Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele. Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ. Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli. Loodus Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark. Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m). Ajalugu Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi -- Lembitu
Aadress Karja tänav 4-5, Leisi 94202, Saaremaa Telefon 58684358 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Lõpetasin Leisi Keskkoolis 10. klassi. 2011 – Läksin Kuressaare Ametikooli autotehniku eriala õppima. Täiendkoolitus 2010- Abipolitsei koolituse läbimine 2011 - B- kategooria kursus 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine. 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – kesktase saksa keel – algtase
com Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Leisi Keskkoolis põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumis 10. klassi läbimine. 2011 – Ametikooli autotehniku eriala. Täiendkoolitus 2010 - Abipolitsei koolituse läbimine (koolitajaks oli lääne prefektuur) 2011 - B- kategooria kursus (koolitajaks oli Leisi Keskkool) 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine (koolitajaks oli firma Karja OÜ) 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) (koolitajaks oli olustvere TMK) Töökogemus 2010 - Lääne prefektuuris abipolitseina töötamine 2012 - Suvel põllumajandus firmas töötamine (Karja OÜ) 2012 - Autoremonditöökojas töötamine (praktika ajal 10 nädalt)
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla....................................................................................................................... 1 Olustvere 2011..............................................................................
parimate juurde. ( Nt: laevale praktikale, restoranidesse, kohvikutesse jne. ) Kus Eestis üleüldse saab kokaks õppida ? Tartu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Teeninduskool. Rakvere Ametikool ja Kuressaare Ametikool Pärnumaa Kutseõppekeskus ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool Kehtna Majandus ning Tehnoloogiakool Narva Kutseõppekeskus Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Väike kokk J Aitähh kuulamast ning vaatamast !
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Mihkli tammik Referaat Olustvere 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus II Kristjan Kapsi Kärjeraami klassifikatsioon Referaat Olustvere 2010 Sisukord Kärjeraamid liigitatakse kolme rühma. 1 Kõrged raami kõrgus on laiusest suurem. Siia kuuluvad Levitski ja Ukraina lamavtarude raamid. 1 Madalad raami kõrgus on laiusest väiksem. Siia kuuluvad eesti taru, Dadant-Baltti ja Langstroth-Rootsi püsttarude raamid. 1 Ruudukujulised raami kõrgus on vordne laiusega. Niisugused raamid on kasutusel Inglisemaal, Saksamaal, Belgias jm. On olemas ka erikonstruktsiooni ja -otstarbega kärjeraamid. Hoffmani kärjeraam. Mesilasperede transportimisel raamide kõikumise ärahoidmiseks tehakse külgliistude ülaosad (1/3 ulatuses ) nii laiad (35...37 mm), et need puutuvad kokku kõrvalseisva raami külgliistuga. Külgliistude alumised osad on 25 mm laiad. Raamide tarust valj...
Eesti Kutseõppeasutuse Kvaliteediauhinna auhinna pälvinud koolid (SA INNOVE kodulehekülg): ● 2003 – pilootprojekt, kõiki osalejad tunnustati ● 2005 – Türi Tehnika- ja Majanduskool ● 2006 – Võrumaa Kutsehariduskeskus ● 2007 – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ● 2008- Tartu Kutsehariduskeskus ● 2010 – Luua Metsanduskool ● 2013 – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted Kvaliteediauhinna konkursi eesmärk on toetada kutseõppeasutusi juhtimissüsteemide parendamisel ja seeläbi töö tulemuslikkuse tõstmisel. Konkurss aitab tunnustada
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Konarki tempel Referaat Koostaja: Tauri Talumees Olustvere 2012 Konarki tempel Inimesed hakkasid päikest austama, sest neil oli vaja hakata põldu harima. Nad hakkasid päikest palvetama ja seda jumaluseks pidama. Nad ehitasid palju templeid aga üks oli Konarki tempel mis asus Indias. Vanade Egiplaste päikesejumal oli Ra. Mõned Aafrika elanikud arvasid et päike on Alondo poeg ja kuu tema tütar. Vanad kreeklased austasid Heeliust.Indias oli päikesejumalaks Surjah(ülimvalgus). Päikesejumalal Zurial oli kolm naist Zarania, Ragi ja Pragha ja suur hulk järeltulijaid. Ka musta Pogadi nime all esinev Konarki tempel on ehitatud 13-ndal sajandil 1236-1264 aastal. Templi rajajaks nimetatakse ida kangese dünastja kuningat Narazim Hadeva 1, ning templi materjaliks on hoksüteerunud, ilmas...
jookide-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. • Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides. • Lõpetanutele on võimalus asutada ka oma ettevõtte ja rakendada omandatud teadmisi selle arendamisel. Kus saab õppida? • Tallinna Tehnikaülikool • Eesti Maaülikool • Tartu Kutsehariduskeskus • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool (toiduainete töötlemine) Keskmine netokuupalk Eestis sellel positsioonil on 886 €. Kasutatud allikad: • http://www.emu.ee/sisseastujale/erialad/pohioppe- erialade-luhitutvustused/toiduainete-tehnoloogia • https://www.ttu.ee/keemia-ja- materjalitehnoloogia-teaduskond/toiduainete- instituut/ • http://www.olustvere.edu.ee/wordpress/? page_id=495 • http://www.palgad.ee/salaryinfo/pollumajandus- toiduainetoostus/toiduainete-tehnoloog
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus I Oma Nimi Klassitsism Aptism Iseseisevtöö Olustvere 2010 Mulle meeldib see pilt, kuna see iseloomustab klassitsismi, ning kunsti teoas on tehtud hoolikalt Klassitsism Üldine info Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva ko...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev Töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: Põllumajandus PM1A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi: Tauri Tattar Tegelik teostamise kuupäev: Hinne: Olustvere 2011 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Pm1A Tauno Silm Pikkuse mõõtmine Iseseisev töö Olustvere 2013 24.01.2013- Täiesti tavaline koolipäev. 25.01.2013- Samuti täiesti tavaline koolipäev,aga selle eest vähem tunde. 26.01.2013- Laupäev tegin päeval tööd. 27.01.2013- Pühapäeval ärkasin hommikul üless ja hakkasin asju pakkima,et vend mind Olustvere took. 28.01.2013- Esmaspäev, pikk koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde vahtisin ühikas. 29.01.2013- Teisipäev pikk koolipäev,aga peale kooli käisin sõpradega jalutamas. 30.01.2013- Kolmapäev täis pikk koolipäev, pärast kooli tegime sõpradega väljas igasugu asju. 31.01.2013- Neljapäev tavaline koolipäev,. 01.02.2013- Reede lühike kuue tunnine koolipäev.Pärast tunde läksin ühikasse pakima ja siis läksin autoga koju. Kodus sõin ja läksin kohe magama. 02.02.2013- Laupäev käisin linnas, sain sõpradega kokku ja jalutasime. 03.02.2013...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse p...
Õpetajad peamiselt eestlased Tuntumad lõpetajad Hans Pöögelman, Aleksandr Tõnnison, Andres Larka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpetas tegevuse 1906. a revolutsiooni tõttu Lõputunnistuse sai 284 õpilast Kogu aja jooksul õppis koolis 1075 õpilast Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts 1872-1894 Tartus tegutsenud Eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing Asutamise mõte Fr.R.Kreutzwaldilt,C.R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Mirjam Talts Lahused Referaat 2014 Sisukord Sisu Sisukord......................................................................................................................................2 Lahus...........................................................................................................................................3 Lahuste valmistamine.................................................................................................................4 Lahuste kontsentratsioonid.........................................................................................................5 2 ...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus 2 Kristjan Kapsi Rabapistrik Referaat Olustvere 2010 Rabapistrik Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. Välimus. Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega. Sulestik on voolujooneline ning vastu keha liibuv. Saba ja jalad on suhteliselt lühikesed, pikad varbad lõppevad tugevate teravate küünistega. Tiivad on pikad ning teravad. Rabapistriku sulestiku ülapool on hallikaspruun ning tumepruun, alapool aga valkjas ja roostekarva trii...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumi...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, m...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL India Vabariik Referaat Koostaja: Laura Gnatienko Olustvere 2013 sisukord INDIA VABARIIK........................................................................................................................3 NIMI................................................................................................................................................3 MAJANDUS......................................................................................................................................5 Eksport .................................................................................................................................................5 Import ..................................................................................................................................................5 VA...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: PM I A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi:Aivo Sumre Tegelik teostamise kuupäev:17.06.2014 Hinne: Olustvere 2011 Juhend iseseisvaks tööks: 1. Kasutada võib erinevaid materjale, mis võivad anda natuke erinevaid arvsuurusi, sõnastusi, kuid suurusjärgud arvudes on üldjuhul samad. 2. Eesmärk ei ole mitte täpsete vastuste saamine iseeneses, vaid vastava kirjanduse või muu õppematerjali kasutamise oskuste harjutamine, otsitu leidmine, fikseerimine, enese täiendamine. 3.Õpilane näitab ära allika ja lehekülje, millele antud vastuses toetus: Näide: Kondensvesi tekib tavaliselt piire...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metal...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada. Paljud mürktaimed on aga väheses koguses ka ravimtaimed, sest mõlemad sisaldavad alkaloide. Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes kogustes ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on enamuses tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud andmed ravimtaimede kohta on u. 6000 aastat vanad, kusjuures paljud tänapäevalgi kasutatavad ravimid on taimset päritolu. Suurest vajadusest...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõn...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL TT1/PK1 Metssiga Lihatehnoloogia Koostajad:Birgit Väljas ja Aleks Kravtsuk Juhendaja: Eve Klettenberg Olustvere 2012 Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis...
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1a kursus Juurseller Apium graveolens Referaat Juhendaja: Liina Jüsisoo Koostaja: Aivo Sumre 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sugukond....................................................................................................................................3 Päritolu........................................................................................................................................3 Botaaniline iseloomustus............................................................................................................3 Bioloogiline iseloomustus............................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Sea...
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010 Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine.................................................................................................................................1 Kõvakettad..................................................................................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Gaaskeevitus Autor: Aivo Puusild PM1B 2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske,...
Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel val...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...
Olustvere Teendnindus ja Maamajanduskool Referaat Austraalia Aivo Puusild PM1B 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Majandus 4.Loodus 5.Kasutatud materjalid Sissejuhatus Referaadi teemaks võtsin Austraalia , sest see on hivitav riik.Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. 1. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljema...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 ...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...
3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva küla. 1919. aastal sai Särevere rüütlimõisast riigimõis, kus 1924. aastal asutati kodumajanduskool, sellele lisandus 1939. aastal kontrollassistentide kool. Aastast 1947 asub Särevere tehnikum, mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi. Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni. Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja välja vahetada mõisahoone katus ja aknad. Kuid koolil selleks ei jätku vahendeid. Mõisamaja
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse, küpseta kuumas õlis kuldpruuniks ning nõruta majapidamsipaberil liigsest õlist. Kui kogu liha on praetud, lase kaste uuesti keema. Pane juurde köögiviljad ja ananassikuubikud ning keeda 23 minutit, nii et viljad jäävad al dente. Lisa lihatükid ja veega segatud maisi...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Johannes Kiivet (1895) Andres Larka (1898) Jaan Sihver (1900) 6.Kooli sulgemine Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. Koolile sai saatuslikuks mitmete õpetajate ja õpilaste osavõtt 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. Aleksandrikooli järglaseks loetakse 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Kõrgemajärgulist Alampõllutöökooli, millest tänaseks on läbi mitme asukoha- ja nimemuutuse saanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. 7.Infot kooli kohta veel Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819- 1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis.
rakenduskõrgkoolid. 1. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 2. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Brasiilia Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Brasiilia riigi- ja rahvuslipp Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress). · Roheline ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Kanada Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Riigi iseloomustus…………………………………………………………………………… ………3 1.2 Pinnamood…………………………………………………………………………… …………………4 1.3 Saared………………………………………………………………………………… …………………..4 1.4 Veekogud…………………………………………………………………………… …………………4-5 2.1 Rahvastik…………………………………………………………………………………… ………….5-6 2.2Keeled…………………………………………………………………………………… ……………….6 3.1Ajalugu…………………………………………………………………………………… ………………6 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………… ………………..7 Kasutatud Kirjandus……………………………………………………………………………………… 8 2 1.1 Riigi üldiseloomustus Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada vapp Kanada Lipp Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõig...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005....
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid...................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:............................................................................... 3 Tootmise iseloomustus:.......................................................................................... 4 Köögitöö iseloomustus:..............................
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
annaabi.ee 
