1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik" on peene psühholoogilise kaega teosed, milles tõdetakse, kurjus esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel 1856- teenib sõjaväes ohvitserina 1859- naaseb Peterburgi. Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused,
Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks. Ta elas üle esiteks surmamõistetu kogu kohutava tunnetegamma ja pärast tsaari "suuremeelse" armuandmise komöödia, mis mahalaskmise sunnitöö ja asumisele saatmisega asendas. 184648 oli kirjanik lähedane vene utoopilisele sotsialismile ning jagas seisukohti, et inimene on loomu poolest hea. Kõik, mis on maailmas head, tuleb inimesest, tema puhtast ja üllast hingest, kõik raske ja kohutav aga sotsiaalse keskonna moonutavast mõjust. Mida tihedam on kangelase side oma ajastu eluga, seda kaugemal on ta loodusest, selle "normaalsest" olemisest; mida kaugemal on tegelane
Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega. Raviti teraapiaga, elektrišokiga ja distsiplineerimisega, kuid kõige tõhusam oli Arthur Hursti (armee majori) ravi, millel oli õnnestumise tõenäosus 90%. See nägi välja selline, et ta viis patsiendid vaiksesse maakohta põllutöid tegema ja see pidavalt nad lõpuks järjele viima. Naised Kojujäänud naisterahvaste elu läks raskeks. Nad pidid hakkama ise pere üleval hoidma, tehes rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka
Tüdrukul oli võrreldes teiste perekonnaliikmetega parem elu kuna ta elas kaksikelu, tema kasuvanemad olid rikkad, seal ta käis suviti ja alates 1930 aastatest käis ta kasuisaga välismaal laevaga kus ta sai laiema silmaringi ja haritumaks kui teised omaealised. Raamatu lõppus kui ta oli arreteeritud üritas ta end kolm korda maha põletada kuid ei õnnestund. Kuid suri 6.III. 43 Helene Kullman mahalaskmise kaudu valvur Kuno Püga poolt, asitõenditeks: revolver, padrunikest ja kuul. Valvur lasi ta maha, sest tüdruk provotseeris teda.(4) Teised teosed Luulekogud ,,Esimesed värsid" 1960 ,,Tänavad ja tanumad" 1962 ,,Kodumurul" 1966 ,,Lõkkemõtted" 1974 Jutukogud ,,Kohtumine vanaema aias" 1966 ,,Margapuuga mõõdetud maa" 1976 Romaanid ,,Tume Laas" 1978 Romaan Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, sõjast, okupatsioonist,
asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit.1943. aasta augustis-oktoobris toodi Eestisse sunnitööle umbes 10 tuhat juuti. Saksa väejuhatuse otsuse põhjal asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri. Ehitati kaitserajatisi, valati nende jaoks betoonblokke, remonditi teid ja raudteid, raiuti metsa jm. 1942-2944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu ca 10- 15 tuhat juuti. Osa vange evakueeriti ja saadeti sõja eest ära lääne poole. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jõi sõja lõpuks ellu umbes 170 inimest. 1940.-1945. aastal hukati Saksa koonduslaagrites kuni 11 miljonit inimest, neist umbes 5-6 miljonit juuti (üle kahe kolmandiku sõja eel Euroopas elanud juutidest) ja 300-500 tuhat mustlast. Natsid püüdsid miljonite inimeste tapmist läbi viia võimalikult salaja ja see neil ka
Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis- raske periood, kuna D ei soovi saada sõjaväelaseks, unistab kirjanduslikust tegevusest. 1847 ühines petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849 ta arreteeriti, teadmata milles teda süüdistati. Ta mõisteti surma mahalaskmise läbi, kuid viimasel hetkel muudeti otsus ära. Ta saadeti hoopis sunnitööle. Peale seda ta usk revolutsiooni kaudus, usub nüüd kristlikku moraali- inimkonda võib päästa vaid puhas headus, valmidus end teiste heaks ohverdada. 2. Iseloomusta FD loomingut, jälgides seda ühendavaid ideid (psühhomüüdi kajastumist) Läbi kogu loomingu otsib FD lahendust inimese saladusele, püüab ära arvata tema mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi
Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000. 1942 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu u 10 15 tuhat juuti. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jäi sõja lõpuks ellu ligikaudu 170 inimest.. Holokausti ohvrite mälestuspäeva tähistatakse enamikes Euroopa riikides 27. jaanuaril. Potsdami tänav Berliinis peale Kristallööd
· Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega. · Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte? JAH 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks? Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea andku pool saagist maaomanikule. Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha. Iga kodanik on vaba. 9. Lahenda vaidlus Tarmo ja Kaarel vaidlevad omanikuta rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat
kodusõja raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel ja mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi. 18671869 maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine". See teema oli Manet jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt suured maalid. Neil kujutatakse Napoleon III mõjul Mehhiko keisriks saanud Habsburgide soost Maximiliano hukkamist mahalaskmise läbi. Kaasaegse vaataja mõtted võis taoline teos viia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal. Juba 1870 kukutatigi Napoleon III Prantsuse-Saksa sõja tulemusena ja välja kuulutati vabariik. Pariisi kommuuni ajal viibis Manet Püreneedes. Veel samal aastal, 1871, valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist.
