Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusgeograafia 9.kl (0)

1 Hindamata
Punktid

maj geograafia märts 2022



MAJ STRUKTUUR JA SEKTORID 1 Hankiv e esma e primaarne 5 protsenti (põllumajandus, metsandus, jahindus, maavarade kaevandamine) 2 Töötlev e sekundaar 32 protsenti (keemiatööstus, laevaehitus, metallitööstus, energeetika) 3 Teenindav e tertsiaar 64 protsenti (tervishoid, haridus, kaubandus, meelelahutus) Hankiva, töötleva ja teenindava majanduse vahekord mingis riigis või piirkonnas moodustab majanduse struktuuri. Majanduse struktuuri iseloomustab see, kuidas on jaotunud tööhõive sektorite vahel. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang SKT ehk sisemajanduse kogutoodang on samuti üheks riigi (majandusliku) arengutaseme näitajaks. SKT näitab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtust USD-s. Arvestatakse 1 inimese kohta, et saaks riike omavahel võrrelda. Eesti SKT ühe inimese kohta 20 000 USD inimese kohta. Maailma riigid jagatakse arenenud ja arengumaadeks just SKT järgi. Majandusressursid ja kapital Majandusressursid on looduslikud tegurid ehk loodusvarad ja inimtegurid ehk inimtekkelised varad ehk kapital Kapitali on kolmesugust: 1.tööjõud ehk inimkapital, 2. nn rahakapital 3.füüsiline kapital tootmisvahendid(masinad jt seadmed) ja hooned ehk Kuna kapital on loodud inimese poolt, siis on kapital inimtekkeline mitte looduslik. Tööjõu omadused 1. tööjõu olemasolu, 2. kvaliteet (haridustase: teadmised, oskused, töökogemus) 3. maksumus ehk palju palka peab maksma.


Loodusvarad Eesti loodusvarad on turvas, paekivi, põlevkivi, fosforiit, dolomiit, savi) 1 Taastuvad loodusvarad on need, mida tekib looduslikeprotsesside käigus juurde (taimed, loomad, sademevesi, päikesekiirgus) 2 Taastumatud loodusvarad on need, mida looduses enam uuesti ei teki või teevad seda inimese seisukohast lõpmata pika aja jooksul. (nafta, metallid, mineraalid, maagaas) Tööhõive Tööhõive näitab, kui palju inimesi riigis töötavad. Tööpuudust määratakse protsentides kogu tööealisest elanikkonnast. Nii tööhõive kui ka tööpuudus iseloomustavad hästi riigi majanduslikku olukorda. Tööpuuduse protsent Eestis 2019 III kvartal 3,9%. See sama võrreldes Euroopa arenenumate riikidega https://www.stat.ee/stat-tootuse-maar Eestis kõige suurem tööpuudus Ida-ja Kagu-Eestis. Viimasel ajal Eestis probleemiks tööjõupuudus teatud erialadel (nn struktuurne tööjõupuudus) Majandusgeograafiline asend Majandusgeogr asend iseloomustab võimalusi riigi või mõne piirkonna majanduse arenguks, seda soodustavaid ja takistavaid tegureid (asendit maailmas üldiselt ning kauba- ja transporditeede ning naaberriikide suhtes, looduslikke tingimusi, loodusvarasid jne ehk kõike seda, mis mõjutab majanduse arengut). Loodusgeograafiline asend Loodusgeograafiline asend iseloomustab mingi koha paiknemist ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes, aga ka ookeanide, merede ja suuremate pinnavormide ning teiste loodusüksuste suhtes. Majanduse spetsialiseerumine tähendab teatud piirkonnas nende toodete tootmisele, mille tootmine on just seal kõige odavam. Näited Eestist: energiamajandus: olemas põlevkivi, turvas ja taastuvad ressursid ehk loodusvarad – vesi, tuul; Metsatööstus: palju metsa Ehitusmaterjalide (nii hoonete kui teede ehituseks) tööstus: liiv, kruus, paas Geograafiline tööjaotus – mingi piirkonna (või riigi) spetsialiseerumine tegevusalale, milleks tal on kõige paremad eeldused (maj-geogr asend,


looduslikud eeldused, tööjõud jne) Materjalimahukad on toorainet esmaselt töötlevad harud. Eestis selleks näiteks põlevkivist elektri tootmine. Kõige energiamahukamad tootmisharud on keemiatööstus värviline metallurgia, kus metalli sulatamiseks maagist kasutatakse palju elektrienergiat. Tarbijale suunatud haru on näiteks piimatööstus, mis peab asuma võimalikult ostukohtade lähedal, sest piimatooted riknevad kiiresti ja neid on ebamugav ning kallis kaugele vedada. Tänu kohalikele loodusvaradele Eesti majandus on spetsialiseerunud ● põlevkivitööstusele ja põlevkivil põhinevale elektroenergeetikale, ● kohalikku metsavaru kasutavale puidutööstusele ning meie ● põllumaadel kasvatatud loomasööta tarvitavale piimatööstusele. ● transiidimajandus Kuna Eesti asub mere ääres ja siin on aasta ringi jäävabu sadamaid, on spetsialiseerunud haruks kujunenud ka .Laiemas mõttes keskendunud eksportkaubandusele. Euroopa kõige kõrgema SKT-ga riik lux. IAI (HDI) EHK INIMARENGUINDEKS IAI (Human Development Index-HDI) ehk inimarenguindeks on heaolu näitaja riigis, mis koosneb SKT-st, haridustaseme näitajatest ja tervishoiu näitajatest. Seega on mitmekülgsem kui SKT. Uusim info – 2018.a. seisuga Eesti maailma 188 riigi hulgas 30.kohal IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja (elustandard ehk heaolu näitaja), mis koosneb osaindeksitest: 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluiga • pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi • haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi


• elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta (USD) Maailmas elab u.1,2 mld inimest, kes saavad päevas kulutada kuni 1 dollar ja 2,8 mld, kes saavad kulutada kuni 2 dollarit. o Lõuna riikides elab rohkem kui 1 mld inimest alla vaesuspiiri (370 USD aastas) o Põhja riikides elab alla vaesuspiiri u. 10% ARENGUTASEME NÄITAJAD ● SKT – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USD-s http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elaniku_kohta ● ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) – heaolu näitaja, mis koosneb SKT-st, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0-st üheni (0.000-1,000). (vt. tabel Õ lk 33) ● Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, tööstus, teenindus) ● Kirjaoskus ehk haridustase ● Eluiga ● Imikusuremus (0-1.a) ● Ekspordi-impordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.- saadused, arenenud riikides tööstustoodang) ● Elektrienergia tarbimine elaniku kohta ● Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) ● Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne) Regionaalpoliitika on valitsuse (riigi) sihipärane tegevus erinevate riigi piirkondade ehk regioonide arengu ühtlustamiseks. Eestis majanduslikult paremad kohad Harjumaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa 3
Majandusgeograafia 9 kl #1 Majandusgeograafia 9 kl #2 Majandusgeograafia 9 kl #3 Majandusgeograafia 9 kl #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v1ct0r14 Õppematerjali autor
Mis on majandusstruktuur ja majandussektorid? Mis on sisemajanduse kogutoodang? Mida näitab inimaerengu indeks? Milliseid loodusvarasid Eestis leidub? Millised on taastuvad ja taastumatud loodusvarad? Millised on tööjõu omadused? Mida näitab majandusgeograafiline asend? Mida tähendab majanduse spetsialiseerumine? Mis on regionaalpoliitika?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Riigi arengutaseme näitajad-arenenud ja arengumaad
20
ppt

Riigi arengutaseme näitajad: arenenud ja arengumaad

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT ­ riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) ­ heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h

Geograafia
Riikide arengutase
17
ppt

Riikide arengutase

Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind sissetulekupõhin

Geograafia
Energiamajandus
5
docx

Energiamajandus

kasutatakse Eestis kasutatakse peale põlevkivi ka turvast ja puitu 30.Mis liiki taastuvad energiat eestis kasutatakse mida kasutatakse kõige edukamalt ja miks Eestis kasutatakse tuuleenergiat, vee-energiat ja biogaasi. Kõige edukamalt kasutatakse tuuleenergiat, sest eestis on tuuleparkide rajamiseks sobivad lagendikud ja ranniku- ning merealad 31.Miks põhineb Eesti energiamajandus põlevkivil, kuigi selle kütteväärtus on madal ja keskkoonakoormus suur 32.Millega tegeleb majandusgeograafia Inimtegevuse ruumilist levikut ja seaduspärasusi uuriv inim- ehk ühiskonnageograafia allaru. Majanduspaigutuse küsimused(millistes piirkondades, mis tüüpi, kuhu kasulik rajada), transport, rahvusvaheline kaubandus, rahvastik ja tööjõud. 33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34

Energiamajandus
Majandusgeograafia
2
doc

Majandusgeograafia

Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus ­ Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus ­ haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus ­ toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika ­ elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus ­ tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised ­ mullad,

Geograafia
Globaliseerumine-rahvusvahelised organisatsioonid-rahvusvahelised kokkulepped-arengutase-rahvusvahelised ettevõtted
4
docx

Globaliseerumine, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised kokkulepped, arengutase, rahvusvahelised ettevõtted

GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, k

Geograafia
Majandusgeograafia 9 klassile
4
doc

Majandusgeograafia 9.klassile

9. klassi geograafia Majandus ja energeetika Sissejuhatus majandusse Majandus ­ inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandusgeograafiline asend Riigi asend teiste riikide suhtes, turgude ja tooraineallikate suhtes. Riiki läbivate rahvusvaheliste transporditeede, rahvusvaheliste sadamate ja lennujaamade olemasolu. Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi pol

Geograafia
Ühiskonna areng ja globaliseerumine
8
docx

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: majanduskriisid, keskk

Geograafia
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun