Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maja ja Niiskus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstruktsioon, konstruktsioonid, difusioon, soojus, konvektsioon, poorid, külmasild, lagunemine, jääpurikad, hallitus, mädanik, niiskete, gaas, vihm, pragude, soojustus, ruume, niiskuskahjustused, poorsed, katki, põrkuvad, metall, rooste, betoon, õhuniiskus, toiduvalmistamine, lekib, soojustatud, tihedad, konvektsiooni, ülespooleVeeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas. Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000 oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse
.........................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4 Niiskus kahjustused......................................................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksul Materjalide lagunemine niiskuse toimel on tavaline nähtus, nii on see alati olnud. Näiteks puit ja teised looduses olevad orgaanislised materjalid lagunevad mädanikseente toimel,seevastu metallid lagunevad vee ja hapniku toimel ja tekib rooste. Aastate jooksul õppisid meie esivanemad ehitama hooneid nii ,et oleksid püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks. Enne ja nüüd Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt
bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak
KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur
Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind,
Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba ulatuslik. Seega tuleks kohe pärast üleujutust konstruktsioonid avada ja kuivatada. Ebakvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu
Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba ulatuslik. Seega tuleks kohe pärast üleujutust konstruktsioonid avada ja kuivatada. Ebakvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu
Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaar 5.Millised on hoonetes esinevad õhuga seotud niiskuseprobleemidja kuidas nendega toime tulla? -Hoone sisekliimas esineb kahte tüüpi niiskuseprobleeme: liiga niiske: liiga kuiv. -Liiga kuiv keskkond Kuivatab hingamisteid. Tekitab riidematerjalidel elektrostaatilist laengut. Vanandab materjale. Deformeerib materjale. Seda on võimalik leevendada õhuniisutaja abil. -2. Liiga niiske keskkond Hallitus Korrosioon Siseviimistlusmaterjalide niiskuskahjustused (halvimal juhul materjalide lagunemine) Niiskuse eemaldamine spetsiaalse seadme abil (kulutab palju elektrit, kuid väga tõhus). Niiskuse eemaldamine tänu ventilatsioonile ja kütmisele (kui ventilatsioon pole piisav, siis võib liigniiskus lihtsalt lae lähedale kinni jääda ning probleemid hakkavad seal tekkima). 6.Kuidas vesi pääseb hoonesse? -Väljast sisenev veeaur Tarindites (ehk konstruktsioonides) sisalduv veeaur
hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt. Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes.
pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist),
Järelikult see mõjutab soodsalt kasutegurit. Mõõduka soojuslangu tõttu tuleb gaasi kulu küllaltki suur võrreldes autrubiiniga. G=(kg/KWh) on seitse kuni 10 korda suurem. Seetõttu gaasitrubiin, tüüsid ja töölabad tulevad sobiva kõrgusega. Kuid suur gaasi kulu komplitseerib(raskendab) suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Gaasitrubiin seade koosneb: Gaasitrubiin, kompressor, põlemiskamber, regeneratiivne õhu eelsoendi. Joon 5 põlemiskamber On tavaliselt silindrilise kujuga. Mistahes tüüpi põlemiskamber omab kahte tsooni.1) aktiivne põlimistsoon mis asub põleti lähedases tsoonis. 2) segamise tsoon. Orgaanilised kütused, kasutakse soojuselektrijaamades Orgaaniliseks kütuseks nim kütust mida saadakse maapõuest, koosnevad süsivesinikühendidest.
kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1
AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. Põhimaterjalide ja vee segusse (,,tainas") lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit (,,pärmi"), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine;
suured, ületades soovitatavat tulemust mitmeid kordi, hoone kogu energiabilansist moodustab see vaid mõne protsendi. [6] 8 9) Vundamendi soojustamine [16] 9 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. [7] Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja- Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
Kapillaarsus: on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju: gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess.
Advektsioon on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Advektsioon õhu horisontaalsuunaline Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. atmosfääris. Hajuskiirguse intensiivsus liikumine, Konvektsioon õhu ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist Kirgusvoo tihedus: ühes ajaühikus üht oleneb atmosfääri läbipaistvusest, Päikese vertikaalsuunaline likumine. aasta jooksul näitab taevakalendril pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk kõrgusest, pilvede hulgast, liigist ja asendist
Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 12. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket
lahendamine ehitises juhuse hooleks. Millel põhineb soojusisolatsioonivõime? Isoleermaterjalis olev õhk isoleerib PAROC-i kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Tugev kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Toodet saab kasutada ka kõrgetel temperatuuridel ning isolatsioon funktsioneerib hästi ka maa all keltsa isoleerijana. Õhukindlad konstruktsioonid Kuna kõik kiudisolatsioonid lasevad õhku läbi, takistatakse õhuvoolu pääsemist isolatsiooni sisse eraldi konstruktsioonikihtide abil. Seda teostatakse nii, et isoleermaterjali soe pool muudetakse õhukindlaks eraldi õhu- või aurutõkkega või müüritise, betoonivalu vms. Tuulest tekitatud õhuvoogude liikumist takistatakse ehitise külmale poolele paigaldatava tuuletõkkega. Parimad materjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta
19 Korraldamata vee äravool Langev vesi juhitakse katuse pinnalt vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele. See on lubatud vaid tingimusel, et ei ohustata inimesi või sõidukeid ja langev vesi ei kahjusta hoone seinu. Katuseräästas > 0.6 m ja räästa projektsioon maapinnal > 1.0 m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne.
Sobib müüritise, betooni ja pinnase pragude ja tühimike isoleerimiseks vee sissetungi vastu. GL-95 suudab tungida pragudesse laiusega < 0,1 mm, on kõrge keemikalikindlusega, paigaldatav ka madalatel temperatuuridel, muudetava reaktsiooniajaga vastavalt segule ning omab suurt deformatsioonivõimet ja paindlikkust. GL-95 ei ohusta põhjavett, on keskkonnasõbralik. [10] 10 3. RADOON Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt
kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus. Meteoroloogilised ehk kalendrilised (näit, osakestel kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud
annaabi.ee 