,,Vaesed inimesed". See tõi talle kuulsust üle kogu Venemaa. Üks kriitikutest isegi ütles: ,,Kas te saate aru, mis te olete üldse loonud?" Ta suutis kirjutada veel ühe romaani, ,,Valged ööd". Millel nii suurt menu ei olnud. See jäi ka viimaseks raamatuks, mille ta kirjutas puhtast oma lõbust. Kõik järgnevad raamatud olid juba ette, enne kirjutamist, ära panditud. Siis sekkub aga vahele karm saatus. Ta vahistatakse süüdistatuna vandenõus ja mõistetakse surma mahalaskmise läbi. Kuid mahalaskmine peatatakse ja tema karistus asendatakse nelja aastase sunnitööga Siberis. (neli aastat piiras teda 1500 vaia.). Ainuke raamat, mis oli lubatud, oli piibel ja kaaslasteks oli üks kärnas koer ja murtud tiivaga kotkas. Ta oli oma kuulsuse ja au minatanud. Naasnud Peterburgi, avaldab ta teose ,,Märkmeid surnud majast" sümbol ja süüdistus, mis laieneb kogu Venemaale, isegi tsaar oli nutnud seda lugedes. Kuid jällegi
Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise koos vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 7 Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis lühikese ajaga Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Jossif Stalini võim suurenes, paranoia samuti. Sisuliselt riisuti kollektiviseerimise käigus talupojad paljaks ning neilt riisutud vahenditega hakati teostama
Ka mõistlikkuse põhimõttest lähtudes on loogiline, et inimesed saaksid mööda lühemat ja sisseharjunud asfalteeritud teed oma krundile jõuda. Ainuke probleem on selles, et ülesandes pole defineeritud, mis on avalik tee. Probleemiks oleva tee kohta on kirjas vaid see, et selle ehitas omal ajal linn,mis tegelikult ei määra kindlaks, kas seda peaks lugema avalikuks teeks või mitte. 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks? Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea andku pool saagist maaomanikule. Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha. Iga kodanik on vaba. Vastus: Kohasem oleks kohaldada teist seadust (Kes peab jahti ja laseb teise mehe
minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja. Kuid sellest hoolimata ei uskunud nad, et saksa riigimehed ja kindralid tapetakse nii alatul viisil – poomise teel. Genfi konventsiooni järgi võidakse ohver surma mõista vaid mahalaskmise läbi! Tingimustest, milles töötasid sakslaste kaitsjad Nürnbergis, võib lugeda Len Deightoni raamatust ,,Blood, Tears and Folly” Nõukogude süüdistaja Roman Rudenko ütles oma kohtukõnes, et sakslased viisid Venemaalt suuri varandusi. Selle peale ütles Göring, et Venemaalt said nad miljoneid küll, aga need olid peamiselt vene täid. Rudenko haaras püstoli ja laskis (!!!) Göringi suunas 4-5 lasku, enne kui talt püstol ära võeti
ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes tunnistas oma ettekandes tsaarile talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid seaduslikele võimudele sõnakuulmatud olnud, sõjaväele tegudega vastu hakanud, riisunud ja põletanud. Sõjakohus mõistis 65 kaebealusest 59 surma mahalaskmise läbi, hiljem tsaari otsusega seda siiski pehmendati ja asendati muude karistustega. Peasüüdlasteks arvati Kaiu teomees Peeter Olander ja Mahtra talupoeg Ado Andrei - üks peamisi abiväe kutsujaid, kes olevat käskinud valitseja tappa, oli varem kahtluse all kupja tapmise pärast. Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele
võeti riigivõlgade katteks või anti kolhooside fondi · Inimesed jaotati kategooriatesse vanglad või sunnitöölaagrid, ümberasustumine kaugetesse piirkondadesse, ümberasustamine oma elupiirkonna ümbruses põllumajanduslikult mittekõlblikule maatükile. · 1932 nälg. Tervetes piirkodades katkes elutegevus, kannibalism. · ,,5 viljapea seadus" inimene, kes koristatod kolhoosipõllult üritas korjata pudenenud viljapäid, võis ära teenida mahalaskmise koos kogu vara konfiskeerimisega või siis 10 aastat valgilaagrit kogu vara konfiskeerimisega. · Julgeoleku ja armee üksustega piirati sisse külad, kus täitmata riiklikud kohustused, võeti ära kõik põllumajandussaadused. · Passisüsteem maarahvas jäi ilma · 1932 massilise kollektiviseerimise lõppaasta Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel · Hierarhiline püramiid kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik
Billy jaoks ei olnud sõda naljakas, kuna ta pidi pidevalt võitlema oma elu eest. Näiteks see, et ta oli riides nagu kloun oli seetõttu, et tal oli vaja igalt poolt omale riideid korjata, sest muidu oleks ta surnuks külmunud. Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga
loomalaudas, kus neid üle kuulati ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes tunnistas oma ettekandes tsaarile talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid seaduslikele võimudele sõnakuulmatud olnud, sõjaväele tegudega vastu hakanud, riisunud ja põletanud. Sõjakohus mõistis 65 kaebealusest 59 surma mahalaskmise läbi, hiljem tsaari otsusega seda siiski pehmendati ja asendati muude karistustega. Peasüüdlasteks arvati Kaiu teomees Peeter Olander ja Mahtra talupoeg Ado Andrei üks peamisi abiväe kutsujaid, kes olevat käskinud valitseja tappa, oli varem kahtluse all kupja tapmise pärast. Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele.
