-Koolide vähesus, polnud õpetajaid, puudus kirjandus 2)Kuidas suhtus Rootsi kuningavõim kirku muredesse? Põhjenda vastust. -Suhtus hästi, kuna see aitas kaasa rootsitamisele 3)Mida saavutas luteri kirik Eestis Rootsi aja lõpuks? Võrdle üle-eelmise küsimusega. -Hariti pastoreid, ehitati üles kirikuid, enamikul kirikiõpetajatel oli Rootsi aja lõpuks ülikooliharidus, oskasid jutlust pidada eesti keeles, koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B.G. Forselius - Piiskopimõisa seminari õpetaja H.Stahl - Eesti esimene grammatika Johan Skyette- Tartu Ülikooli asutaja Adrian ja Andreas Virginius - Uus (Wastne) Testament tõlkijad 5.Seleta mõisted Konsistoorium - luterlik kirikuvalitsus
juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa. vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus. reformatsioon - usupuhastus ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja. inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega
15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda- filosoofia-,usu-,õigus- ja arstiteaduskond. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Valitses eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse ,kui need kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest..Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega
olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft) 6.19.Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI 6.20.Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal) 6.21.Luteri usk oli võitluses 6.21.1. Katoliku usk 6.21.2. Maausk (nõiad!) 6.21.3. Luterlusest valesti arusaamisega 6.22.Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu 6.23.Vöörmünder tegeles kirikukoguduse majandusasjadega 6.24.Võitlus väeusuga 6.24.1. Nõiaprotsessid 6.24.2. Muinasusk kaob
valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus *koolides puudusid õpetajad, köstreid oli liiga vähe ja neil puudus korralik haridus
Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused
See kuulus lahutamatult ühiskondliku prestii?i juurde. Mustpeade nö. kodukirikuks oli Tallinna dominiiklaste kloostri Katariina kirik (Vene tn. 16- 18), millega vennaskond oli seotud ümmarguselt 125 aastat alates 1400. aastal sõlmitud lepingust kuni kloostri laialisaatmiseni reformatsiooni ajal 1525. aasta jaanuaris. Igal kirikul oli tavaliselt kaks ilmalikku eestseisjat, kes tegelesid kiriku majandusasjadega. Dominiiklaste Katariina kiriku eestseisjatest oli 15. sajandi algusest üks raehärra, teine mustpea. Kõigile vennaskonna liikmetele oli kohustuslik viibida Katariina kirikus jõulude, lihavõtete, Maarja ülestõusmise (15. august) ja Püha Katariina päeval (25. november) toimuvatel jumalateenistustel, samuti vennaskonna jootudele järgnevatel kõrgmissadel ning vennaskonna surnud liikmete mälestuseks peetud hingemissadel.
kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele.
Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga Kiriku aineline olukord paranes: Paranes pastorite haridustase(enamus oli ülikooliharidusega) Jutlusi peeti ka eesti keeles Talurahva suhtumine kirikusse paranes Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660
- parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. - üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule. Valdavaks sai emakeelne jumalateenistus! ; talupoegi kaasati koguduste töösse (N: VÖÖRMÜNDER = talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega). - korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega. 2. Talurahvaharidus Rootsi ajal: · 17.sajandiks oli selgelt valitsevaks usuks luterlus. Luterluse võiduläik Eestis mõjus positiivselt hariduse arengule, nimelt eeldas see inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis see tõuke ka eesti talurahva harimiselese. Probleemiks oli aga:
grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt. Õppimisele innustas teda isa, ema oleks soovinud, et Christine oleks õppinud koduseid majapidamistöid. Mitmel korral astus Christine kirjalikes väitlustes üles naissoo kaitseks. Ta tahtis näidata, et naistel on ka minevikus olnud suur võim. Ta kirjutas, et naist tuleb pidada oma abikaasa nõustajaks ja vaimseks juhiks pääsmisse. Peale selle kirjutas Christine oma teostes näpunäiteid naistele, kuidas tulla toime majandusasjadega. Perekond Perekond tähendas tervet hulka inimesi, kelle eest naisel oli vaja hoolitseda. Esikohal pidi olema mees, seejärel tulid teenijad ja samuti ka lapsed, kelle esmane kasvatamine oli 6 vaieldamatult naise ülesanne. Kõigi nende erinevate vajadustega inimeste rahumeelse kooselu pidi tagama naine. Tema oli perekondliku rahu ja koduse korra käskijanna. Keskaegse kodu
Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta Luteri kiriku võitlus väärusuga Märgatavalt paranes pastorite haridustase: enamus pastoreid olid ülikooli haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud
Rootsile, kes oli Kolmekümneaastases sõjas protestantliku leeri tähtsaim riik, oli luteri kiriku ülesehitamine muuhulgas ka riiklik poliitika. Eesti- ja Liivimaal pidi luteri kirik kaasa aitama ka rootsistamisele. Kirikute ülesehitamine ja pastorite harimine parandas Rootsi ajal kiriku olukorda tunduvalt. Rootsi aja lõpuks oli enamikul kirikuõpetajatel ülikooliharidus ja nad oskasid jutlust pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Kokkuvõttes lähenesid talupojad kirikule taas. Rootsi ajal sai Eestist luterlik maa. 1645-Brömsebro rahu Järjekordses sõjas Taaniga aastatel 1643-1645 sai Rootsi võidu ning kaotaja pidi Lõuna- Rootsis tollasel Taani-Rootsi piiril asunud Brömsebros sõlmitud rahu tingimuste järgi loovutama Rootsile muuhulgas ka Saaremaa. Eestis algas Rootsi aeg. 1656-Rootsi-Vene sõda
b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist. c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega). 13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli Forselius? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel? JJhering, JFischer (lk 116 117) 17.sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti talurahva harimisele.
vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Forseliuse seminar-1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer. Mõlemas kubermangus tegeles kiriku juhtimisega kiriku valitsus konsistoorium. Sel ajal eeldati, et siinsed kirikuõpetajad on käinud ülikoolis ja oskavad eesti keelt, sest rahvuselt olid valdavalt sakslased või ka rootslased. Ühel jumalateenistusel käisid sakslased, teisel kohalikud talupojad see eestikeelne. Samamoodi kaks erinevat kogudust. Vöörmünder oli valitud kohalike talupoegade seast tegelemaks koguduse majandusasjadega. Kirikuõpetajad olid ka hariduse edendajad, tegelesid (just eestikeelse) kirjanduse välja andmisega. Kui katoliiklus oli suhtunud muinasusundisse suht tolerantselt, siis luterlus vaenulikult, samuti ka luteri kiriku sees tekkinud vooludesse. 1642 Pühajõe mäss (tänapäeval Võhandu jõgi), sellele jõele oli ehitatud vesiveski, samal ajal tabas Urvaste piirkonda ikaldus, selle põhjuseks, et püha jõgi oli rüvetatud, sest oli kinni pandud tammiga. Talupojad hävitasid tammi ja veski
*Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt -Rahvuselt olid sakslased, rootslased -Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti) -Sakslastele oli teenistus saksa keeles -Seega oli maakogudustes kaks teenistust *Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused *Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega -Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine -Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad *Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult *Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642
leida. Peamiseks erinevuseks ülikoolide ja teiste koolide vahel oli see, et ülikoolides tehti kvaliteetseid teadus- ja õppetöid. Juba keskajal olid ülikoolid kui iseseisvad üksused, mis tegelesid oma probleemide ja siseasjadega ise. Keskajal oli ülikoolides palju selliseid ameteid, mida tänapäeva ülikoolidel pole. Näiteks pedellid, kes olid kui ülikooli turvamehed ja sündikus, kes tegeles ülikooli majandusasjadega. Keskaja ülikoolis olid erinevad õppejõud: mõned tähtsamad ja teised vähemtähtsamad. Paljusi tunde andsid keskajal üliõpilased, kes olid juba mingi kraadi ülikoolist kätte saanud. Näiteks õpetasid vähemtähtsaid aineid üliõpilased, kellel oli bakalaureuse kraad. Keskaegseid õpetajaid austati väga, kuna nad olid saanud tunnustust paavsti käest. Selleks, et keskaegsesse ülikooli õppima asuda ei olnud vaja midagi muud kui osata ladina keelt ja omada raha
Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse
Konsistoorium kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Johann Fischer kindralsuperintendent, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, ta arendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut. Vöörmünder maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forselius õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar asutati 1684. Tartu lähedale eesti
usuvooludesse ja sektidesse eitav suhtumine. Püüti vastu seista ka siia levinud usuvooludele. Näiteks pietismile, mis levis siia Saksamaalt. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Kiriku taastamisele aitas kaasa ka kannatanud kirikuhoonete taastamine ja uute rajamine. Paranes ka pastorite haridustase. Rootsi aja lõpuks oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega ja olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse majandusasjadega tegeles maarahva hulgast valitud vöörmündrid, kes valiti maarahva seast. Võitlus väärusuga: 17. sajandil oli luteri usk veel üsna tundmatu eestlastele. Ka juba keskajal segunes eestlaste muinasusundid katoliiklike tavadega. Kuna taolist rahva uskumisi peeti ebausuks hävitati mitmed ohverdamispaiku. Väärusuga seostati ka 1642. aastal talurahva rahutusi, mis leidsid aset Urvaste kihelkonnas Osulas. Seda sündmust on nimetatud ka Pühajärve mässuks.
Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius.
Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid. Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas. 17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille ohvriks langes Eestis arvatavasti 70-75 tuhat inimest ehk ligi viiendik tollasest elanikkonnast. Selles õnnetuses tuli ilmsiks reduktsiooni teine, talurahva seisukohalt negatiivsem külg
Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius.
Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga. Vöörmünder: Maarahva hulgast valitud, lähendas talupoegi kirikule. Tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid: Kaebused, veeproov (süütu vajus põhja, nõid jäi pinnale) Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Piiskopimõisa seminar 1684: Koolmeistrite ja kõsterite ettevalmistamine. Liivimaa maapäeva otsus 1687: Oltsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka.
toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite
ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa . *Piiskopimõisa seminar 1684- Asutatu Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite
usuvoolude, eeskätt pietismi levikule (vt õpik § 29) Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis, koos hävinenud kirikute taastamise ja uute rajamisega lahenes kiriku aineline olukord, märgatavalt paranes pastorite haridustase: Rootsi aja lõpuks oli kirikuõpetajate valdav enamus ülikooli haridusega ning võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles senisest soodsamaks muutus talurahva suhtumine kirikusse, koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid (taluperemees), mis lähendas talupoegi kirikule Võitlus väärusuga: 17. sajandil jäi luteri usk veel paljuski eestlastele võõraks, keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, mille võõrutamine polnud luteri pastoritel kuigi kerge ülesanne väärusuga seondati 1642. a suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all
o Luteri kirik püüdis riigvõimu toetusel vastu seisa Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude, eeskätt pietismi levikule. o Rootsiajal muutus luteri uks valitsevaks usuks. o Märgatavalt paranes pastorite haridsutase (ülikooli haridus), ning nad oli võimelised pidama jutlusi eestikeeles. Muutus ka suhtumine kirikusse paremaks. o Ametisse seati Vöörmündid talurahva sest kes tegelesid koguduse majandusasjadega. VÕITLUS VÄÄRSUSEGA o Kiriku õpetajad pidasid muinasusku mis oli segunenud katoliku usuga kahjulikuks ja hakkasid hävitama ohverdamis paiku. o 1645a tekkis rahutus Osulas, mida tuntakse Pühajõe mässu all. Püha jõele üritati ehitada vesiveski. o Hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvris langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt: rahvaarstid. Selle järgnes põletamine tuleriidal või mõõgaga surmamine
eeldasid nt, et Tallinnas oli 4 bürgermeistrit (linnade juures suurim b-m arv, ka Riias 4), Riias raehärrasid 16 ja Tallinnas 14. Narva 18. sajandi elu eeldas kahe bürgermeistri olemasolu. Ka Tartus ja Pärnus oli 2 bürgermeistrit. Raehärrasid on Tartus 6, Pärnus 4, Narvas tavaliselt samuti umbes 6 raehärrat. Bürgermeistrid olid oma ametiülesannete poolest ära jaotatud üks neist tegeles justiitsasjade ja kohtukorraldusega (justiitsbürgermeister), kes ei tegelenud majandusasjadega, nt ei olnud kaupmees. Väljaõppelt jurist, teinud linnavalitsuses karjääri oma seadusetundmise kaudu. 18. sajandil hakatakse üht bürgermeistrit nimetama ka politseibürgermeistriks (Tallinnas). Narvas oli traditsioon teistsugune, ühte bürgermeistrit on nimetatud kommertsbürgermeistriks (linna kaubanduse ja käsitöö juhtimine). Igal bürgermeistril oli oma sektor, mille eest ta hoolitsema pidi. 18. sajandil vajadus õigust tundvate inimeste järele kasvas üha. Hakkasid tulema ka
annaabi.ee 
