Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus
Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID...
Newtoni seadused Karl Erlenheim Eesmärgid · Oskan seletada Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada.
Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg) Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“ Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“ Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv)
Nikkel Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask
Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on mass. Mida suurem on mass, seda inertsem on keha ehk seda raskem on tema liikumisolekut muuta. Inertsus väljendub selles, et keha liikumisoleku muutmiseks kulub teatud aeg.
Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise keha suhtes. Potensiaalne energia füüsikaline suurus, energia, mis kehadel on vastastikmõju tõttu. Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd keha teatud aja jooskul teeb.
Vastastikmõjude puudumisel või Asendamisel on keha paigal või Liigub sirgjoon. Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud,
Newtoni 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad
Kiirendus · Kiirendus füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutust ajaühikus · Mõõtmine: a) Otseselt akselomeeter b) Kaudselt arvutades valemi abil Inertsus ja inerts Mida suurem on keha mass seda väiksem on kiirendus ehk kiiruse muutus Inertsus nähtus, kus kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. Inertsuse mõõduks on mass Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus ü Kehade vastastikmõjus tekkivad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised;
Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsalt ja sirgjoonseliselt. INERTS - Nähtus kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada INERTSUS - on keha omadus mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass - keha inertsuse mõõt NEWTONI TEINE SEADUS EHK DÜNAAMIKA PÕHISEADUS - Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga (a = F/m => F = ma) NEWTONI KOLMAS SEADUS EHK MÕJU JA VASTASTIKMÕJU SEADUS - Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuundaliste jõududega (F=-F) Impulss - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade põrkeid
• Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. • Nüüd on kuuldesodorandid muutunud üldtuntud kosmeetikavahendiks, aga aerosoolpakendites kasutatakse freoonide asemel sagedamini kergestilenduvaid süsivesinikke või dimetüüleetrit. KASUTUSALA • Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. • Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. KASUTUSALA • Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone
-- ( fotokeemilise sudu teke, osoon) Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat.( enamik aineringes osalevad organismid ei suuda lämmastikku kasutada). Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele. N aastane ärakanne maismaalt ookeani on 36 mlj tonni. Molekulaarse N inertsuse tõttu on käive atmosfääris ja setetes aeglane. On oluline taimetoitaine. ( kastutatakse väetiseks) Süsinikuringe puhul inimese tegevus kiirendas looduslikke, eelkõige litosfääriga seotud aineringeid, siis lämmastiku puhul lisandus varude ja voogude vahelise loodusliku tasakaalu muutmine.
Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus. Füüsikalise looduskäsitluse alustes püütakse vaid selgitada, miks on hea loodusteadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede on liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest.
Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, mistõttu ei saa ükski aineline keha liikuda valguskiirusel Mustad augud Koosneb ülitihedalt kokkusurutud ainest, sp ka nii tugev külgetõmbejõud Kujuta ette päikesest 10x suuremat tähte, mis on surutud kerasse, mille diameeter on New York
Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine on võnkumiste levimine. Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal
Amplituudasend- pendli asend, kus koormis pöördub tagasi. Amplituud- amplituudasendi kaugus tasakaaluasendist. Täisvõnge- pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja samasse tagasi. Võnkeperiood- ajavahemik, mis kulub täisvõnke sooritamiseks.[tähis t, ühik sek] Sagedus- võrdub sek sooritatud võngete arvuga, tähis on f. Ühik hertz[hz],valem f=1:t. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus- mass. Mida inertsem on keha, seda suurem on mass. Massi mõõdetakse kaaludega. kangkaalud ja vedrukaalud(dünamomeeter). Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha kiirus muutub, kui kehale mõjub mõni teine keha. Vastastikmõju tulemusena muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus.
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks
temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. Dünaamika põhivõrrand: ma=P, m-punkti inertsuse mõõt Kiirenduse massi ja jõu ühikud:rahvusvaheline1kg ja 1N tehnilises süsteemis: 1kGs2/m ja 1N Raskusjõu töö (+ - 0): raskusjõu töö võrdub jõu suuruse ja tema rakenduspunkti alg- ja lõppasendi kõrguste vahe korrutisega, võetuna + või märgiga. Töö ei sõltu kõvera kujust, millel punkt m liigub punktist m1 punkti m2. Võimsus: 1W=1J/s Vaba punkti dünaamika kaks põhiülesannet- 1) on antud liikumise seadus ja punkti mass, leida resultantjõud
Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts- Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või puuduvad, keha on kas paigal või mõjuvad ühtlaselt sirgjooneliselt. 11) Newtoni II seadus- keha kiirendus on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle kehale mõjuva massiga. 12) Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus
kulgevaid liikumisi võrrelda Liikumiste erinevus liikumiste võrdlemine aeg t 1 sekund 1s kujutlus protsesside kestusest Liikumisoleku muutumine kulgeval liikumisel kiirendus a 1 meeter sekundi ruudu kohta 1 m/s2 ( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk) Keha omadus osaleda gravitatsioonilises raske mass mr 1 kilogramm 1 kg vastastikmõjus
Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu vähendatakse Njuutonites ja jõu ühikuks on 1 njuuton.
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud
kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0.
EETRID KEEMILISED REAKTSIOONID 1. Eetri kompleksid Lewise hapetega. Hapniku vabade elektronpaaride tõttu on eetritel Lewise aluse 1 omadused ja nad moodustavad hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide
ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Suurema massiga keha on inertsem, teda on raskem mõjutada. Suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Näide: Kui pall on raskem, siis on suurem gravitatsioon, kõrgus mõjub kiirusele. Mida kõrgemal asub, seda rohkem kiirus kasvab alla kukkudes. 14)TEAB, MILLES SEISNEB KEHADE INERTSUSE OMADUS; TEAB, ET SEDA OMADUST ISELOOMUSTAB MASS – Mõne keha liikumist on teisega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema inertsusega. Inertsus on suurus, mis iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse. 15)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI I SEADUST – LIIKUMISOLEK SAAB OLLA
osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid
Kehade vastastikmõju mass fs. tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt (inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56)
osalemine vastastikmõjudes. 21. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. 22. Kehade mõõtmetest tuleneb füüsikaline suurus nimega pikkus, liikumise kontekstis saab pikkusest teepikkus, liikumisolekut kirjeldab kiirus, kiirenduse muutumist ajas näitab kiirendus, liikumiste võrdlemine tekitab suuruse nimega aeg, kehadevahelise vastastikmõju tugevust näitab jõud. 23. Kehade inertsuse omadust kirjeldab mass. (Protsesse kirjeldab töö). 24. Olekuid kirjeldab energia.
Kokkuvõte Töö, energia ja võimsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SEADUS e MÕJU JA VASTASTIKMÕJU SEADUS: kaks keha mõjutavad üksteist võrdeste vastassuunaliste jõududega. Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1 N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. VALEM: LIIKUMISHULK e IMPULSS keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. VALEM: Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, püssikuul)
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
Inerts - nhtus, kus kik kehad pavad oma liikumise kiirust silitada. Inertsiaalsed taustssteemid - taustssteemid, kus kehtib Newtoni I seadus e. inertsiseadus. NEWTONI TEINE SEADUS Vastastikmju tagajrjel muutub keha kiirus, keha saab kiirenduse. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse vrra peab teise keha mju esimesele kestma teatud aja. Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga. Vastastikmju phjustab kas keha kiiruse vi kuju muutmine. Kiirendusel ja kujumuutsel on kindel suund, st. et ka jud peab olema suunaga. Ju this on F. Ju mtmise kaks vimalust: 1) vib mta vastastikmju poolt tingitud kujumuutuse e
I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= G*(m1m2/r2) Gravitatsioonikonstant- G= 6,7* 10-11(Nm2/kg2) 5.Raskusjõud, kaal, kaalutus, ülekoormus, alakoormus
mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Kui katseliselt uurida, kuidas erineva tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Kehad on erinevad. Mõne keha liikumist on teistega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema inertsusega. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse. Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: F a m Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust.
värvuse. astronautide kiivrites ja ülikondades, sõjalennukites ja sateliitides tarvitatakse kulda kaitseks infrapunakiirguse ja raadiolainete eest. Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD- de peegelkihis. Et hoida lennukite piloodikabiinide aknaid jäävabana, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää. Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. kulla radioaktiivseid isotoope (näiteks vähi ravimiseks ja kulla soolasid Plastmassist ja klaasist tööriistade ilmutamiseks elektronmikroskoobi all kaetakse neid kulla sulamitega, tänu millele on võimalik kergemalt opereerida. Tänan Tänan kuulamast! kuulamast!
