Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad
sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14. mail 1610, ehitustööd jätkuvad 15 aastat hiljem Louis XIII ajal, lõpevad Louis XIV ajal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta vanustest pooleldi hävinenud ehitistest. Selle vähesest mugavusest ning linna mürast ja lõhnast häiritud, tellis Henri II lesk Catherine de Medicis uue residentsi rajamise lühikese vahemaa taha läände. Tuileries palee plaanid joonistas üles Philibert Delorme 1564. aastal, kuid tööd jätkati paar aastat hiljem. 1566. aastal alustas Charles IX Petite galerii esimese korruse ehitamist. Galerii oli mõeldud alguspunktiks pikale koridorile, mis ühendaks Tuilerie'd ja Louvre'i. Henri IV ehitas Suure galerii 1595. ja 1610. aasta vahel. Et vältida ülemäärast üksluisust koridori 450 meetri fassaadil, palgati kaks arhitekti Louis Metezeau ida otsa ning Jacques II Androuet du Cerceau lääne otsa kallal töötama
1920 aastaks moodustunud rahvuslik liikumine. Streikide ja meeleavalduste tippuks oli 1947 aastal toimunud mäss, mille Prantslased maha surusid peale 80 000 inimese tapmist mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse). Rahvuslus ja sõltumatus (pilt) 1958 aastal Madagaskarlased hääletasid referendumi, et saada autonoomseks e. iseseisvaks vabariigiks Prantsuse ülemere rahvaste seas. Esimeseks presidendiks sai Philibert Tsiranana, kes andis Prantslastele loa jätkata kontrolli kaubanduse ja tööstuse üle. Tsirana sunniti tagasi astuma 1972 ning presidendiks sai maavägede ülem Gabriel Ramantsoa. Sotsialist Ramantsoa sõbrunes Hiina ja Nõukogude Liiduga, sulges Prantsuse sõjaväebaasid ning ühendas põllumajandustootmise süsteemi, mis põhjustas Prantsuse põllumeeste väljarände. Majandus sööstis aga alla ning Ramantsoa oli sunnitud tagasi astuma
arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant. (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8 Kõrgrenessansi arhitektidest on olulisemad nimed veel Jean Bullant (1510-1578) ja Jacques Androuet Ducerceau (1512-1584). (Vaga 2004: 475) Hilisrenessanss oli valitsev XVI saj lõpul ja XVII saj algul. Selle aegseteks tuntuimateks ehitisteks on Louis Metezeau loodud „Veeäärne galerii“ Tuileries’ ja Louvre’i vahel ning
kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed plaadid ja medaljonid. Lescot` kõige suuremaks teeneks oli see, et ta leidis esinduslossile iseloomuliku arhitektoonilise ja dekoratiivse vormikõne, mille peen mõõdutunne sai eeskujuks ka hilisematele Louvre`i ehitanud arhitektidele. Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka kõrgete tornitaoliste paviljonidega küllaltki raskepäraselt mõjuva Tuileries` lossi (alust. 1553, ei lõpetatud, praeguseks hävinud)
annaabi.ee 
