
Põhiline asi mida tehakse ja mida aina paremaks ja paremaks püütakse teha on: tagada oma klientidele suur rahulolu, leida uusi töötajaid. Ja paljut muudki. Ja, muidugi seda kõike selleks, et edasi areneda ja paremuse poole püüelda.
Tänapäeval on palju koole loodud, mis koolitavad välja aina uusi teenindajaid ja seda ka aina parema koolitus programmidega. Näiteks üks neist on just meie koolimaja : Tallinna Teeninduskool . Õpilased saavad lõpetades endale erinevad teeninduspaberid näiteks puhastusteenindaja , müügiesindaja, hotelliteenindaja või majutusteenindaja ja lisaks sellele ka kaheteistkümne klassi hariduse.
Just tänu sellele saavad ka mõned kooli lõpetanud endale töökoha just keskonnasõbralikus asutuses ning hea praktika juba õppimis ajal.
Paljud ettevõtted pakuvad ka ökoturismi ning majutavad kliente just sellistesse kohtadesse, mis on keskonnasõbralikud.
Eestis on selline ettevõte nagu „ Eesti Energia „ . Kolmandaks rühmaks on muud märgid, näiteks ökoturismi märgid , põllumajandus märgid ja mahemärgid. Üks neist on näiteks „ Hiiumaa roheline märk „ Tavaliselt mahepõllunduses toodetud tooted on natuke kallimad poodides ,sest nende tootmisega on rohkem vaeva nähtud. Tavaliselt on keskonna organisatsioonid endale saanud kindla nime selle järgi ,et kui palju on neil töötajaid. Näiteks mikroorganisatsioonis töötab kuni kümme töötajat, aga väikestes juba kümme-nelikümend üheksa töötajat. Suurtemates ettevõtetes töötab juba palju rohkem, näiteks keskmistes keskonna organisatsioonides on töötajaid viiskümend kuni kaksada nelikümmend üheksa. Need on juba suured ning kindlasti ka parema kasumiga, kui mikro - ja väikeorganisatsioonid. Kindlasti esiotsas oma kasumiga suurorganisatsioonid, kus on kaksada viiskümend töötajat. Tihti on nii, et klientidel on palju vajadusi ning ettevõtted pakuvad uusi võimalusi ,et rahuldada neid soove. Tavaliselt just ongi suurettevõttetel paremad võimalused. Ettevõte võib asuda heas ja looduslikus keskonnas või samas ka kuskil äärelinnas ,aga kõikidel asjadel on alati seadused, mida peavad kõik hostelid, campingud , hotellid ja muud majutusettevõtted järgima. Näiteks peab jälgima tooraine ja energia kasutust ,tuleb likvideerida keskonnasõbralikult tootmisjäägid. Kõik ettevõtted peavad tagama keskonnasõbraliku jäätme eemalduse ja ei tohi lasta mitte midagi põhjavette ning prügi ja praht tuleb samuti ökoloogilisel teel eemaldada. Seda just selleks ,et mitte mingit moodi reostada keskonda . Kui kõiki neid nõudeid majutusettevõtted järgivad,siis on neil hea võimalus kohata ning teenindada väga paljusi kliente, kes kindlasti jäävad teenindusega rahule ja ütlevad endale lahkudes : „ vot just siia tuleks küll tagasi! „ või ,et „ vot see oli hea puhkus, igaljuhul tasub siia veel tagasi tulla ! “
Mina lõpetaksingi selle essee lausega :
„ Oska hoida ja väärtustada. Hoia silmad lahti, ära reosta meie kodumaad ! „
Sõbralik Majutusteenindus #1 Sõbralik Majutusteenindus #2 Sõbralik Majutusteenindus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lihtsalt Aet Pisike Õppematerjali autor
Essee
Keskkonna ja jäätmemajanduses.

Sarnased õppematerjalid

Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis
18
doc

Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3. LUKSUSMAJUTUS EESTIS.................................................................................... 14 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD...................................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Turismimajandus
5
doc

Turismimajandus

TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, e

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Rätsa puhkekodu
17
doc

Rätsa puhkekodu

Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUSTAMINE......................................

Äriplaan
KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES
14
docx

KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda eri

Turism
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime

Turundus
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................

Filoloogia
ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020
45
docx

ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020

Nii selleks, et leida uusi motiveeritud töötajaid kui ka selleks, et hoida olemasolevaid. See hõlmab endas kõike, mida töötaja saab oma aja ja vaeva eest, mille ta tööandja heaks panustab. Ning see tähendab rohkemat kui pelgalt töötasu ja muid käegakatsutavaid eeliseid. Tegelikult ongi töötaja väärtuspakkumises esindatud ja ideaalselt balansseeritud nii kõvade väärtuste pool kui ka pehmete väärtuste pool — sõbralik töökeskkond, huvitavad projektid, kodutöö võimalus. Töötaja väärtuspakkumine on ammendav vastus (potentsiaalse) töötaja küsimusele: “Miks ma peaksin just teie organisatsioonis töötama? Mida sellist te mulle pakute, mida teised pakkuda ei saa?” Väärtuspakkumine aitab töötaja jaoks eristada sinu ettevõtet konkurentide omast ning muidugi positiivsel moel. Lisaks sellele, et töötaja väärtuspakkumine aitab talentidel otsustada sinu

äriprotsesside juhtimine
Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu
17
pdf

Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu

M Ä RT S 20 0 8: T A S A K A A L U S T U L E M U S K A A RT I K K A K U U M Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu MICHAEL PORTER Aasta 1979. Keegi tundmatu noor majandusteadlane Michael Porter avaldab HBR-s oma esimese artikli, ja algatab sellega tõelise revolutsiooni strateegiavaldkonnas. Tema viie konkurentsijõu teooria on mõjutanud tugevalt nii teadustöid kui kogu ärimaailma. Aasta 2008. Üle maailma tuntud juhtimisguru, professor Michael Porter avaldab oma armsate kolleegide Jan Rivkini ja Joan Magretta taganttorkimisel selle klassikalise teooria uuesti, seekord ajakohastatud viisil. Lisaks valearusaamad ja praktilised nõuanded. Harvard Business Review Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Competitive Forces That Shape Strategy“,

Strateegiline planeerimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun