Konarki tempel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

93

doc

Kunsti ajalugu

irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

76

rtf

Vana-Egiptus

) tekitasid üksiknomoste ühinemispüüde. Egiptuses tehti võrdlemisi varakult katseid liita nomoseid üheks poliitiliseks tervikuks, mille tõttu muutus võimalikuks jõe kontrollimine kogu selle ullatuses või igatahes kahes osas: lõunas ja põhjas. Tähtsamad nomosed ja linnad. (Kaart N 3 ja N 2). Nomosed koosnesid linnadest ja ümbritsevatest põldudest. Linnad olid niisugused: keskuses asus nomarhi elumaja koos majandus-ehitistega ja teenrite ja orjade eluruumidega, lähedal ­ tempel või templid (üldegiptuse jumalad ja kohalikud jumalad), mida ümritsesid käsitööliste töökojad ja majad. 1)Egiptuse äärmises lõunaosas, Nuubia piiril, asetses Elefantine nomos. Elefantineks nimetati saart, mille kreekakeelne nimetus "Elevandisaar" ("elefas, elefantos ­ elevant, elevandiluu) on tõlge egiptuskeelsest "Ab", mis tähendab samuti elevandisaart või elevandiluusaart. Sellele saarele voolasid kokku Sudaani (Vana-Egiptuse ajal - Kus) kaubad

Ajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Loomi kujutati ka meelelahutusliku jahipidamise aspektist. Nii on säilinud näiteks reljeefid, kus kujutatakse verest tühjaks jooksvat lõvi ja surevat emalõvi. Assüüria valitsejad hakkasid esmakordselt hoolitsema hariduse eest. Koguti vanaaja kultuurivarasid, rajati kiilkirjaplaatide raamatukogud, kust on saadud tähtsaid andmeid vanimate kultuuride kohta. On leitud Assurbanipali rmtk (kokku 20 000 savitahvlit; igal savitahvlil oli pealkiri ja rmtk tempel, mis kõlas nii: "Assurbanipali, maailma kuninga, Assüüria kuninga, palee." Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv, kuhu koguti dokumente, aruandeid, arveid. Tol ajal hakati valmistama pitsateid ­ seega esinesid Assüürias juba esimesed trükikunsti alged. Pitsat asendas allkirja. Kellel pitsatit polnud, see vajutas dokumendile oma küünejälje ja kirjutaja tegi kõrvale vastavaid märkuse: "Selle ja selle küüs". Rmtk põles maha paarkümmend aastat pärast Assurbanipali surma

Kunstiajalugu

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e.Kr - Hellenismi ajajärk. Aleksander Suure Pärsia-sõjaretkega levis kreeka kultuur kaugele Idamaadesse. 146 e.Kr...395 AD - Rooma võimu ajajärk. MAASTIK Oluline - valgus, kaljud, taevas, meri. Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist

Maastikuarhitektuuri ajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)