1. 1) v=m/M=N/NA nüüainehulk mmass Mmolaarmass Nosakeste(molekulide) arv NAAvogadro arv6,02*1023 2) m=m0*N mmass m0ühe molekuli mass Nmolekulide arv 3) roo=m/V roorõhk mmass Vruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 pgaasi poolt tekitatud rõhk m0ühe molekuli mass nkonsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E pgaasi poolt tekitatud rõhk nkonsentratsioon Eenergia 6) p=n*k*T prõhk kBoltzmanni konstant 1,38*1023 J/K Ttemperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulktähis (nüü) ; ühik mol 2) Temperatuurtähis T ; ühik K 3) Rõhk tähis p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumalatähis V ; ühik 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedustähis roo ; ühik kg/m3 Molaarmasstähis M ; ühik g/mol Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M
Konstruktsioonid olid suhteliselt hõredad, tuul puhus läbi pragude, hoides nii hooned kuivad. Tänapäeva ehitustehnika võimaldab ehitada kõikjal. Materjalid ja konstruktsioonid on muutunud ning nende kasutamisel on vähe kogemusi. Tempo on kiire, sest ehitamine on kallis. Samas lubavad majanduslikud võimalused ulatuslikku remonti ning ümberehitusi. Vanad hooned kohandatakse uutele vajadustele, tihendatakse ja viimistletakse väiliselt hooldusvabade materjalidega. Eenergia kokkuhoiu eesmärgil vähendatakse ventilatsiooni. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse ruumides tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskütteradiaator ja toas ollakse särgiväel. 7. NIISKUS MATERJALIDES. Ehitusmaterjaldes võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutust negatiivses suunas.
annaabi.ee 
