KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad:
Suurtükiväepataljon Õhutõrjepataljon jalaväebrigaadi tagalapataljon Pioneeripataljon 4. MAAVÄGI Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded 7 Rahuajal: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
Maavägi Volodymyr Kostiak 11.klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus.
üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) - üldotstarbelised üksused on mõeldud sõjaliste ülesannete täitmiseks ülesannete kogu spektri ulatuses ning territoriaalkaitseüksusteks (maakaitseüksused) - peamisteks ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon))
hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts-pataljon, 1. Jalaväebrigaad.
· Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa Nõukogude Liidul ja Saksamaal tekib ühine piir, sest Poola on ära võetud Nõukogude Liit püüab MRP-d ellu viia( Läti, Leedu, Eesti,Soome- baaside leping) Ainult Soome ei võtnud seda vastu
· 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII · 1721. Soomes Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga · Rootsi sai tagasi sõjas hõivatud Soome alad, maksis 2 milj riigitaalrit kahjutasu
2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud NATO NATO tegeleb ka rahuvalvega vastavalt 1991. a Rooma deklaratsiooniga. Rahuvalve operatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO struktuur Sõjaväelisstruktuur sõjaväeline organisatsioon, eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee.
14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele Hilissügis- Hitler loobus kavas paisata maavägi üle La Manche´i väina Tegurid, mis tagasi Suurbritanniale edu - Briti peaminister W. Churchill lasi toota hästi palju lennukeid, pimendati linnad, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi -Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA Suurbritannia võit oli tähtis teistele rahvastele, kuna Saksamaa oli esimest korda tagasi löödud
A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse.
Riigikaitse ekskursioon 14.04 käisime oma gruppiga Viru jalaväepataljonis, mis asub Tapal. Kõigepealt vaatasime suures saalis videolõikku, mis näitas , kuidas väljaõppe toimib ja kuidas maavägi jaguneb. Seejärel jagati meid gruppidesse ja me liikusime erinevatesse kohtadesse. Kõigepealt liikusime me õhutõrjega tegelevate inimeste juurde , seal nägime kahte õhutõrjekahurit, millest kõige uuem oli MISTRAL. Peale seda liikusime pommirühma juurde , kus saime näha pommirobotit ja kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea
rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest · Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist · Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest · Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati LOODUS · Riigi põhjaosa hõlmab sahara kõrb · Nigeri jõgi on pealmine elatusallikas, pakkudes: kala joogivett · Kõige külmem kuu on jaanuar (16 ° C kuni 33 ° C)
Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa. Rahvusvahelised kriisid 20 saj algul - Balkani poolsaar oli ohtlik piirkond - Brugaallased, Makedoonlased, Serblased korraldasid Türgi vastu sõja. Tulemused: Türgi kaotas valdused Euroopas kuid säilitas Konstantinoopoli.
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli ...
Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest
Seda täiendab välisjulgeolek. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest, õhuväest. Maavägi neist suurim. Kaitsevägi on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon ja jaguneb 15 malevaks. Kapo hoolitseb selle eest et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
* Põhja Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond 5. Kellest koosneb kaitsejõud (2 liitu) kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit piirkondlikest malevatest, kuhu on kutsutud kaasa lööma kõik nii mehed, naised, noored kui ka vanad-kes tunnevad kutsumust üheskoos arendada oma sõjaväelisi oskusi ja tugevdada eesti üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet
kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümne aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada maatükki ja soetada perekond. Spartiaadid tööd tegema ei pidanud, nende eest tegid tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule
1. Riikliku või kohaliku halduse üksus. - Maakond on riikliku halduse üksus. - Vald ja linn on kohaliku halduse üksus. Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseeri...
Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused 10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi reservi väljaõpetamine ; õhuvägi õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine. 11) KAPO on siseministeeriumi haldusalastegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on riigi sisejulgeoleku tagamine, teabe kogumise ja süütegevuse uurimine 12)Erakond e partei sarnase ilmavaatetega inimeste ühendus, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel Vasakpoolsete parteid peavadsuurimaks väärtuseks sotsiaalset õigust ja võrdsust
ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm., It.). Põhjused (3) Prantsusmaa: · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis
Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan tahtis saada IdaAasiat enda mõjupiirkonda, et kontrollida selle majandust. Kuid oli samas ka riike, mis ei soovinud sõda, näiteks Suurbritannia. Briti maavägi oli jäetud halba seisundisse ja esimese peaministri arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Teine maailmasõda algas, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise välj...
uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. 1936.aasta märtsis viis Hitler oma väed lausa demilitariseeritud Reini tsooni, kuigi tal polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui Lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler tagasi tõmbunud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord. Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus.
Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon. KAPO - · Ajateenistus kestab 8-11 kuud, sõltub väljaõppe kavast. Mehed 18-27. · Asendusteenistus kestab 12 kuud. · Riigikaitse nõukogusse tuli juurde Riigikogu väliskomisjoni esimees, rahandusminister ja justiitsminister. Majandus · Avatud majandus Eelarve
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
murdis käeluu vagunist välja kukkudes. Rohkem viga saanud rongipool sõidutati nüüd Tallinna remonti. Peale remonti vahetas ta välja teise rongipoole, mis nüüd omakorda remonti läks. Selle rongi baasil formeeriti 12.dets-ks laiarööpmeline soomusrong nr.2 mille ülemaks määrati kapten Parts. Rindelolevast soomusrongist sai Laiarööpmeline soomusrong nr.1, ülemaks kapten Anton Irv. Kuna meie väljaõppeta ja ilma erilise võitlusvaimuta maavägi aina taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg Laamann. Kuna Parts määrati soomusrongide üldjuhiks, asus soomusrongi nr. 2 juhtima staabikapten Karl Paulus. Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates
raskusi. Miks puhkes Vabadussõda? - Venemaa soovis oma vanu piire taastada - Ja ka kommunistlikku maailmarevolutsiooni elluviia Mis võimaldas omariiklust säilitada? - Välisabi - Inglismaa, Soome, hiljem ka Taani ja Rootsi - Inimeste suhtumise muutumine (eriti noored koolipoisid) - Relvastuse paranemine ja varustuse suurenemine - Soomusrongide ja -autode valmistamine Johan Laidoner - sõjavägede ülemjuhataja Landeswehr- baltisaksa vabatahtlikest koosnev maavägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti valitsust Eesti Rahvavägi - Eesti armee, tegutses vabadussõja päevil 23.06.1919 - Võnnu vallutamise päev, Eesti Rahvavägi vs Landeswehr, Võidupüha Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
· võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike
29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51) NATO RELVAJÕUD: kiirreageerimisjõud - maavägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - merevägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - lennuvägi NATO lennuk NATO RELVAJÕUD · PEAMISED KAITSEJÕUD: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud · LISAJÕUD: liikmesmaade muud relvajõud NATO · Tegeleb RAHUVALVEGA vastavalt 1991.a. Rooma deklaratsioonile · Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO RIIGID NATO STRUKTUUR
materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus BÜTSANTSI INIMENE KEISER "Jumala asemik maa peal" Keisrile kuulub: ilmalik ja vaimulik võim administratiivne ja seadusandlik võim sõjaline võim SÕDURID riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus raske ratsavägi VAESED hoolekandesüsteem: haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud kirik jagas tasuta vilja vaeseid tõmbasid kloostrid NAINE perekonnas naisel väärikas koht, väljaspool perekonda ja kloostrit mehe seksuaalse iha jultunud ärgitaja, kahepalgeline olend õigus pärida ja pärandada lõplik sõnaõigus kaasavara suhtes kihluti varakult (alates 7.eluaastast)
november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai
kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata.
Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk- Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa (ha-ha-haa). Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr)
Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele. Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap, mis tegeleb kaitsejõudude operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu).
muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata
· võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike
palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud. Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised. 1919. aasta kevadel - suvel kaldus sõjategevusNõukogude Venemaa pinnale (Pihkvamaa okupeerimine, 2 pealetungi Petrogradile koos Judenitsi Loodearmeega). ?Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Landeswehr e maavägi - Läti pinnal 1918-1919 aastal tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juuni 1919 - võit Võnnu (Cesis) lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast hakati tähistama Võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. ?Asutava Kogu valimised ja tegevus (lk 40-42) ($30)
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseaduslikud institutsioonid Eestis
Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) ei tea ,kas seda on vaja : P Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata
selleks vajati võimsat laevastikku. Austria-Ungari eesmärgiks oli tugevdada positsiooni Balkanil. Itaalia oli nõrgim lüli, kes oli liidus, et kaitsta end Prantsusmaa rünnaku eest. 26. Antant – Prantusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa soovis sama, kuid tema peamiseks vanelaseks oli Türgi. Ka Inglismaa ja Jaapan olid Saksa mõjuvõimu vähendamise poolt 27. USA roll 20.sajandi alguses – Sekkus Lõuna-Ameerikas toimuvale. Suhteliselt väike maavägi. Esimene eesmärk oli Ameerika-Hispaania sõda, et saada tagasi oma valdused L-As. Partneriks Euroopas oli Inglismaa ehk siis oli Kolmikliidu poolt. 28. Esimene maailmasõja põhjused – alahinnati ohtu, ei usutud sõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. Sõda romantiseeriti, arvati, et sõda annab au ja kuulsuse ning oli põnev. Rahvusvaelisi kriise reguleerivate intitutsioonide puudumine, ei olnud org., et korraldada nt suurriikide kokkukutsumist
Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused). Samuti ei olevat tohtinud kiindumussuhteid avalikult näidata isegi abikaasade vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti. Tänu professionaalsele sõdurkonnale oli paarisaja aasta jooksul Sparta maavägi võitmatu. Koostöös teiste linnriikidege suudeti ära hoida ka pärslaste sissetung. Juba mainitud lakooniline kõneviis (täpne, asjakohane, napisõnaline) andis spartalastele võimu veenda oma kuulajaid, tõusta kõrgetel kohtadele ja võita tunnustust teiste linnriikde poolt, kuna kõneoskus oli väga hinnatud antiikmaailmas ning mehed kulutasid palju raha, et endas seda oskust arendada. Ka olid spartalased tuntud oma noorte eeskujuliku käitumise tõttu, oli käibel ütlus, et kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
