aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal
Kõver Maja(Agatha Christie) 1. Tsitaadid: ,,Nad muudkui tuhnivad võõrastes laualaegastes, loead võõraid kirju ja nuhivad võõraid saladusi välja. Aga nad on rumalad. Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk mürgitaja." Sophia andis mõista, et ta ei saa rahuliku südamega ära sõita ennem kui ta on teada saanud, kes nende hulgast on vana Leonidese mõrvar. ,,Majauksed on alati lahti, keegi neid lukku ei pane. Varastel ja röövlitel on väga lihtne siia sisse tulla." Nannie tahtis, et kod...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks
Agatha Christie Kokkuvõte Vanahärra Aristide põdes diabeeti. Ta vaja iga päev insuliini süsti. Aristidel oli ka noor naine Brenda. Ühel saatuslikul päeval asendas keegi õige ravimi esedriiniga. Peale seda hakkaski sündmustik arenema. Majaelanikke hakati kahtlustama ja otsiti süüdlast. Aristide oli väga rikas ja sellega seoses jäi peamiseks kahtlusaluseks lesk Brenda. Lesel oli ka armuke, kes samas majas töötas. Maja kõige noorem liige oli aga kõige nutikam ja kavalam. Keegi ei osanud kahtlustada väikest tütarlast sellises kuriteos. Josephine soov oli saada baleriiniks aga surnud Ariside ei lubanud tal seda õppima minna. See soosigi selliseks kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli aga Aristide oma
Kõver maja 1.Tsitaatid: ,,Ainult jumal taevas teab,mida ta võib politseile raakida"-seda ütles Haviland kui Magda oli toast läinud. ,,Ja mina veel usaldasin teid"-Josephine ütles seda Charlesile kui ta raakis politseile mida Josephine teadis. ,,Armetu vaike koletis"-seda ütles Sophia Charlesile,kuidas ta arvas Josephinest. ,,Kui ema peaks mind sundima ,siis tapan ka tema ara"-seda ütles Josephine kui ema peaks ta sveitsi saatma. ,,Minu laps,minu naljakas värdjalik laps!-Josephine ema ütles seda nuttes,kui Sophi kusis kas haiglast on helistatud. 2.Lühikokkuvõte: See raamat raagib sellest ,et kolm polvkonda inglise-kreeka Leonides elab uhes suures koveras majas.Parast seda kui Aristid Leonides murgitatakse tema enda silmatilkatega kui ta teine naine sustib talle insuliini mis oli asentatud esedriiniga.Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu ...
tegutsenud vennaskonna õigusjärglasena ,,Tallinnast pärit Mustpeade vennaskonna" nime all. Vennaskonna ametlikuks asukohaks jäi registreerimise koht Hamburg. 1973. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv skraa, mis suures osas põhineb 1938. aasta skraal. Varasemaga võrreldes on aga muudetud liikmeks vastuvõtmise tingimusi: vennaskonda võib vastu võtta ,,iga laitmatute eluviisidega kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane ja mitte üle 45 aasta vana". Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Mustpead jäid oma majast ilma 1940. aastal, mil okupatsioonivõimud selle ebaseaduslikult
Selleks vajalikke oskusi omandati vennaskonnas korraldatavatel sõjalistel harjutustel ning omandatut oli võimalik näidata ka iga-aastasel linnulaskmisel. Linna kaitsjate hulgas paistsid mustpead eriti silma Liivi sõja ajal. 11. septembril 1560 toimus tänapäeva Pärnu maantee ääres mustpeade osalusel Vene vägedega lahing, kus vastast hämmastas tallinlaste väikese väesalga vaprus. Maja ja vara Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks
1400 1200 3050 1200 1950 1200 2400 400 3300 200 A 2999,97 200 4900,03 400 C 400 1500 1800 +- 0.00 ...
+7.00 +6.30 0 30 +3.40 +3.12 +2.00 +2.30 +2.50 +2.45 +0.90 +0.00 -0.10 -0.50 -0.40 7400 1100 C B A Staadium Leht Lehti REINU-OTI TEE 33 1 1 ...