Juhte ei andnud ülekuulamistel üles ainult reamehed, vaid ka tähtsamad osalejad. Eduard Kägu, I Riigikogu liige ja endine Punaarmee sõdur, olevat küsimuse peale, miks ,,suuremad vennad" nagu Hans Pöögelmann ja Jakob Palvadre Venemaalt välja ei tulnud, vastanud, et ,,nemad ei tule enne, kui komissari kohad valmis pole" . Karistada ei saanud aga ainult mässajad. Leitnandid Siegfried Fleischer ja Hermann Rätsep, kes lennuvälja vallutamise ajal olid valvekorras, mõisteti surma mahalaskmise läbi. Nimelt oli neil olemas võimalus mässajatele vastu hakata, mille nad aga kasutamata jätsid ja alistusid. Kapten Heinrich Liibus, kes väeossa ei ilmunud, degradeeriti reameheks ja arvati lennuväest välja, kuna tal puudusid mitteilmumiseks arvestatavad põhjused. Samasuguse süü eest saadeti sidepataljoni leitnant Johannes Loorits reservi. Riigivanema adjutant, leitnant August Schönberg, kes lahkus mässu ajal riigivanema majast lossi abi kutsuma, saavutas oma
ta selles sundi karistaminse endapühas ja põhjendab kõik sellega (1:399). Aga ta jätab ka alati lahti tee halastuse juurde, kas nii, et ta ise otsustab seda valitud juhtudel, või nii, et ta soovitab armu anda kõrgemal instandil, kellel on selleks õigus (1:400). Oma võimutäiust ilmutab võim seal, kus armuandmine toimub viimasel silmapilgul. Kui langetatud surmaotsus on just täidesaatmisel- võlla all või mahalaskmise rivi ees-, et ta ei saa surnuid ellu tagasi tuua; kuid viimasele minutile lükatud halastuseaktiga saavutab võimukandja sageli tunde, nagu oleks ta sellest piirist üle astunud (1:400). 1.5 Võimusfäärid Süstemaatiline inimene jagab võimusfääri neljaks kontsentriliseks osaks: 1. Sisesfäär. See hõlmab meie psüühikat, meie iseloomu ja meie häid ja hambu külgi. 2. Lähisfäär
vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed
Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed
hilisema KGB eelkäija. Tsekaa ja seda 1922 asendanud GPU juht oli 1917-1926 poolakas Felix Dzerzinski (1877- 1926). Tsekaa hakkas läbi viima arreteerimisi ja hukkamisi, kodusõja lõpus ulatus tsekistide poolt tapetud inimeste arv kümnetesse tuhandetesse. Ilmselt enim kajastamist on leidnud viimase keisri Nikolai II ja tema perekonna (naine, neli tütart ja poeg) hukkamine bolsevike poolt 17.07.1918 Jekaterinburgis. Tsarevits Aleksei oli mahalaskmise ajal alles 13-aastane. Partei juhtimine ja roll 1917-1922: Parteid juhtis Keskkomitee, mille sees alates 1919. aasta märtsist eksisteeris veel omaette juhatus poliitbüroo (selle ametlik eesmärk oli tegeleda jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles
Täpsemalt määratlemata oli Kulagu käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulaguteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1932a haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volga maid. Stalin andis välja sotsialistlikku omandi kaitseseaduse ehk niinimetatud viie viljapea seaduse, kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 1932 kehtestati passisüsteem, kuid talurahvale passe ei antud. NSVL 1930ndatel Riigi juhtkonnas toimus pidev intellektuaalse taseme ja poliitilise kultuuri langus. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Kõik toimis ,,tänu Stalini targale poliitikale". 1934 algas ohjeldamatu massiterror (pärast Leningradi partei juhi Kirabi tapmist. Eriti rakendati terrorit
elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. T-4 programm (,,eutanaasia" mõiste kuritarvitamine) 1939. aastal loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väjamõtlemisel). Esimesed ohvrid tulid okupeeritud Poolast, kus jaanuaris 1940. a raporteeritakse 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus see ilmselt mahalaskmise läbi, kuid Saksa aladel hukkamiseks loodud kuues keskuses olid gaasikambrid. Kokku surmati 1941. a augustiks Saksamaal 70 273 patsienti. Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees
aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18 Hitler poleks teadnud, mis toimus või et genotsiidi poleks olnud, nagu mõnikord pakuvad välja mõned revisionistid. Tolleaegsetes dokumentides on piisavalt tõendeid, et Hitler oli keskne kuju holokausti otsuste tegemisel, isegi kui kohalikud võimumehed näitasid üles olulist initsiatiivi ja viisid massimõrvad läbi nii kiiresti ja efektiivselt, nagu nad suutsid. Massimõrvu sooritati mahalaskmise teel, hiljem töötas julgeolekupolitsei välja mobiilsed gaasifurgoonid kui efektiivsema mooduse. Nagu varem Saksamaal, nii kuulusid nüüdki hävitamisele ka vaimupuudega inimesed. Okupeeritud territooriumitel rakendasid natsid täies ulatuses meetmeid, et luua „rassiliselt ja sotsiaalselt puhast“ maad. Lisaks juutidele, mustlastele ja kommunistidele tapeti nn asotsiaalid (harjumus kurjategijad, prostituudid, tööpõlgurid), kes Saksamaal saadeti koonduslaagritesse, idas lihtsalt maha.
Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu, sest valgustuse ideaalid ja uuenduste lootus suunasid neid toetama prantslasi, keda nad aga patriootidena vihkasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism (õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine...", graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Mahalaskmise pildil on peamine valgusallikas sõdurite jalgade juures seisev latern. Selles võib näha vihjet, et just valgustuse ideaalid on viinud verevalamiseni. Prantsusmaal kujunes olukord, kus klassitsismi ideaalide hülgamine romantikute, hiljem teiste poolt tahes-tahtmatult väljendas ka pettumust ühiskonnas. Neile aga, kes kehtiva olukorraga rahul olid, muutus klassitsismi traditsioonida ja ,,igaveste ilureeglite" kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks
3. Arest 4. Vabaduskaotus Kõiki neid võib kohus mõista põhikaristusena. Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus. Erakorraliselt on lubatud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest mõista ka surmanuhtlust mahalaskmise läbi. Seda ei kohaldata aga naistele ja isikutele, kes kuriteo toimepanemise ajal on nooremad kui 18 aastat või vanemad kui 65 aastat. Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabaduskaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkaristused: 1. Vabaduskaotus Võib mõista 3 kuud kuni 15 aastat. Isikule, kes oli teo toimepanemise ajal noorem kui 18 aastat võib mõista vabaduskaotust 3 kuud kuni 8 aastat
orientiir. Kokku tapeti u 5000 last. Täiskasvanute ,,eutaaniaprogrammi" ettevalmistamine algas 1939. aastal. Loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väjamõtlemisel). Esimesed ohvrid tulid okupeeritud Poolast, kus jaanuaris 1940. a raporteeritakse 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus see ilmselt mahalaskmise läbi, kuid Saksa aladel hukkamiseks loodud kuues keskuses olid gaasikambrid. Kokku surmati 1941. a augustiks Saksamaal 70 273 patsienti. Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees
vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud nee dtema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 49. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed
? Foucault, Michel 1993 Keel lõpmatuseni Vikerkaar 3/ 32 47 Räägib legendi Odüsseusest, kes kuuleb lugu oma seiklustest Odysseias. Odüsseus kuuleb keele vahendusel nagu ise enda jutustust, kuid Foucault nimetab sellist jutustust keele topeldamiseks. Keel topeldab enda, tekitades tühja ruumi enda ja selle inimese vahele, kellest ta räägib ja kes võib juba ammu surnud olla. Borgesel on lugu surmamõistetud kirjanikust, kelle le jumal annab mahalaskmise hetkel ühe eluaasta juurde, et ta saaks lõpetada alustatud teose; see teos on üks näide, kus nimme kõiki asju kaks korda korratakse, nii, et lõpp (mistuleb alles kirjutada) kordab sõnasõnalt üle alguse( mis juba on kirjutatud), aga seda sellisel viisil, et saab näidatategelane, keda hästi tuntakse ja kes laval rääkinud algusest peale , ei olegi tegelikult tema ise vaid see, kes ennast temaks peab; nii kirjutab surma
annaabi.ee 
