Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate
Referaat 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Vürtsitamiskunst.......................................................................... 3 Vürtsikaubanduse ajalugu............................................................4 Tänapäeva kaubandus..................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel....................................................................................
Maitseained ja roogade maitsestamine Anastassia Prohhorova Sissejuhatus Hea maitsev toit on luksus, mida võime enesele iga päev lubada.Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Maitseaine mõiste Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. Vürtside ajalugu Vana maailma jaoks on vürtside häll Indias. Juba 5000 aastat tagasi ulatus kaubandusvõrk Hiinast läbi India, Pärsia ja Mesopotaamia kuni Egiptuseni Aastasadu veeti vürtse mööda vanu karavaniteid Kõige kuuksam on siiditee. 100 aastat peale
Maitseained Ürdid: Basiilik Heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza,
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ KAUBANDUSES MÜÜDAVAD MAITSEAINED JA NENDE KASUTAMINE TOIDUVALMISES Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits MAITSETAIMED Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 2014 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. MAITSETAIMED..............................................................
Vürtsid Pipar on kõige tähtsam ja enim Nelk on tugeva aroomiga õienupp, mis kasutatav vürts. Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja
Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta. Kasutamine maitsetaimena ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning kergesti seeduvad. Lisatakse aedviljade hapendamisel, seentele, salatitele ja suppidele. Marinaadidele, grillkastmetele, maitseäädikale ja likööridele annab suurepärase aroomi ja maitse. Kasutamine ravimtaimena Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamiseks
Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja nõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele,
saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilitab ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi. Oksi saab õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib kasutada igasuguste soolaste toitude maitsestamisel ja konserveerimisel. Tingimata lisatakse oregaanot peenestatult ka pitsale. Teena on meeldivalt aromaatne ning sobib kasutada igapäevaselt ja õhtul meega uneteeks. Kasutamine ravimtaimena köha leevendav, seedimist soodustav, leebelt rahustav, tõstab emaka toonust. Muud kasutusalad eeterlikud õlid kosmeetikas Kasutamine haljastuses Ilutaimena püsilillepeenrasse. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon Rasedatel kasutada ettevaatlikult.
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed,
5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse
VÜRTSID Gristi Adrat TTP-10 Vürtside ja Ürtide vahe "Vürtsid on tavaliselt troopilistel alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Euroopasse toodi vürtsid keskaja alguses, neid oli vaja peitmaks tolleaegsete roogade halba lehka. Vürtse müüakse tervete ja jahvatatutena, soovitatav osta terveid vürtse ning neid enne kasutamist jahvatada. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see india vürtside puhul. Ürte müüakse toorelt või kuivatatult. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. 15 ml
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem
jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel, samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine?
5 vürtsi 5 ürti. Ülle Schönberg TT12 2012.a. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Vürtsid, mida armastan! Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse
Adaptogeenina kergendab ta ebasoodsate välisfaktorite talumist. Iisop toidutaimena Kasutatakse taime lehti ja õisi ning noori võrseid. Maitseainena on iisop meil veel vähe kasutusel, kuid ometi võib teda lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, eriti sobib koos majoraaniga. Laialdaselt kasutatakse konservi-, liha- ja kalatööstuses, on tuntud likööri- ja veinivürtsina. Ta terav maitse parandab ettevaatlikult kasutades rasvaste toitude maitset. Kalamarinaade valmistades on iisop asendamatu maitseaine, muutes tavalise räime maitset tundmatuseni. Kala vormiroogadele võiks kihtide vahele riputada tilli, purustatud küüslauku ja iisopit - toit omandab pikantse maitse. Peenestatud lehed ja õied kuivatatult võiks kuuluda maitseainesegude kooslusse. Nii võiks segada kokku iisop, majoraan ja basiilik, mis sobib hästi tatratoitudele või iisop ja seller nisutangust pudrule või koos aedliivateega herkulopudrusse.
Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal
piirkondlikele roogadele tänapäeva Indias. Hiljem mongolite, brittide ja portugali mõjutusi on lisatud niigi mitmekülgsele India köögile. Normaalne toiduvalik varases Indias sisaldas puuvilju, köögivilju, teravilju, mune, piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Aja jooksul, mõned osad populatsioonist võtsid omaks taimetoitluse. Budismi saabumine mõjutas sellise suuna teket, nagu ka õige kliima mitmekesise puuvilja, köögivilja ja teravilja valiku kasvatamiseks aasta läbi. Samal ajal sai veiseliha tarbimine tabuks, kuna veised said Indias pühaks. Paljud indialased järgivad seda usku ka tänapäeval ja seetõttu on veiseliha kasutamine Indias harv. 1.2. Toidu peamised koostisosad Põhitoit India köögis sisaldab hirssi (bajra), riisi, täisterajahu (atta) ja suurt valikuid läätsesid. Läätsesid võidakse kasutada tervikuna, kui on eemaldatud kest või tükeldatuna. Tükeldatud läätsed on laialdaselt kasutatud
14. HARILIK ANIIS • Lad. Pimpinella anisum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...50 cm. • Kodumaaks peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, kus kasvab looduslikult. Botaaniline iseloomustus • Vars ruljas, sooniline, harunev. • Alumised lehed neerjad, keskmised sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. • Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis- juulis. • Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised ja valmivad augustis. Ajaloost • Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest aegadest. • Metsikul kujul teda enam ei esine. Kasvatamine • Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. • Päikesepaisteline kasvukoht. • Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede vahe 10...15 cm. • Seeme idaneb vähemalt 3...4 nädalat. • Reavahe 25...30 cm. • Tärkamisest kuni seemnete valmimiseni
Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,
Idaneb2-3 nädala jooksul. noori lehti rohelistes iseloomuliku aromaatse lõhnaga. Väikesed eelistab savikat Tõusmed avajvad tärkamiseks suppides ja salatites. valged, harva roosakad õied on koondunud neutraalset või küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal Köömneid kasutatakse lamedateks sariõisikuteks. Õitseb aluselist ei vilju. Viljad valmivad ebaühtlaselt. erinevates toitudes. Viljad V-VII. Viljad on aromaatse lõhna ja maitsega, huumusrikast Köömneid korjatakse VII-VIII, kui on seedimist ja söögiisu valminult jagunevad kaheks ning varisevad mulda. osa vilju on juba valminud. soodustavad, vähendab kergesti
terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad,
.......................................................... 6 Juustu ajalugu..............................................................................................................................7 2. Suhkur..................................................................................................................................... 9 Kodune töö- Suhkruliigid..........................................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.............................................................................................................................13 3.3Keedusool ........................................................................................................................13 Sool...............................................................................................................
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab
kokkukleepimisel siirupi abil; kasutatakse kuumade jookide magustamiseks. On müügil ka pruunivärvilisena, mis sobib eeskätt kohvi maitsestamiseks. 20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 12 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja iminõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele,
Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108
oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. 3 Vanamölder, Kaarel.(2009)
Võib sisaldada ka küüslauku, sinepit või worchesteri kastme asemel ansooviseid. Puu- ja köögiviljad Mais oli Mehhiko indiaanlaste sama tähtis kui riis Aasia talupoegadele. On olemas kollast, punast, sinist ja musta maisi. Oad on samuti üks põhikomponente, need võivad olla mustad, punased, roosad ja valged. Punased kidney oad on Mehhiko toitudes kõige enam levinud. Suvikõrvits on sama levinud kui kurk meie jaoks, kasutatakse ka värskeid õisi. Mehhiko füüsali viljad ehk tomatillod kuuluvad tõelise salsa verde komponentide hulka, värskelt neid ei sööda. Kuid peruu füüsali vilju ehk ananasskirsse süüakse ka värskelt, maitselt on nad kergelt hapukad. Maniokki kasvatatakse aastaringselt, tema söödav tärkliserikas juur annab kasulikke süsivesikuid. Tavalise kartuli kõrval hinnatakse ka maguskartulit ehk bataati. Suureviljalise viigikaktuse noori lihavaid varrelülisid ja vilju kasutatakse salatites, suppides ja hautistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