MAJA LEGEND Rataskaevu 16 on Tallinna vanalinna kõige tuntum kummitustemaja, millel on oma legend „kuidas kurat siin oma pulmi pidas". Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest
Timuka maja Tallinna legendid Anastasija Gridjusko Rüütli tn 18 Tuulelipp Timuka elu Naine ei saanud kirikus paslvetada Lapsed ei käinud koolis Pidi punast mantlit kandma Uus elanik Tänan kuulamise eest
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1
kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja Tatevikarmeenlane, Niika sõbranna Armen Oganesjan armneenlane valge kassi maja peremees, Lala poeg Lilit Oganesjan e. Lala armeenalanna, teadmata kadunud, kolm last Niika, Ruben ja Armen ScotLaura endine poisssõber Kaur Laura sugulane, Kaarmani ja Helle poeg Teose sisu Eestisse tulek Peategelane on Laura, kes lapsepõlves asus elama koos oma vanematega Ameerikasse Nüüd kahekümnendates eluaastates tekib Laural suur tungiv vajadus Eestisse tagasi pöörduda Tema elu Ameerikas oli samal ajal ka ummikusse jooksnud (õpingud, armuelu)
baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s? Näide 1: Klient maksab restoranis lõuna eest. Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Näide 2: Ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada. Ei, see on nn. second-hand müük (kuna on kajastunud varasema/oma valmimise aasta SKP-s). Näide 3: Pakkuja müüb arvutidetaili PC-sid tootvale firmale. Ei, tegemist on vahetoodanguga. SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale. Näide 4: Eraisik ostab maaletoojalt auto. Ei, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, kasutatud auto ost ei kajastu kummaski). Majandussüsteemid – 3 majanduse põhiküsimust
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski
Hirmus suur maja Tere, mina olen Kadri-Lii. Mul on kaks õde ja kaksikutest vennad. Me saame omavahel väga hästi läbi ja me ei riidle mitte kunagi. Minu noorema õe nimi on Kari-Liina ja ta on kümme, vanema õe nimi on Kairi-Liis ja tema on viisteist aastat vana, mina olen kolmteist. Minu venadade nimed on Markus ja Margus, nad on üheksa aastased. Mul on tore ema, ta nimi on Karmela, ta on väga ilus ning sihvakas ja ma ei jõua temast nii palju rääkida, sest ta on
" " . -, - , . , . . , , . . , . . . . , - , , . . , , . -. . . . . . . . , , , , , . . . . , , . . . . , , , "-". , , . , , , , , . , , . 2 .
I live in a house Ich wohne in einem J'habite dans une maison Haus We have many rooms Wir haben viele Nous avons beaucoup de Zimmern chambres I have a cat Ich habe eine Katze J'ai un chat Every room has lots of Jedes Zimmer hat viel il y a beaucoup light Licht de lumière dans les chambres , The ceilings are high, the Die Decken sind hoch, Les plafonds sont hauts, , windows are large and it die Fenster sind groß les fenêtres sont grandes the temperature is just und die Temperatur es et la température est right ...
KARU MAJA Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas. Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi
sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat, kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima. Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde mängima. Joonas märkas eemal imelikku maja ja küsis selle kohta. Kohalikud lapsed ei tahtnud sellest rääkida, vaid keelasid sinna minna. Mia kadus pundi juurest. Joonas ja Martin otsisid teda. Nad nägid Miat võõra poisiga koos jalutamas. Hommikul selgus, et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud. Nad ütlesid, et Mial oli paha olla, aga ise läksid Miat otsima. Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest seal nägid nad teda viimati. Nad otsisid kogu maja läbi, aga Miat ei leidnud. Otsustati järgmisel päeval tagasi minna
seda otsima. Niipea kui ema pea taastub, läheb Clara tööle. Aastate jooksul on Ferula ja Clara loonud sügava sõpruse. Ferula tunded Clara vastu piirnevad kirgliku armastusega ning tema ja Estebani vahel areneb Clara kiindumuste üle võistlus. Ühel hommikul tuleb Esteban ootamatult koju ja leiab Ferula Clara voodist. Esteban lööb Ferula majast välja. Lahkudes neelab Ferula Estebani igavesse üksindusse. KLASSIDEVAHELINE VÕITLUS Vaimude maja peategelased on pärit kahest vastandlikust klassist: maa- aristokraatia ja talupojad. Enamik Ladina-Ameerika elanikkonnast, nagu ka kõik romaani tegelased, kuuluvad ühte neist kahest klassist. Põhimõtteliselt on ainus erinevus klassi vahel see, mida kasutavad riigiteenistujad. Talupojad võivad liituda politseijõudude või armeega ning saada juurdepääsu haridusele ja kõrgema klassi staatusele, nagu Esteban Garcia puhul. Perekonnad del Valle ja
docstxt/11974035932.txt
-niiskust, kustutab mittevajalikud tuled, valvab ise ennast varaste eest ja lülitab isegi kodutehnika tööle täpselt teile sobival hetkel? Just selliseid võimalusi pakub Eestis välja mõeldud hoonehaldussüsteem "Yoga Intelligent Building" ehk "Tark maja". See nupukas süsteem säästaks kulutusi igas kodus. Mis siis rääkida veel suurtest ärihoonetest, hotellidest või lennujaamadest. Tark maja võimaldab distantsilt reguleerida valgustust, tõmmata akende ette või eest ära kardinaid, kasta õuemuru ja isegi sööta-joota koduloomi, aga ka reageerida kiiresti avariiolukordadele. Lisaks sellele võib peremees õhtul töölt koju sõita, hakates ütlema oma tellimuse edasi saunale, lähitulevikus ka praeahjule ja kohvimasinale ning koju jõudes on kõik tema jaoks valmis, nagu sai soovitud. YOGA leiutajad, Yoga OÜ asutajad Priit
docstxt/11974033692.txt
Zu Hause Sõnad der Computer - Arvuti der Stuhl - Tool das Fenster - Aken das Regal - Riiul der MD-player - Plaadi mängija das Bett - Voodi das Bild - Pilt der Fernseher - Telekas das Klavier - Klaver der Schrank - Kapp die Lampe - Lamp der Tisch - Laud der DVD-player - DVD mängija der Poster - Poster die Gitarre - Gitarr das Zimmer - Tuba das Schlafzimmer - Magamistuba das Kinderzimmer - Lastetuba das Arbeitszimmer - Töö/Õpituba das Wohnzimmer - Elutuba das Esszimmer - Söögiruum das Badezimmer - Vannituba die Kühe - Köök der Garten - Õu die Terrasse - Terrass die Garage - Garaaz die Toilette - Tualett
Tallinna Raekoda Mina valisin tutvustamiseks sellise maja kuna mulle meeldib maja välimus, ajalugu ja tema tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse.
docstxt/11974035072.txt
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi
ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades
Iseseisev töö Tartu KHK Avinurme keskkooli söökla osa Ajaga tekkinud vead ja põhjused. Valisin hooneks Avinurme keskkooli söökla osa, mis on veel renoveerimata. Hoone asub aadressil Avinurme, Võidu 12. Arvan, et hoone on ehitatud 18 saj. lõpus või 19. esimeses pooles. Iseenesest tundus olevat suhteliselt klassitsistlikus stiilis olevat mõningate barokiliste kaunistustega N: akna põsed, hone nurgad. Suuremaid ja tõsisemaid kahjustusi hoonel eriti palju märgata ei olnud, kuid mõned kahjustused ja ilmselged põhjused siiski. Nüüd Kõigest järjekorras: Avinurme keskkooli söökla osa põhjast lõunasse: Üldmulje oli täitsa kena ja korralik. Omal ajal koolina kasutatud soliidne hoone. Idast läände. Tehtud mõned parandused tsemendiga ja müüritud 1 aken kinni ning lõigatud veel 2 tk julmalt vana stiili matkimata juu...
Ideal house. My ideal house would be located in the UK, because there is a bit warmer than in Estonia. I have heard that there are many interesting and exciting people. My house could be located close to the city. There would be a big garden with lots of beautiful flowers and trees. In the garden there could be a small pond with a water lilys. I want that my garden would be eccentric. My house could be a stone because it is resistant to everything. Also, there should be the chimney. But the most important, that the house would be comfortable.
Schwarzhäupterhaus Schwarzhäupterhaus in der Altstadt von Tallinn ist eine der wenigen verbliebenen Renessansgebäude. Es war das Versammlungshaus der Bruderschaft der Schwarzhäupter. Der Name leitet sich vom Heiligen Mauritius her. Er war ein Schutzpatron der Bruderschaft und nach dem Legende ein schwarzer Mann aus Afrika. Oberhalb des Schwarzhäupterhauses befand es sich wahrscheinlich ein Wohnhaus schon im 14. Jahrhundert. An der zweiten Hälfte des 16. Jahrhunderts haben die Schwarzhäupter es gekauft.
...3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused...............................................................................5 Saksa teatrist Eesti teatriks..................................................................6 Eesti Draamateatri maja 100. sünnipäeva tähistamine...................................7 Allikad.........................................................................................8 2 SISSEJUHATUS See maja seisab keset Südalinna Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSA...
Surnud mehe maja Fotoromaan Nagu oleksin sattunud hullumajja See oli suur tühi ruum, mille külm päikesevalgust teesklev valgus tuli nähtamatust valguseallikast Koridor oli pikk ja üksikute lampidega valgustatud, mille valgus aga levis kuidagi väga piiratult. Seal oli mehi lihtsais tänavaülikonda- des ja ruudulistes särkides. Koridor ei olnudki nii pikk kui alguses oli tundunud. Kõrge kitsas aken vasakul oli ilma eesriideta, aga see oli kaetud ruudulise paberiga, nagu vannitoa aknad vanades majades. Paremat kätt oli rida võrdlemisi lähestikku asuvaid uksi- toad pidid olema kaunis väikesed. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · Karl Ristikivi "Hingede öö" · http://www.google.ee/images
docstxt/14434413680798.txt
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200
1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks maja ühest kohast silinder, kuid, see on siiski vaid poolik silinder maja küljes
Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Värava külge on kinnitatud silt: Vauguer' maja ja allpool Perekondlik pansion mõlemast soost isikuile ja teistele.
Heno maja ja Steineri aed Pühavaimu 8 maja (Pärnu Kunstide Maja) ajalugu algas rohkem kui neli sajandit tagasi, kui ettevõtlik mees nimega Samuel Christian HENO Brandenburgist ehitas 1670. aastate alguses Pärnusse uhke maja. Kuid mitte üksnes majaga ei jäädvustanud Heno ennast Pärnu ajalukku: ta pidas tollal väga auväärset apteekriametit ning temast sai Pärnu bürgermeister, teadaolevalt ainus apteekrist bürgermeister Liivimaal. Heno maja kõrvale, kahe keskaegse hoone müüridele, kerkis peagi teine kahekorruseline kivimaja. Selle omanikuks oli Franz Carl STEINER ning tuulelipp maja katusel näitab valmimisaastaks 1674. Ka Steiner kandis raehärra kõrget tiitlit ning aastatel 1702-1704 oli Pärnu bürgermeister. Steineri maja juurde kuulus ka teadaolevalt vanim linna põlispuudega haljasala - Steineri aed. Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime
Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju
Esik 15 Garderoob 9 Maja Vannituba 8 WC 3 Köök 12 Elutuba 24 Magamistuba 16 Söögituba 18 Esik Garderoob Vannituba WC Köök Elutuba Magamistuba Söögituba Raketimudelid 5 Mudelid Lennukimudelid 10 Automudelid 15 Kardid 20 Raketimudelid Lennukimudelid Automudelid Kardid
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu...
Ettevõtlusalane muinasjutt Ehitame maja Ühel ärimehel oli kord kolm poega. Noorim nendest oli Maikel. Keskmise poja nimi oli Sander ja vanim oli Kaur. Nende isa oli otsustanud ,et oleks aeg anda oma äri edasi ühele omale pojale. Kuid ta polnud kindel, kes selle üleval pidamisega kõige paremini hakkama saab. Ta otsustas ,et annab igale pojale ülesandeks ehitada endale korralik ja ilus maja. Andes poegadele selleks vaid algkapitali ja näha kust nad suudavad ülejäänud raha leida. Nii saigi kõigil poegadel eesmärgiks ehitada maja. Vanim poeg Kaur otsustas ,et võtab pangast laenu. Ta ehitas oma maja kähku ülesse ning kõik tundus ilmatulihtne. Kuid kui ta oli pangast laenu võtnud, polnud ta tutvunud erinevate laenu võimalus tingimustega ning intressidega mida ta tagasi maksma peab. Tuli välja ,et võtnud kõige suurema intressiga laenu
1. KORRUS: RUUM: ESE: KORIDOR Lai riidenagi Pikk jalanõude kapp/istumisalus KÖÖK Kahe valamuga kraanikauss 4x Lõikepinnaga köögikapp Ahi 2 800 W Keraamiline pliit koguvõimsus 7 100W Suur nurgakapp Mikrolaineahi 900 W Pesumasin 250W Nõudepesumasin 395W Pesukuivati 215W Kohviaparaat 750W Külmkapp 165W Veekeetja 2 400W Vee puhastaja MAGAMISTUBA Öökapp Lai kummut Kahekohaline voodi ELUTUBA Arvutilaud Telekas 350W Lauaarvuti 350W Nelja tooliga söögilaud 4x Jalatugi 3-kohaline diivan ...
"Punane lint ümber mu maja" See Lõuna-Aafrika Vabariigis vändatud film räägib sellest, kuidas elatakse perekonnas, kus ema on HIV positiivne. Ema Pinki, kes on ka vähihaige, oli saanud viiruse läbi vereülekande. Ta on avatud ega salga kellegi ees, et on HIV positiivne. Samas ta tütar Ntombi häbeneb, proovib seda varjata ja ei julge isegi endale sõpru külla kutsuda, kartuses, et ema paljastab neile oma haiguse. Lõuna-Aafrika Vabariik ise on kõige AIDSi rikkaim riik maailmas ning seal ei ole taoline perekond erakordne. Pinki on naine, kellel on missioon : tõsta teadlikkust haigusest, mis räsib tervet riiki. Ta teeb seda läbi avalike esinemiste, hoolimata oma tütre vastupanust. Kõige suurem vaenlane AIDSi vastases võitluses ongi teadmatus ja valearusaamad, just need samad asjad, mille vastu Pinki lahingut peab. Haigeid kardetakse ja neist hoitakse iga hinnaga eemale kartuses ise nakatuda. Kaitsevahendite vastu o...
Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiidee- Kui sa oma elus milleski loobud või ütled lahti, siis ei pruugi enam sa seda tagasi saada, või ei suuda seda enam saavutada. Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud, katus on roostetanud ja maja krohvist on jäänud alles ainult jäljed. Majas sees on kõik must ning räpane, voodid on põranda külge kinnitatud, laed on mustad ning põrandad on pinnused. Vutlarlus tähendab eraklust, inimene on justkui omas mullis. Tsehhovi novellides on vähene rõhk armastusel. Tsehhovi teoste tegelasteks on väikesed inimesed, keda iseloomustavad inimväärikuse
Punane lint ümber mu maja See Lõuna-Aafrika Vabariigis tehtud 26-minutiline film näitab, kuidas elatakse HIV positiivse perekonnas. Ema Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne. Tal on tütar Ntombi, kes häbeneb seda, et ta ema on HIV positiivne. Kas HIV viirusest rääkida või mitte? Kas vältida HIV viiruse olemasolu? Kindlasti igal inimesel oleks sellest oma seisukoht. Minu arvates peaks HIV viirusest rääkima ning inimesed sellega kurssi viima. Inimesed peavad teadma kõigist riskidest, mis neid ümbritsevad. Me ei saa maha salata seda, mis on olemas ja tohutul kiirusel on nakatamas inimesi. Maailmas on nakatunuid umbes 40 miljonit. Kõige kõrgem on AIDS-i levik Aafrikas, ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab 5,3 miljonit HI-viiruse kandjat. Filmi alguses Pinki läheb kaevandusse, et rääkida HIV viirusest. Oli hämmastav, kuidas täisealised mehed ei tea viiruse tõsid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