Newtoni I seadus: liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Nt. Sõidad jalgrattaga ning kui lõpetad väntamise, siis rattas ikka liigub edasi. Newtoni II seadus: liikumisoleku muutumise põhjustab jõud. Nt. Kui lükkad suuremat massi, siis on kiirendus väiksem ja vastupidi. Newtoni III seadus: mõjuga kaasneb alati vastasmõju. Nt. Kala püüdes tõuseb kork veepinnale. Inertsus: Seda omadust iseloomustab mass. Kehade inertsuse omadus seisneb: suuna ja kiiruse säilitamises. Kineetiline energia- liikumiseenergia Potentsiaalne energia- Paigal seisev energia Töö- ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduv energia hulk Energia- iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Võimsus- töö tegemise kiirus Kasulik energia- Kasutegur- kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe Liikumise üldmudelid:
juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte: - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega: - Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides.
hakkab esimese keha suhtes liikuma. Ilma lisamõjuta tekib kiirendus. Näiteks kinnitamata auto vagunis. Taustsüsteeme, kus kehtib N1 nimetatakse inertsiaalseteks. Rangelt võttes pole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed. 1.2. NEWTONI 2 SEADUS · Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. · Inertsus on keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. · Mass on keha inertsuse mõõt. Mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. · Keha massi määramiseks võrreldakse teda massi etaloniga. · Kaalumisel mõõdetakse kehale ja massietalonile mõjuvat raskusjõudu. Massi määramiseks saab kasutada inertsinähtust. Selleks tuleb võrrelda kehade poolt üksteisele antavaid kiirendusi vastasmõju käigus. · Sama tugevusega vastasmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massidega. 1.3. NEWTONI 3 SEADUS.
et al., 2003, lk 163). Lähtudes eelnevast valiti valimiks ettevõtte põhiprotsesside juhid, kes tegelevad igapäevaselt klientidega ja langetavad otsuseid. Uuringu õnnestumine eeldas koostöövalmidust, avatust ja usaldust. Ettevõtte põhiprotsesside juhid on pika kogemusepagasiga töötajad, kes on töötanud ettevõttes üle kümne aasta. Et vältida olukorda, kus pikka aega tegutsenud ettevõtted ei märka oma inertsuse tõttu uusi võimalusi või alahindavad nende tähtsust (Ibid., lk 163) on valimisse kaasatud kaks juhtivtöötajat, kes on ettevõttes töötanud vähem kui kaks aastat. Eesmärk oli vältida olukorda, kus hindamisel keskendutakse harjumuspärasele tõlgendusele. Uuringu tegemisel lähtuti uuringus osalejate vabatahtlikkuse printsiibist. Saadud teavet ei tohi kasutada vääratel eesmärkidel ega avaldada andmeid uuringuga mitte seotud isikutele (Kuusik, et al., 2010, lk 304)
teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9
Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. 4. Millised jõud on kompenseerunud järgmiste ühtlaste liikumiste korral: a) udusule liikumine õhus maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud
3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2 Gravitatsioonikonstant G= 6,7*10-11Nm2/kg2 Henry Cavendish-Määras gravitatsioonikonstandi ja Maa massi ning tiheduse. Tegi kindlaks õhu tiheduse ja avastas vesiniku. Raskusjõud- F=m*g g-gravitatsioonikiirendus, vabalangemiskiirendus.
Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass.
seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Jõud, mass, liikumishulk. Jätkame keeleõpet. Jõud ja liikumine on meil juba defineeritud, samuti mõiste "keha". Ära tuleb seletada mass ja liikumishulk. Mass on keha inertsuse mõõt; ta väljendub vastupanus (liikumis)oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. Nagu näeme, toetuvad mõlemad mõisted samale nähtusele -- kehade inertsusele (ld. inertia -- loidus, laiskus) kui võimele säilitada oma olek. Staatikas tulenes oleku muutumatus jõudude tasakaalust - nii ka dünaamikas, puudub vaid paigalseisu nõue. Seega on dünaamika
Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud jõud, mis mõjub mööda pinda liikuvale kehale ja on liikumisssuunaga vastupidine. F=F N
kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus .
Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega. Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s
annaabi.ee 
