Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maakasutus ja keskkond (0)

1 Hindamata
Punktid

keemia eksam 
Olek
CH4... C4H10 - gaas
C5H12 ...C16H34- vedelik
C16H34… - tahke Molekulide kujutamisviisid
Kvantitatiivne
Etaan - C2H6
Lihtsustatud- CH3CH3
Klassikaline- C-C-H Alkaanid - Alkaanid e. küllastatud süsivesinikud on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes küllaltki püsivad ja neisse ei toimi enamik
kontsentreeritud hapetest ega leelised . Alkaanide inertsuse
põhjuseks on nende sidemete kõrge energia ning nukleofiilsete ja
elektrofiilsete tsentrite puudumine. - nad koosnevad vaid kahest keemilisest elemendist – vesinikust(H) ja süsinikust(C). - üldvalem CnH2n+2 Alkeenid - nad koosnevad vaid kahest keemilisest elemendist – vesinikust(H) ja süsinikust(C). - üldvalem CnH2n
- Alküünid : - nad koosnevad vaid kahest keemilisest elemendist – vesinikust(H) ja süsinikust(C). - Üldvalem CnH2n-2 Oksüdatsioon (täielik)
näide: CH4+2O2=CO2 + 2H2O Oksüdatsioon (mittetäielik)
C5H12 + 7O2 = C + 2CO + 3CO2 + 6H2O Dehüdrogeniseerimine-katalüsaatori toimel
Liitumisreaktsioonid ( H2; HHal; H2O) + H2 CH2=CH2 + H2   CH3-CH3; + H2O CH2=CH2 + H2O    CH3CH2OH ; + HHal   CH2=CH2 + HCl   CH3CH2Cl; + Hal2   CH2=CH2 + Cl2   CH2ClCH2Cl Liitumisreaktsioonide korral kehtib nn Markovnikovi reegel: Vesinik liitub selle
süsinikuga, mille juures on rohkem vesinikke. CH3CH =CH2+ HCl   CH3CHCl-CH3; ALKOHOLID
Alkoholid on orgaanilised ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku juures on üks
vesinik asendunud rühmaga –OH. Seda rühma nimetatakse hüdroksüülrühmaks.
Üldvalem: R-OH
Akolholide nimetused moodustatakse lõpuga –ool.
Näit: CH4 – metaan     alkaan
CH3OH metanool     alkohol HALOGEENIÜHENDID
Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom (id) on seotud halogeeni aatomi või
aatomitega, on halogeeniühendid.
CH3F Fluorometaan
CH3Cl   Klorometaan
CH3Br Bromometaan
CH3I   Jodometaan
CHCl3Triklorometaan
CHBr3 Tribromometaan
C2H5Cl Kloroetaan
C2H5Br Bromoetaan
C6H5Cl Klorobenseen
C6H5Br Bromobenseen KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapete tunnusrühm KARBOKSÜÜLRÜHM
koosneb kahest rühmast: hüdroksüülrühmast ka karbonüülrühmast.
Aminohapete struktuur - keemilised omadused onmääratud nii - NH2 kui ka
-COOH rühmaga Eetri teke (võetakse ära H2O)
C2H5OH + HOC2H5 = C2H5 - O - C2H5 + H2O Küllastamata ühend Alkohol reageerib karboksüülhappega Karboküülhapete omadused
C,H,O,O -  Metall - Alkoholid
- metalli oksiid
Maakasutus ja keskkond #1 Maakasutus ja keskkond #2 Maakasutus ja keskkond #3 Maakasutus ja keskkond #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 427185 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)

Keemia
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

Keemia
Keemia 11-klass
6
docx

Keemia 11. klass

Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 ­ CH ­ CH3 propaan ­ 2 ­ ool OH 2. CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ OH Propaan ­ 1 ­ ool 3. CH2 ­ CH2 ­ CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keem

Keemia
Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a

Orgaaniline keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

Orgaaniline keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun