Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas. Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000 oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse
.........................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4 Niiskus kahjustused......................................................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksul Materjalide lagunemine niiskuse toimel on tavaline nähtus, nii on see alati olnud. Näiteks puit ja teised looduses olevad orgaanislised materjalid lagunevad mädanikseente toimel,seevastu metallid lagunevad vee ja hapniku toimel ja tekib rooste. Aastate jooksul õppisid meie esivanemad ehitama hooneid nii ,et oleksid püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks. Enne ja nüüd Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.............................................................
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,
kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,
Kaksiksäsi sortimendid lõhenevad kergesti. 05.05.2014 6. kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted · Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. · Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. · Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga,
70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30*30cm, vahekaugus kuni 2 m. Koostas: Meeli Kams 8 Hoone osad EPMÜ Soovitatavad vundamendi konstruktsioonid. (T.Masso VäikemajadI) Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega:
mis on sageli pude materjal (rauarooste). 28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosioon: 1. ILMASTIKULINE KORROSIOON tekib ilmastiku mõjust metallile 2. VEEALUNE KORROSIOON vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine 3. MAAALUNE KORROSIOON tekib pinnase toimel metallile 4. KORROSIOON UITVOOLUDE TOIMEL siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas 30. Levikulaadi järgi liigitatakse korrosiooni: 1. PINDKORROSIOON levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2. KOHALIK KORROSIOON esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav ja on
kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele.
ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 2.4 Puidu kaitse Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õliantiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained: · naatriumfluoriid (NaF), · naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6), · naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa. Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu
- Jahvatatud lubi - Kustutatud lubja pulber e. hüdraatlubi Õhklubja saamiseks põletatakse lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi allpool paakumisetemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi CaO. Põletustemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtusest 1000…1200C. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on ekstermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustutamisega kaasnevad tunduv mahu muutus. Ca (OH)2 ruumala on 2…3,5 korda suurem kui lähtematerjalina kasutatud kustutamata lubjal. Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse:
korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel? Ehitusprojelkteerimisel taodeldakse otstarbekust, tugevust(püsivust), kestvust(tööiga),
Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine. Värvi säilitamise tingimused: Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas. Kui värvimistöö on pooleli ning peate säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemaldad kaasa ja katta purk
Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid). Valmis projektile lisatakse alati 1-tehnoloogiliste seadmete paigutust plaanis koos gabariitidega välispiirdekonstruktsioonid karkasshoonetel.
KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote ja seadme tehnilised andmed
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
31 3.5. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad puidu struktuuri ja välimust, raskendavad töötlemist. Praod. Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Vaata joonist 3.5.1. Joonis 3.5.1. Puidu pragude tüübid: a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel. 32
2. Kirjalik eksam (konspekti põhjal, kusjuures konspekt ega arvuti ei tohi eksami ajal laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised: · Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde
Mikrotorukesed – torukujulised proteiinstruktuurid Mikrokiud – niitmolekulid Ioonid – elektrilaenguga molekulid 21 Rakusisesed ja rakkudevahelised transpordiprotsessid Ainevahetuse käigushoidmiseks peab iga rakk pidevalt ainet vastu võtma. Seda protsessi nimetatakse endotsütoosiks. Selle ülesande täitmiseks on raku käsutuses aktiivsed ja passiivsed võimalused, s.t nii energia tarbimisega kui ka ilma selleta. Passiivsed transpordiprotsessid Difusioon – molekulide ja ioonide jaotumine mingis keskkonnas (nt vesi, õhk) piki kontsentratsioonikallakut. Keskkonnas lahustunud ained liiguvad kõrgeima kontsentratsiooni punktist madalaima kontsentratsiooniga punkti poole, kuni kontsentratsioon ühtlustub. Osmoos – vastupidi difusioonile suudavad poolläbipaistvat membraani läbida vaid vedeliku molekulid ja mitte selles lahustunud aineosakesed. Osmoosi toimumise eelduseks on, et
AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. Põhimaterjalide ja vee segusse (,,tainas") lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit (,,pärmi"), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt
- Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20
Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne) Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused, lennu- ja raudteeliiklus. 12. Ühistranspordi ja vähemsaastavate transpordiliikide kasutamise ebapiisav soodustamine ja autode arvu kasv; kasutatavate kütuste halb kvaliteet
Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed • Suur omakaal • Võimalus, et tekivad praod Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse. • Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid.
mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad
kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku
1.23 Betooni seguvahekord 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida. 1 on tsemendi mahuline või kaaluline kogus. Ülejäänud numbrid näitavad, mitu osa peab olema 1 tsemendi osa kohta. 0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta, 2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta, 5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta. Betooni koostise määramine ehk seguvahekord tuleb suhtarvude leidmisest. Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige kallim koostisaine tsement. 1 m3 betooni kohta kulub 200-400 kg tsementi. Tsemendi hulk sõltub ka muidugi kasutuskohast. 1.24 Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus Betooni valmistatakse üldjuhul tehases. Harva võib ette tulla, et seda valmistatakse ka ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Materjalid lisatakse segistisse ning segatakse läbi. Segamisaeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest.
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui