Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete kuulutajad Olümpiarahu 776 eKr Olümpiavõitjate nimekiri Abielu ja perekond Naistel puudusid õigused
2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandjaks said humanistid vaba isiksuse arenemine!
Keskel kõrgem figuur, tema kõrval asuvad madalad (näiteks põlvitavad) figuurid, maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tahaplaanile. Kujundas inimestest enda ümber ideaalkujud klassikaline ilu. Andrea Palladio Veneetsia arhitekt, matkis antiikarhitektuuri. Palladionism tüüpiline ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Poolsambad ja sambad ulatuvad läbi mitme korruse, klassikalised maamajad, villad. Kuulsaim Villa Rotonda. 6. Madalmaade kunst kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck ,,Abielupaar Arnolfini portree". 7
korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega
korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala
2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad võimukandjad kontrollimaks teiste tegevust). 30 liikmeline nõukogu (geruusia) · Ateena Demokraatia, rahvakoosolek oli kõikige rahvaste koosolek, iga 10 päeva tagant. Ettepanekud, otsused ja
Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi jumal
Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus
Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed.
kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse. Need on eriti juurdunud kirdes, Alentejo's ja Assooridel. Portugal on säilitanud erinevaid traditsioonilise majutuste stiile vastavalt regioonile, kõige ilmsemalt põhjas ja lõunas, eriti Alentejo's ja Algarves. Maamajad Põhi - Populaarseim ehitusmaterjal on graniit. Majad on massiivsed ja kahhelkivist katustega. Kuna korstnad on väga väikesed või isegi puuduvad, peab suits väljuma läbi katuses olevate avade, ukseava või akende. Väline trepp viib kivist rõduni või verandani, mis on piisavalt suur, et seda seda võiks elutoana kasutada. Trás-os-Montes'is on kiltkivi domineeriv materjal ja majadel on tahvelkividest katused. Douro orus olevates häärberites seisavad lihtsad
kohtud(tõmmasti liisku). Ametnike hulgas olid tähtsamad 10 väejuhti, kes valiti hääletamisega rahvakoosolekul. Igapäevaelu ja perekond Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline
kohtud(tõmmasti liisku). Ametnike hulgas olid tähtsamad 10 väejuhti, kes valiti hääletamisega rahvakoosolekul. Igapäevaelu ja perekond Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka
Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. Igapäevaelu Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale.
Kõrvalteede äärest leiad mitmeid toitlustusasutusi, mis pakuvad mõistlike hindade eest head sooja toitu. Mõned neist pakuvad ka enda territooriumil telkimise võimalust ja kindlasti saab sealt küsida head nõu piirkonna vaatamisväärsuste kohta. 7. Külaliskorterid Külaliskorteriks kutsutakse majutusettevõtet, mis üüritakse külastajale korterina välja kas täies ulatuses või toa kaupa ning kus on söögivalmistamise võimalus. Villad, korterid ja maamajad on üürimiseks saadaval praktiliselt igal pool. Hinnad varieeruvad olenevalt korteri või maja asukohast ja kvaliteedist. Tallinna vanalinnas asuvad külaliskorterid pakuvad sulle haruldast võimalust veeta puhkus keskaegsetes hoonetes. Külaliskorteris peatumise eelisteks hotellisviitide ees on soodsam hind, pivaatsus, ning rohkem vabadust ja paindlikkust tulla ja minna enda äranägemise järgi. 8. Kodumajutus ehk Bed&Breakfast ja turismitalud
arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodzad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Ajastu ehitismälestisi: San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj.
· Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud.
lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d. Maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. · Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud. · Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu. Egiptuse religioon 1.Jumalad · Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi. · Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi. · Jumalate heatahtlikkuse ja toetuse tagas nende austamine ja usukommete täitmine.
vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapöllud, oliivi- ja viinamarjadeistandused ning aristokraatide ühked maamajad. Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutömmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tömmati selle peale paksem üleriie himation, mida vöis ka paljal ihul kanda. Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti
" Miski ei peata Heathcliffi oma plaani ellu viimast, kuna ta on kammitsetud teda pimestavast vihast. Huvitav on see, et kui paljudes teostes on negatiivne peategelane saanud oma karistuse, siis antud teoses suudab mees nuhtluseta jääda, ka lõpus, kui ta sureb, tundub see teda rõõmustavat, teisalt võib ta ka olukorra paratamatust tunnetada. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi Jumal
Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio (1508-1580) Oma eeskujud sai ta antiikarhitektuurist. 8. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a? See teooria jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile. 9. Kuidas näeb välja tema ehitatud San Giorgio kirik Veneetsias? Vaata pilti ja leia sellel sulle tuttavaid ehitusosi ja -detaile. Fassaadi ilmestab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Lossitaolised maamajad., ruudukujuline põhiplaan,poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korrus, laiad trepid, keskel, kupli all ümmargune saal. 10. Milline oli tuntuim tema paljudest villadest? Kirjelda seda ehitist. Vicenzas asuv Villa Rotonda, ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. 11. Mida kujutab endast kolossaalorder? Kolossaalorder 'sambad ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse Kunst Itaalias 16.saj
Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein
Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale.
ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati
2. Iseloomusta linna välisilmet. 3. Iseloomusta riietust. 4. Toit. 5. Mis oli sümpoosion? 6. Mis oli gümnaasium? 7. Naiste positsioon ühiskonnas. 8. Konkurentsivaim. 9. Meeste vahelised suhted vanas Kreekas 1. Sest elu (kuid mitte inimesed) oli koondunud linnadesse. Linnriigid. Usk, poliitika, valitsemine. 2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused. Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon, sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus. Pederastia oli
kestis enamikel maadel 16. saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. Arhitektuuri tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon ja ümarkaar ning sambad. Hoonete projekteerimisel lähtuti kuldlõikelistest proportsioonidest
linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kitoon – Põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese Peamiseks toiduks olid puu- ja köögiviljad. SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion („Alastioleku koht“) . Kuna spordi tegemine oli
linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kitoon Põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese Peamiseks toiduks olid puu- ja köögiviljad. SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion (,,Alastioleku koht") . Kuna spordi tegemine oli
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid
Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid
5) Sümpoosion - (vanakreeka sõnast, mis tähendab 'koosjoomine') oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. 6) Türann - oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb poliitilisel ülemvõimul. Vana-Kreeka eluolu ja perekond : Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud toogasid. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus.
Aiad on asetatud nii, et ovaal paikneb piki künka serva ning on ise selgesti loetav. Aedade vahel paikneb ühismaa, millest hekkide kaarjad vormid ja nende kükliku maapinna järgimine loob dünaamilise mulje. Igal perel on oma aed oma hekiga, need ei ole ühiskasutuses. Pärastsõjaaegsel perioodil, kui aiad olid äsja rajatud, kasvavati seal aedvilju. Nüüd kasutatakse neid rohkem puhkamiseks ja dekoratiivsetel eesmärkidel. Sørenseni idee oli, et maamajad-suvilad paigutatakse nõnda, et vaid selle üks sein oleks heki sees ning ülejäänud seinad ulatuksid hekist väljapoole, et luua nõnda kontakt ühismaaga. See idee ei võetud omaks, kuna pered tahtsid privaatsust ja intiimsust. Sellest hoolimata on Naerumis tugev ühiskonnas osalemise atmosfäär. Hekid ei ole nii kõrged, et need varaksid vaate ovaali sisse - võimalus öelda tere!, näha erinevusi aedade kasutamisel ning nautida vaadet väljapoole.
8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud tüüpfassaadide ajastu lõpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt väiksemate puitelamute tarbeks mõeldud eeskujuraamatutest. Sellised hooned on sageli tänava poolt ühe-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma näilisele väiksusele mitut korterit. Kõik siinkirjeldatud vanemad elamutüübid on rõhtpalkehitised, sageli väga madalal vundamendil ja tihti kellerdamata, ehitatud tuulutatava põrandaalusega, nagu maamajad. Tihti ehitati selliseid elamud pikkade tihedate ridadena üksteise kõrvale, selliseid tänavaseinu on hakatud nimetama slobodaa-tüüpi hoonestuseks (nn. vene küla või vene 21 agul), sest tänavapilt meenutas vene ridaküla. Hoonete vahele jäid kõrged plangud koos veel kõrgemate väravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid väravaid järel vaid üksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis tähendas et hoone
annaabi.ee 
