Referaat malagassid (0)

Rocca al Mare kool
MALAGASSID
Referaat
Karita Helde
10.klass
Tallinn 2017
Sisukord
Sissejuhatus 3
Malagassid 4
Ambohimanga 4
Ühiskond …………………………………………………………………………………………………………………………………4
Malagassidest üldiselt ……………………………………………………………………………………………………….5
Muusika ………………………………………………………………………………………………………………………………5
Vintana – horoskoop ………………………………………………………………………………………………………….6
Usk ja matuseriitused …………………………………………………………………………………………………………6
Malagasside suurimad hõimud 7
Meriinad 7
Betsimisarakad ………………………………………………………………………………………………………………………7
Betsileod 8
Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………………………………………………………9
Kasutatud allikad ……………………….…………………………………………………………………………………………..10
Sissejuhatus
Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar Madagaskar , mis on Eestist kümme korda suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja ainulaadse looduse poolest. Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis meenutab oma olemuselt tavalist Aafrika suurlinna, mis on täis kära, müra ja omajagu mustust. [1]
Malagassi rahvas on kujunenud Aafrika ja Indoneesia päritolu inimeste liitumisel. Malagasse on ligi 20 miljonit ning algselt rännati tänu hoovustele Madagaskarile Indoneesiast. Peale Madagaskari elab neid Réunionil, Seišellidel, Komooridel ja Prantsusmaal. [2] Malagassid on huvitav ning omapärane rahvas, kelle jaoks on traditsioonid ülimalt olulised. Neid traditsioone järgides on nad suutnud säilitada suuremas osas oma kultuuri. Arvan, et teadmisi rahva kohta, kes oskavad hinnata kultuurilisi väärtusi, on huvitav omada.
Malagassid
Malagassid jagunevad 18 hõimuks, kes kõik räägivad malagassi keelt, kuid eri murretega. Erinevatel hõimudel on erinevad uskumused ja tavad. [1] Suuremad rühmad on meriinad, betsileod, betsimisarakad, tsimihetid ja sakalavad. [2] Malagasside põhitegevuseks on põllumajandus, kus kõige rohkem tegeletakse riisi ning maisi kasvatamisega, seda nii toidulaua kui ka erinevate rituaalide, jumalateenistuste ning tavade jaoks.
Ambohimanga
Madagaskari keskosas künka peal asub küla, mida kutsutakse Ambohimangaks, mis on ajalooline malgasside pealinn ning on säilitanud oma spirituaalse ja püha iseloomu rituaaltoimingutes ja rahva nägemustes. See paik on jäänud tänapäevani palverändurite pühaks paigaks.
Ambohimanga koosneb erinevatest puidust majadest ja neil kõigil on isemoodi tähendus ja ajalugu, kuid kõige tähtsam on küla keskel asuv palkidest palee . Palee on asutatud kunagi meriinade hõimu poolt ning see oli kuninga kodu. Paleel on omad traditsioonid ning neid järgitakse tänini. Näiteks, paleese tuleb astuda parema jalaga, muidu solvad kõiki, ja väljuda selg ees vasaku jalaga, sest muidu kuninga vaim vihastab. Siiani peetakse seal rituaale ning ohverdatakse kohalikke veiseid.
Ühiskond
Malagasside ühiskonnas on siiani väga selge konkreetsus naiste ja meeste vahel. Kuigi viimaste aastate jooksul on hariduse tase naiste seas tõusnud ning nad teavad oma õigusi, ei taheta vanadest traditsioonidest kergelt lahti lasta. Ka tänapäeval on suurem roll meestel, kes harivad põldu ning hoiavad pere üleval. Samal ajal on naised kodus ning tegelevad lastega ning toidu valmistamisega. Naised peavad olema 14.aastat vanad selleks, et abielluda . Paljud statistikad näitavad, et 15-19-aastastes 34% on juba abiellunud ning enamustel sünnib esimene laps enne 19. eluaastat . [3]
Malagasside teatud hõimude traditsioonides on mitmeid tabusid. Näiteks, kui liikuda jala, siis naine ei tohi kunagi mehe ees kõndida. Naistel on kombeks kanda kergeid asju pealael ning raskeid seljas. Kui naine on kohal, peetakse naeruväärseks, et mees kannab asju. Meestel on kombeks tõsta toitu ja ka süüa sama lusikaga, samas naistel peab olema kaks eraldi lusikat: üks toidu tõstmiseks ja teine söömiseks. [4]
Malagassidest üldiselt
Lõunas elav tüüpiline malagass on lameda näoga ja üldiselt aafriklase moodi. Oma olemuselt on nad ohjeldamatud ja taltsutamatud. Enamuselt tegelevad nad karja kasvatamisega. Meestel on kombeks ja tavaks läbida eksam , ennem kui võetakse naine. Eksam näeb ette naaberkarjast looma varastamist ilma, et vahele jääks . Kui vahele jäädakse, minnakse mõneks kuuks vangi.
Põhja Madagaskaril on malagassid enamasti islami usulised. Naistel on kombeks kanda keha katvaid riideid . Lisaks sellele peetakse sealseks iluks ja uhukuseks, kui naine näitab ka seda, kuidas ta ilusaks saab. Sellepärast kannavad naised näos kosmeetilise ainega savimaske, mida kandes paistavad välja ainult silmad. Seda peetakse naiste uhkuseks ja iluks. Juustesse on tavapäraks punuda palju peenikesi patse. [1]
Muusika
Madagaskari rahvamuusikat mõjutavad mõned neist eelpool nimetatud etnilistest gruppidest rohkem kui teised. Ka Euroopal on oma mõju nende muusikale. Valiha on Madagaskari traditsioonilise muusika peamine instrument , mida tänapäeval mängitakse tervel Madagaskaril. See on 16-stringist lute instrument, millel on sarnane kõla harfiga. Kabosy on kitarri tüüpi instrument, millel on 4 kuni 6 keelt. See on tavaline Betsileo rahvusrühmas.
Madagaskaril ja ka malagasside hulgas on veel üks oluline folkmuusika instrument nimetusega Lokanga. See on kolme keelega viiuli sarnane pill. Lokanga on ka väga populaarne paljude teiste Madagaskari erinevate etniliste rühmade seas.
Madagaskari traditsiooniline muusika koosneb keerulistest vokaalidest ning rütmidest, mis pärinevad Aafrika mandrilt.
Kõiki seda rahvamuusikat tehakse mitmesugustel üritustel ja tähtpäevadel ning see on siiani igapäeva osa Madagaskari inimeste seas. Tavaliselt on traditsioonilised muusikud iseõppinud. Nad õpivad enda rahvamuusikat oma perekondadelt. Seda antakse edasi põlvest põlve. Neil pole muusikakoole ja nad arendavad oma muusikat ise. [5]
Vintana - horoskoop
Vintana on malagasside horoskoop, mis käib kuu järgi. See horoskoop on väga keeruline ning paneb paika isegi käitumisnormid igal kuul, nädalal ja päeval. Teatud päevadel on lubatud teatud värvid. Esmaspäeviti ei tohi katsuda ja syya midagi rohelist. Samuti on keelatud alustada alustada tööd. Teisipäeviti tohib tööd teha ainult hämaras ja hoiduda tuleb täpilistest mustritest. Kolmapäeviti on tavaks mälestatada surnuid ning välistatud on pruun värv. Neljapäeviti peetakse pulmi ja sellel ajal ei tohi riietuda musta. Reede päev on turupäev ja soovitatav on kanda punast värvi, samuti võib reedel ka matuseid pidada. Laupäeviti on kombeks paastuda ning helesinist sellel päeval kanda ei tohi. Pühapäeviti pole lubatud valget selga panna, kuna see päev on jumalatele pühendatud. [1]
Usk ja matuseriitused
Usk ja matuse riitused on malagassi kõikidel hõimudel suhteliselt samad. Suuresti on usu põhialuseks esivanemad nagu ka Eestis. Sellepärast koheldakse ka oma esivanemaid suurima austusega ning iga malagassi hõimu kuuluv isik teab oma suguvõsa peast ligi saja aasta ringis. Surmajärgne teekond on malagassidele märksa olulisem kui maine. Oma lähedasi maetakse kivimajakestesse, millel puuduvad aknad ning kus sees on neljakandilised hauakambrid . Kommete kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse neljakandilisse kivist hauakambrisse. On veendumus, et malagass ei sure kunagi ning seetõttu usutakse, et elu surnuna on parem ning surnud on mõjukamad. Surnuid hoitakse ning nende eest hoolitsetakse. Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse, et nemad on surmale kõige lähemal. Surmajärgsel hommikul teevad naised oma juuksed lahti ning lõpetavad kandmast akanjot (naiste traditsiooniline riideese ) ning mehed ei kanna mütsi. Seda tehakse 2-3 kuud, olenevalt kui lähedased ollakse surnule.
Kui keegi vanematest hõimuliikmetest tunneb, et mõnel hingel on külm või mõni hing on üksik, korraldatakse pidustus , mida nimetatakse Zanahariks. Koonlud võetakse linadest lahti, tantsitakse ja räägitakse nendega. Peale seda mähitakse nad kallitesse uutesse linadesse, võetakse õlale ning tantsitakse edasi. Peale sellist riitust , viiakse surnud tagasi hauakambrisse. Sellelaadset usuriitust korratakse iga seitsme aasta tagant. Kadunuke saab usuriitusest osa võtta senikaua , kuni temast on jäänud järele ainult natukene tuhka. [1]
Malgasside suurimad hõimud
Meriinad
Madagaskari valitsevaks hõimuks on siiani meriinad, mis tähendab otsetõlkes „Need, kes vaatavad kõrgelt“. Meriinad on uskumuste põhiselt kristlased. [1]
Enamik meriinade majadest on ehitatud telliskividest ja mudast, mõnikord on majad isegi kahekorruselised. Peaaegu igas külas on meriinadel kirik kui mitte kaks: katolik ning protestantlik .
Meriinad kummardavad veel veevaime, keda arvatakse maal elavat juba enne inimeste saabumist ning arvatakse, et neil on üleloomulik jõud. [6]
Üheks meriinade tavaks on mehe suguelundi eesnaha eemaldamine. Selle rituaali juures ei viibi naissoost isikuid. See viiakse läbi enamasti juba haiglas vastsündinuna. Teise võimalusena teeb seda arst kodus, pimedatel tundidel enne koitu, ümbritsetud muusikast, tantsust, laulust ja sõpradest. Kuni mehed rituaali läbi viivad, tantsiva ja laulavad naised õues ning pritsivad maja püha veega. [7]
Betsimisarakad
Betsimisarakad on malagasside hõim. Nad elavad Madagaskari saare idarannikul ning moodustavad 15% Madagaskari elanikkonnast. Betsimisarakad on paiksed meresõitjad, kalurid ning talupojad. [8]
Nende majad on enamasti ehitatud ravenalast, ”külaliste puu". Mõned majad on ehitatud ka bambusest. Betsimisarakad on loodusega väga lähedased.
Betsimisaraka naine kannab pikka kleiti koos särgiga ja neid kantakse eriti eriliste sündmuste puhul. Mehed kannavad seelikut, mis on kinnitatud nende puusale.
Betsimisarakate jaoks on olulisel kohal leemurid. Arvatakse, et jumalad asetsevad leemurite kehades , seetõttu on leemureid keelatud tappa ja süüa. Kohustus on matta leemureid samade rituaalidega nagu inimesi. Oma koht on nende jaoks ka krokodillidel. Krokodille vaadatakse alati hirmu ja austusega. Krokodillide kaitseks on olemas ka amuletid, mida kantakse või visatakse jõkke piirkondades, kus loomad elavad. Usutakse, et krokodillid alluvad nõidadele ning on nendega tihedalt seotud.
Betsimisarakate ning ka mõndade teiste malagassi hõimude seas on tabu peale pealiku elust lahkumist enam tema nime suhu võtta. Kui soovitakse lahkunud pealikust rääkida, antakse talle uus nimi ning kõik nimes olevad sõnad asendatakse nende sünonüümidega. Ükskõik, kes kasutab keelatud sõnu saab karmilt karistada . [4]
Betsileod
Betsileod on malagasside hõim, kes moodustavad 12.1% kogu elanikkonnast ja elavad lõuna-keskosas asuval mägismaal. Nad on lähedalt seotud meriinadega, kuna mõlemad paiknevad mägipiirkondades. Betsileod on arvatavsti Madagaskari parimad talupojad, ehitades riisi-terasse kaljude nõlvadel, mis sarnanevda Filipiinide ja Indoneesia omadega. [9] Nad valisid oma nime betsileod – “Paljud võitmatud” peale 19. sajandil toimunud kuningas Ramitraho läbikukkunud vallutuskatset.
Betsileod elavad traditsiooniliselt puidust majades või taimsetest kiududest valmistatud hüttides. Sageli on need kaunistatud motiividega. Nende toidulaud koosneb peamiselt riisist ning kariloomade lihast. Samuti on betsileod suurepärased puidutöötlejad ning tuntud oma suurte puidust skulptuuride poolest. Vaatamata kristliku usu levimusele on betsileode seas märkimisväärne roll nõiast arstidel. Aravatakse, et nõidadest arstid on suutelised suhtlema esivanematega ning saavad nendega konsulteerida, kui näiteks on tegemist tervisehädade või mürgitustega. Ka astroloogid on väga hinnatud betsileode seas. Nendega konsulteeridakse erinevate tseremooniate tähtaegade määramiseks või inimeste tuleviku lugemiseks. [10]
Kokkuvõte
Eestist enam kui kümme korda suurem saar on ootamatult kontrastirohke. Madagaskar on üks vaesemaid riike maailmas. Hinnanguliselt on Madagaskari rahvaarv 22 miljonit ning enam kui 90 % sealsetest inimestest peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga päevas. Samas ei ole need inimesed erinevalt mõnestki teisest Aafrika riigist näljas. Põhjuseks on riis, mida malagassid ise nimetavad oma leivaks. Olenevalt piirkonnast annab maa vähemalt kaks riisisaaki aastas. Samas on tegu tohutult rikka riigiga, sest 90% Madagaskari taime-ja loomaliikidest on endeemsed. See tähendab, et neid ei leia mitte kuskil mujalt. Umbes 88 miljonit aastat tagasi eraldus saar Indiast ja “ujus” aeglaselt oma praeguse asukoha poole, lubades taimedel, loomadel ja etnilistel rühmadel segamatult areneda. [11]
Koos vihmametsade põletamisega kaovad maailmast alatiseks looma-ja taimeliigid, millest paljusid ilmselt isegi ei tunta. Selle mõju ei jää avaldamata ka malagassidele. Ei Madagaskari valitsus ega rahvusvahelised organisatsioonid pole suutnud sellele kätt ette panna. [11]
“Arahabao ny mpandalo fa tsy fantatra izay hofara rafozana” ehk “ tereta igaüht, keda teel kohtad, sest sa ei tea, kellest saab sinu ämm”. See malagassi ütlus iseloomustab hästi, miks inimesed on seal sedavõrd sõbralikud.
Kokkuvõttes võib öelda, et Madagaskar koos malagasside hõimuga on kui tõeline kultuuride Segasumma suvila.
Kasutatud allikad
[1] - https://arhiiv.err.ee/vaata/kuula-randajat-kuula-randajat-madagaskari-polisrahvad
[2] - https://et.wikipedia.org/wiki/Malagassid
[3] - https://en.wikipedia.org/wiki/Women_in_Madagascar
[4] - https://en.wikipedia.org/wiki/Betsimisaraka_people
[5] - http://folkcloud.com/folk-music-by-country/madagascar
[6] - http://www.madacamp.com/Merina
[7] - https://books.google.ee/books?id=Z7-0RScquTIC&pg=PA28&lpg=PA28&dq=merina+culture&source=bl&ots=QsMPQbZGj1&sig=0HbuDOYwM4OqcEBCxhBjS59slWk&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwiYsYawnqrXAhVD3KQKHZIXB5g4ChDoAQgmMAA#v=onepage&q=merina%20culture&f=false
[8] - https://et.wikipedia.org/wiki/Betsimisarakad
[9] - http://www.wildmadagascar.org/overview/loc/24-people_central.html
[10] - https://en.wikipedia.org/wiki/Betsileo_people
[11] http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20140313.2.51.1