Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusharud ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talud, aasia, kanada, nafta, austraalia, indoneesia, araabia, meremaa, veod, segatalud, industriaalne, spetsialiseerumine, parasv, loomakasvatus, toiduainetööstus, reklaam, metsamaa, iraan, mehhiko, naftavarud, venezuela, maakide, autotööstus, toel, raudtee, okeaania, agrokliimavööde, korilus, kodustamine, põlluharimine, rändkarjakasvatusRANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan • MAIS • Nõuab palju soojust ja niiskust • Suurima saagikusega teravili 2009 maisi suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia,India,Prantsusmaa,Argentiina Lõuna-Aafrika Vabariik,Ukraina Kultuurtaim Kust pärit(manner)? Kus peamiselt kasvat. (regioon)? Kartul Lõuna-ameerika Euroopa
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
- Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu loomavabrikud - suur osa toodangust läheb müügiks - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse - vähe tööjõudu maaparandustöid, sordiaretus - hea asend suurlinnade (turu) läheduses
segatalud - suuremad maavaldused - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu - suur osa toodangust läheb müügiks - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus - saagikus on suurem - Euroopas piimakarjatalud - palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. loomavabrikud - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - vähe tööjõudu
kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad · Toodang valdavalt omatarbeline PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID · VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS · MÕISASÜSTEEM · SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)
pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Usa, Hiina, Brasiilis. Tee Lõuna Aasia, India, Sri Lanka, Pakistan. Suhkruroog Lõuna Aasia, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika lääne ja ida osa, India, Brasiilia, Hiina.
põld kasutusel 1-2 aastat tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese Istandus saagikus väike kohta Kapitalimahukas kogu saak oma toiduks kogu toodang müügiks Kõik müügiks kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Tööjõumahukas (käsitsi noppimine nt. Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa teelehed) Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Intensiivne omatarbeline põllumajandus o Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika Rändkarjakasvatus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud Aiand (köögiviljad, maitsetaimed, ilutaimed,
kasutatavad kultuurtaimed; istanduskultuurid) 22. Mis on kõige tähtsamad mugulviljad? (kartul, BATAAT, MANIOKK) 23. KARTUL - iseloomustus (pärit Lõ-Ameerikast, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa; Poola kasvatab kõige rohkem kartulit inimese kohta) 24. BATAAT e maguskartul - iseloomustus (maguskartul; mitmeaastane taim; pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt; Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis; suurim kasvataja Hiina, aga ka Indoneesia, Uus-Meremaa ja Aafrika) 25. MANIOKK e kassaava - iseloomustus (mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30
klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus.
11. Iseloomusta erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (keda-mida kasvatatakse, kus esineb, ekstensiivne või intensiivne, omatarbeline või kaubanduslik jne) a. Alepõllundus- mais, vili; Lõuna- Ameerikas, Lõuna-Aasias; ekstensiivne; omatarbeline b. Rändkarjakasvatus- kitsed, lambad, kaamelid, hobused; kõrbelised piirkonnad (kõrbed, rohtlad, savannid); ekstensiivne; omatarbeline c. Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele d. Spetsialiseeritud suurtalud- lilled, piim, maitsetaimed, teravili; Euroopa, Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e. Ekstensiivsed teraviljatalud- nisu; Venemaa, USA, Argentiina,
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1
Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud
tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused)
naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses o Industriaalajastu o põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele o ajapikku toodeti ka müügiks o toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa WTO Maailma kaubandusorganisatsioon, tollimaksude alandamine, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ASEAN Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon, Hiina kultuurirevolutsiooni vastased, Malaisia,Singapur,Tai NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, vabakaubanduse piir, Kanada, Mehhiko, USA OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia Rahvusvaheline firma Olemus Firmad, mille tootmine asub mitmes erinevas riigis Tähtsus Rahvusvahelise tööjaotuse areng Globaliseerumine Olemus üleilmastumine, kõige vaba liikumine Head küljed Raha, info ja kaupade kiire liikumine ja nendeks vajalike ,,teede" kiire areng
2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus. 3) Millised regioonid ja kui palju seal olevast põllumajanduslikust maast kannatavad degradeerumise all? Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Euroopa, Saudi-Araabia, Austraalia, Indoneesia, Iraan. 4) Kui suure osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed maismaast? 1/3. Kui kiiresti kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on? 6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine.
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks. Vene õigeusk pärineb Kreekast, Bütsansist (Istanbul). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega. On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka). Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana- Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha. Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda
5. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 6. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab
argentiina. Baraguai. Urugai · NATO- eesti 2003.st..sõjaline organisatsioon, põhja- atlandilepingu org. · OPEC- organisation of petrol exporting countries. Naftat eksportivate riikide ühing. · WB- world bank- maailma pank, laenu liikmetele. · IMF- international moneto fond. Valuutafond, püüab ära hoida liiga järske kursside muutusi ja aidata liikmesriikidel finantskriise lahendada. Maailma suurimad riigid pindalalt 1. Venemaa 2. Kanada 3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
(suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr. Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2. Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri 3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega 3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5 poolsaartega Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Nt. Davise meri, Laptevite meri 4. Saartevaheline meri - eraldatud 4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja maailmamerest saartega loodetena Nt. Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri
see tarbitakse kohapeal, Euroopas. Euroopas on oht ületootmisele. Oluliseimad toodanguandjad on Taani, Prantsusmaa, Holland; Ungari, Poola. Põhja-Ameerika Maad on palju ja need on viljakate muldadega. Kliimatingimused on väga mitmekesised. Levinud on ransod ja ekstensiivsed teraviljatalud. Ida- ja Läänerannikul on loomavabrikud ning suurtalud. Lõuna pool on ka istandusi. Tootmine on odav ja toodangut müüakse maailmaturule (teravilja, liha). Kaug-Lõuna Lõuna-Ameerika lõuna osa, Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik. Selle piirkonna viljakaid muldi on palju, ka kliima on seal hea (vahel küll kuiv). Tootmine toimub ransodes, uusistandustes, ekstensiivsetes teraviljataludes. Toodang on odav, seega saavad nad seda eksportida (villa, liha, veini). Vahemere äärne piirkond Kliima on väga hea (lähistroopiline), kuid põllumajandusliku maad on vähe (mäed). Kõige vanem kaupa tootev piirkond põllumajanduses. Kõige levinenumad on uusistandused, spetsialiseerunud suurtalud
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
East Asian Nations-ASEAN)- 1967a. Mittekommunistlike riikide loodud et vastu hakata Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudele ja Vietnamist levima hakanud kommunismile.*Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping(Nort American Free Trade Agreement- NAFTA)- 1jaanuar 1994,Kanda Mehhiko ja Usa on liimed. Kaubandusorganisatsioon, et konkureerida EL-iga. *G7- (Itaalia,Jaapan,Kanada,Prantsusmaa,Saksamaa,Suurbritannia ja USA),poliitikaorganisatsioon. 1975 oli 5 liiget, 1976 G7 Kanada liitumisega *G77- suurim Lõuna riikide majandusprobleeme käsitlev organisatsioon, 1964 Genfis *Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon(Organization of Petroleum Exporting Countries- OPEC) asutati 1960a Venezuela ja Saudi Araabia initsatiivil, naftahinna kujundamine,selle võimalikult kõrgel hoidmine *Maailma Tervisehoiuorganisatsioon(Worlds Healt Organization WHO) Regionaalpoliitika avaliku võimu sihipärane tegevus riigi vi riikide ühenduse kõigi
annaabi.ee 
