Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandus - rahandus, investeerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
investeeri, üli, valuuta, töötaja, kullastandard, koguaeg, lähtu, ettevõtja, patent, kaubamärk, ilised, paberraha, vahepeal, investeerimine, aktiva, passiva, varasid, teeni, riigilõiv, positsioneerimine, jook, valuutat, ülikoolid, purjus, araabia, laen, tootvaid, hoius, kuld, kauplemine, perspektiiv, ettevõtlus, maksud, osakapitalmaksumuse ühes kuus (30 päeva). 22. Ettevõte Ettevõtte sünonüümid on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. See tähendab, et ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast. Äriseadustikus: Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. *Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. 23. Ettevõtja Isik kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise finantsilist riski. Ettevõtjat peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses.
Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse.
6. Bilanss: 7. OÜ osakapital peab olema vähemalt 2500 eur. 8. Kulu on vajalik tulu tekkimiseks. 9. Püsikulu on kulu, mis jääb erinevate teegvusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks, nt hoone rent. Muutuvkulu on kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. 10. Ettevõtlus on kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine, sellega seotud riskide võtmine. Äritegevus kasu saamise eesmärgil. 11. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Võib olla ka juriidiline isik, milleks on seaduses sätestatud äriühing. 12. Ettevõte on tegutsemise vorm ja viis, majandusüksus, mille kaudu tegutseda. Kui ettevõtlusvorm pole SA ega MTÜ, on eesmärgiks kasu saamine. 13. Äriregister on register, peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja)
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Kõikvõimalikud osaühingud, aktsiaseltsid, avalik-õiguslikud ühingud, vallavalitsused, padjaklubid-mittetulundusühingud ja lihtsad FIEna registreeritud inimesed, kes te omanikerdatud puulusikaid valmistate ja müüte Teie oletegi Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslased. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
Nõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus? Pakkumine on kaupade/teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Pakkumisseadus on kui kõik tingimused on võrdsed, pakutakse kõrgema hinnaga müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga. 18. Mis on tootlikkus? Kuidas saab tootlikkust tõsta? Tootlikkus on väärtuste hulk, mida töötaja teatud ajavahemikus suudab luua. Tootlikust saab tõsta arendades oskusi, teadmisi ja pühenduda täielikult tegevusse. 19. Mille leiutas Henry Ford? Leiutas auto Fordi 20. Millel põhineb mastaabisääst? Mastaabisääst põhineb toote keskmise tootmiskulu vähenemisel suurtootmis tagajärjel. 21. Mis on turundus? Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisse vahetusprotsesside kaudu, ettevõtte eesmärkide saavutamiseks,(aitab kaasa et toode
RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise eest
d. Ressursside otsimine e. Riski aktsepteerimine ettevõtjate ühised jooned (avalduvad ettevõtjate puhul tugevamalt kui teistel inimestel) Võimekus midagi teha Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida Uuenduslikkus Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini) Riskivõtja Täielik pühendumine ettevõtte määratlus äriseadustikus ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. ettevõtte klassifikatsioonid ETTEVÕTTED liigitatakse: õigusliku vormi omandivormi tegevusala järgi jne Suuruse järgi on defineeritud ettevõtted dokumendis: Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) (SME) Mikroettevõte 1-9 töötajaga Väikeettevõte 10-49 töötajaga
(mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21. Elatusmiinimum – ühe kuu alampalga määr. 355 eurot hetkel, miinimum millega peab elatud saama. 22. Ettevõte – majandusüksus, iseseisva isikuna tegutsev, eraldatud varaga. 23. Ettevõtja – füüsiline isik, pakub oma nime all tasu eest kaupu ja teenuseid. 24. Ettevõtlikkus – hoiak, mida iseloomustab loov, uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25. Frantsiis – ainumüügiõigus, müügi eelisõigus, juriidiline ärikokkulepe, mille kohaselt annab kaubamärgi omanik õiguse kasutada tema kaubamärki ja ärimudelit frantsiisivõtjale. 26. Hind – kauba, või teenuse väärtuse rahaline väljendus. 27
13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatu- pidamiskohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõ
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu
ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus.
Ettevõte kui eluviis – N: pereettevõtlus. Väikeettevõtja laiendamise võimalused: FIE juuksur – juuksurisalong – salongide kett (Salon pluss) Ettevõtete jaotus suuruste järgi Nimetus Töötajate arv Käive Mikroettevõtte Kuni 9 Max 31 Väikeettevõtte 10-49 Max 110 Keskmine ettevõte 50-249 Max 625 Suurettevõte 250 ja enam Enam kui 625 Väikeettevõtte omadused Omanik on sageli ettevõtte juht ja töötaja Ettevõte on suhteliselt väike tegevusharu keskmisega võrreldes Sõltumatus – ei ole suuromanikku Sageli langeb ettevõtte ja ettevõtja asukoht kokku Tootmismahtude piiratus (Aasta käive 16 000€) Väikeettevõtluse roll Eestis Töökohtade loomine Innovatsiooni arendamine Kvalifikatsiooni tõstmine Konkurentsi edendamine Ettevõtlusvormid: FIE Selleks võib olla iga teovõimeline isik – pakub oma nimel kaupu või teenuseid.
ärivaldkond; toode/teenus (lühidalt); sihtgrupp; idee uudsus ja erilisus; teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); teie idee koht turul; tegevuse alustamine: kus, kuidas; mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1 Visioon Visioon kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga. Usaldusühingu vastustusmäär on piiritletud ja seegaselle osanik võib olla. Ettevõtja määratlus: · tegutseb omal nimel · tasu eest kaupu või teenuseid · püsiv tegevus Kui korter maha müüa ja ostad uue, siis selle tohid maha müüa alles 2. Aasta jooksul, kuna muidu loetakse ärigtegevuseks ja pead maksma tulumaksu. Registreeritud äriühing on alati ettevõtja. Ärinimi: · on registrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (saab olla ainult üks ärinimi) · FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime) · ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud.
EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69 · kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest · kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi Ettevõtte ja omanike ning juhtide eesmärgid ei pruugi kokku minna. Rahateenimise kohapealt lähevad juhid ja omanikud vastuollu. Esimesest seosest lähtudes lk 69 · ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid · ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid- ei pruugi ettevõtte eesmärkidega kattuda. Omanik soovib kasumit teenida-ühed tahavad raha kohe välja võtta teised edasi investeerida ettevõttesse, tuleviku mõttes. Ettevõte on süsteem oma eesmärkidega, kus on terve rida süsteeme mida on vaja juhtida, arendada. Põhilised eesmärgid võiks olla: toodangu kvaliteet konkurentsivõime saavutamine või säilitamine kasumi suurendamine kulude alandamine
Fusioon – Kahe või enama ettevõtte ühinemine üheks ettevõtteks; ühe korporatsiooni omandamine teise poolt. Futuur – Tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – Inimene, kes tegutseb ettevõtjana (pakub oma nimeltasu eest kaupu või teenuseid) ja on end registreerinud äriregistris. G Goodwill – Ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. H Hetkehind – Kauba maksumus hetkel kehtivates hindades. Hind, mida makstakse sularahas tehingu sõlmimise kuupäeval.
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed
neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juriidilise isiku tegevust reguleerib äriõigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 ütleb, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja on subjekt, ettevõte on objekt. Siinkohal tuleks ilmselt mainida, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik, kuid sellegi poolest reguleerib tema tegevust äriseadustik.
vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. RAAMATUPIDAMISARVESTUS on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. RAAMATUPIDAMIS KORRALDUSE KOHUSTUS on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. VARA on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded. Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele. Raamatupidamisarvestuse süsteem Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid,
JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS) Võlaõigusseadus (VÕS) Töölepingu seadus (TLS) Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane, tööandja, käsundiandja, tellija, boss, pealik … ÄRIÜHINGU ASUTAMINE Kas ja mida on vaja äriühingu asutamiseks peale julguse pealehakkamise ettevõtlikkuse äriidee äriplaani? Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist?
Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5
ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
uuendamiseks ja asendamiseks. 12. Börs – turg, kus müüjad ja ostjad kauplevad väärtpaberite, derivaatide, toormete, valuutade ja muude rahastamisvahenditega 13. Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena 14. Inflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna langemine 15. Deflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna tõusmine 16. Dividend – spetsiaalne makse (rahas, aktsiates või muus varas), mida ettevõte maksab oma aktsionäridele ettevõtte teenitud kasumist 17. Defitsiit – liigne nõudlus; nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul; vastand ülepakkumisele 18. Eelarve – rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks;
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks
1) Mõisted: ettevõtja - on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski , ettevõte - on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks; ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast; vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel; omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne, ettevõtlus - on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb, ettevõtlikkus - 2) Ettevõtete suuruse liigitus - Mikroettevõte 0 kuni 9 töötajat; Väikeettevõte 10 kuni 49
väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaalikaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud
vähenemine väljaarvatud väljamaksed omanikele. · Kulud kasumi aruandes- näidatakse siis kui on võimalik usaldusväärselt hinnata varade vähenemisega või kohustuste suurenemisega seonduv tulevaste majanduslike hüvede vähenemine. · Aruande perioodi kulud: hulka kuuluvad: 1. perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud 2. käibe ja põhivara allahindlus, väärtuse langus, põhivara kulum 3. valuuta kursi muutustest tingitud kahjum 4. kahjum põhivara müügist (ÜKS KT KÜSIMUS NÄITEKS) 5. aruande perioodi intressid, viivised ja muud kulud · Kulude vastandamine: kulud näidatakse kasumiaruandes tehtud kulutuste ja nende kulutuste pealt teenitud tulude kokku kuuluvuse seisukohalt NÄIDE: 20 veebruar ostsime lattu kaupa: 20 märts müüme kauba ära: D: kaubavaru 1000 D: kassa 2000
20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved. Seoses sellega et OÜ Abilis teeb koostööd ettevõttetega mis asuvad teistes riikides, arvete maksmiseks kasutatakse Swedbanka ja SEB panka internet teenuseid, kus hoiustatakse erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka
annaabi.ee 
